Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4 Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid
vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m
Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis (eesmised kiud)
Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon M sartorius algus + kinnitus + funktsioon M quadtriceps femoris algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) (jalgpalluri lihas ) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool M tibialis anterior algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) M. Iliopsoas 2 osa, algus + kinnitus + funktsioon, antagonist gluteus maximusele M piriformis algus + kinnitus + funktsioon M rotator triceps algus + kinnitus + funktsioon Jalalaba ei tule Diafragma ---> hingamine, surve siseelunditele, kinnitus Lisaks soovitas Tomusk vaadata eelmiste eksamite küsimusi, kuna anatoomid ei viitsivat uusi küsimusi koostada, vaid kombineerivad vanu. ©pipu
interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus -
3 M. tensor fasciae latse; Laisidekirme-pingutaja; 8. Laisidekirme ; Fascia lata 3 M. gluteus medius Keskne tuharalihas 9. 4 M. pectineus Kammilihas 0. 4 M. iliopsoas; Niude-nimme lihas; ; 1. M. psoas major; Suur nimmelihas; M. iliacus Niudelihas 4 M. gracilis õrnlihas 2. 4 M. adductor longus Pikk (reie) lahendaja 3. 4 M. biceps femoris Reie-kakspealihas 4. 4 M
Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas i: linea alba + crista publica f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis o: fascia thoracolumbalis + crista iliaca linea intermedia + ligamentum inguinale lateraalosa i: vastaspoole aponeruoos (linea alba) + 10-12 roide alumised piirid f: keha pööramine + painutamine ette ja küljele Musculus obliquus externus abdominis o: 5-12 roiete välispind
lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3
lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3
Mm. interossei palmares (3) Mm. lumbricales (4) Külgmine e. lateraalne rühm (ka thenar`i e. pöidlapäka lihased) M. adductor pollicis M. opponens pollicis M. flexor pollicis brevis M. abductor pollicis brevis Keskmine e. mediaalne rühm (ka hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi M. abductor digiti minimi M. palmaris brevis Alajäseme lihased. Vaagnavöötme lihased. Vahelmine rühm. M. iliopsoas:2osa (algavad eraldi, ühinevad lig. inguinale all lacuna musculorumis): M. psoas major: o. vertebrae lumbales; M. iliacus: o. fossa iliaca; i. trochanter minor; f. a) reie antefleksioon (kiire ja tugev "sprinterilihas"!), b) seismisel hoiab keha puusaliigesest tahapoole kaldumast. M. psoas minor: inimesel vähetähtis, sageli puudub! (o. vertebrae Th12 L1; i. fascia iliaca; f. fastsia pingutamine). Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o
· vale sõudetehnika · ühepoolne seljalihaste arendamine vasaraheitjatel. Lihaste ülekoormus (sageli viirushaiguse foonil) liialt tugeva treeningukoormuse korral kutsub esile perifeerse lihasväsimuse, samuti energiadepoo tühjenemise. Tulemuseks on esmalt koordinatsiooni häirumine, seejärel lihaste düsbalanss. Niude-nimmelihase düsbalanss Ühelgi teisel lihasel ei ole nii palju erinevaid funktsioone, ükski teine ei põhjusta nii palju valu kui niude-nimmelihas ehk iliopsoas. Kuna iliopsoas on peamine puusaliigese painutaja, siis tema kokkutõmme ehk spasm (lühenemine) põhjustab paljude ümbritsevate lihaste pingestumise ja valu. Krooniline iliopsoase valu ja nõrkus võivad tekkida: · pidevast magamisest, puusad painutatud asendis (nn looteasend) · istuvast eluviisist · ühekülgsest treeningust, kus peamiselt koormatakse, kuid ei venitata puusapainutajaid · ülemäärastest või valesti teostatud istesse tõusu harjutustest (teine pool istesse tõusust
Vaagnavöötme lihased Luudevahelihased EESMINE RÜHM Nimme-niudelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon mm. Täidavad 3 pihkmist m. iliopsoas 2 pead: suur Reieluu suur Painutab reit interossei kämblaluude lihast nimmelihas - 12. pöörel vahemikke lähendavad Rinnalüli, sõrmi nimmelülid;
e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. iliopsoas: -lülisam- trochanter -reie fleksioon -puusaliiges ja plexus -m. psoas major mas (T12-L5) minor -vaagna ette kallutus lülidevahe- lumbalis -m. iliacus -fossa iliaca liigesed (SPRINTERI- -kere lat.fleksioon - puusaliiges LIHAS) -ülemine osa lülisamba
lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline. Kui puusaliigese liikuvus väheneb, siis kompensatoorsed mehhanismid suurendavad sama jala põlveliigese liikuvust ning vastasjala puusaliigese liikuvust. Lisaks suureneb liikuvus ka lülisamba nimmeosas
Valu on enamasti selja ja/või ristluu piirkon- treening nas, samuti võib see kiirguda tuharatesse ja reie tagapinnale. Vahel tekivad jalavalud mõned päevad pärast nimmevalusid. Valu tekib või suureneb tavaliselt liikumisel. Selja alaosa valude üks põhjus spordis oli ka aas- taid kasutusel olnud vale kõhulihaste treen- ing, kus koormati just niude-nimmelihast (ehk iliopsoas) ega tehtud lihasele vajalikke venitusharjutusi. See tekitas niude-nimme- Nimmevalusid lihase kokkutõmbe ja sellega seljanõgususe aitab leeven- suurenemise. dada seljalihaste Ravis on oluline ravivõimlemine
It took a huge variable (genetics) largely out of the picture. If I could do it, others stood a good chance--actually, a better chance--of doing the same. That leads us back to our story. I allocated four weeks to pre-training preparation, in addition to using ART19 for the quads, hamstrings, and hip flexors. The following ve movements and running prep were what I focused on. Stretches are held for at least 90 seconds and performed on both sides. 1. HIP FLEXOR (ILIOPSOAS) AND QUAD FLEXIBILITY Here, Kelly demonstrates the "super quad" stretch on a couch. Frame 1 is variation A, which is easier, and frame 2 is variation B. I prefer to use B on the oor in front of the couch, with my rear foot resting (ankle bent) on top of the sitting cushions. It's critical to keep your spine neutral. Slightly contracting your abs, as seen in frame 2, helps. Kelly illustrates bad form in frame 3: back arched and abs protruding forward. 2
annaabi.ee 
