valitsemiskord. Kui demokraatia muutus pinnapealsemaks, muutus Platon pessimistlikumaks. Tema arvates oli ideaalseim valitsemiskord aristokraatia ehk parimatevõim. Parimad olid keskajal rikkamad ja kõrge või kuningliku perekonna sugulased. Platon, aga pidas parimateks neid, kes oma elu püüdlevad tarkuse poole. Platon arvas et inimesel on hingejaod, mis jagunevad 3. Ükshingejagu peaks neist olema domineeriv ja see määrab ära inimese töö. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi
Tekib timokraatia, mis on austusarmastajate ja auahnete võim. Sõjaliste kangelastegude eest austuse saamiseks on vaja sõdida. Niisugune riigikord on oma naaberriikidega pidevalt sõjajalal. · Sõjakäikudelt saadud sõjasaake hakatakse endale jätma ja oma varalaegastesse koguma. Tekib oligarhia, mis tähendab rikka vähemuse võimu. Tekib isiklik vara ja kõrgeimaks väärtuseks kujuneb rikkus. Domineerib ihalev hingejagu. · Vähemus ei suuda siiski püsida võimul, vaesel enamusel õnnestub kukutada rikkad oligarhid ning kujuneb demokraatia ehk rahvavõim. Keskseteks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Domineerib ihalev hingejagu. Kerkivad esile rahva juhid ehk demagoogid. · Kui üks demagoogidest kehtestab ainuisikuvõimu, tekib türannia. Türanni hinges domineerib täielikult ihalev hingejagu. Ta ei kontrolli oma ihasid. 3. Platoni poliitiline õpetus.
juua. Seetõttu tuli Platoni järgi eeldada hinges erinevad hingejagusid, mis neid erinevaid püüdlusi justkui kannavad. Põhjendamata jääb küll miks neid hingejagusid peaks just kolm ja mitte näiteks rohkem olema. Samas jääb hing ikkagi üheks olemuseks ega jagune mitte kolmeks iseseisvaks hingeks – tegemist on liigendumisega ühe hõlmava ühtsuse sees. Need kolm on: mõistuslik hingejagu, logistikon, söakas (raevukas) hingejagu, thymos, ihalev hingejagu, epithymetikon. Nii on siin tegemist samuti kolmikjaotusega nagu algete puhul, millest loodi kosmose hing, ning ka nende kolme hingejao vahekord omavahel on analoogiline algete vahekorraga kosmose hinges. Nimelt on mõistus ja ihad kaks vastandlikku hinge poolust, mida vahendab söakas hingejagu kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel. Mõistuslik hingejagu on hinge identiteedi kandja. Mõistus püüab mõista asjade olemust. Asjade olemused on Platoni järgi igavesti muutumatud
tema arust pidi olema hüve, mis hõlmaks kõike. Eelkõige inimesest lähtuv. Kõrgemad hüved teadmised ehk tarkus, mõõdukus. Kesktee õpetus. Olemas ka väga palju väikesed hüved, eesmärgid, mis teevad protsessi. 13. Kas Aristotelese ja Platoni järgi eeldab vooruslikkus (loomutäiusearmastus) alati eneseohverdust? Platoni arvates vaid neil, kellel on ihalev hingejagu domineeriv, kuid teistele vähem. Kuid Aristotelese arust oli alati vaja eneseohverdust, kuna nõudis jube palju mõõdukust kõigis. (pettus Aleksander Suures, kes oli tema nö. Õpilane, sest too ei suutnud enda ihasid piirata) 14. Milline on Aristotelese käsitlus hingest ning kuivõrd see sarnaneb Platoni hingekäsitlusega? Aristotelese arvates oli hing surelik ja seega ajaga määratud. Platoni jaoks oli hing jääv ja surematu. 15
2.Käsitlus hingest ja voorusest: Vooruse teadmisest tuleneb ka vooruslik käitumine vooruslikkus. Platon leiab, et inimhing jaotub kolme ossa, seda selgitab meile Kaariku võrdpilt: On kaarik, mille ees on 2 hobust. Üks hobune on paremat tõugu ja kuulab juhti, teine on metsapoolne, kaldub rajast kõrvale. Juht peab hoidma kaarikut siis teel. Kaariku võrdpildis on juhiks hing, mis siis ongi jaotatud kolme ossa mõistuslik osa (vooruseks tarkus), tahteline osa (vooruseks vaprus) ning ihalev osa (vooruseks mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2
Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni mratluse kohaselt teha endaomast, seda milleks ta loomult on sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase erinevuse eeldusest. Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma: suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas hingejagu ja vikseimal osal mistuslik hingejagu. Oleks loomuprane kui inimene teostaks hiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on snniprased eeldused, nii et igaks tegeleks talle loomuomase valdkonnaga, ja seega mitte paljuga, vaid millegi hega, mille kaudu ka linn (hiskond) saaks htseks. Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine, peaksid olema hivatud sellega, et toota ihadest vljakasvavate soovide ja vajaduste rahuldamiseks tarvilikku
ta sündis skieni linnaksese lõuna-norras. isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni
endaomast” (ta eautou prattein, Politeia 433 a8-9), seda “milleks ta loomult on sobivaim.” (samas, a5-6) Seega käsitleb tema õpetus õiglasest polis`est küsimust, milline võiks olla põhjendatud rollide jaotus ühiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele küsimusele vastates lähtus ta eeldusest, et inimeste võimekused on loomupäraselt erinevad. Loomupärase võimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevat inimesed kolme rühma: suuremal osal inimestest domineerivat hinges ihalev hingejagu, teisel osal söakas 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. hingejagu ja väikseimal osal mõistuslik hingejagu. Antud teose kohaselt oleks loomupärane kui inimene teostaks ühiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on sünnipärased eeldused, nii et igaüks tegeleks talle loomuomase tegevusalaga, ja seega mitte paljuga, vaid millegi ühega, mille kaudu ka linn (ühiskond) saaks
kuidas sulane tahab tüdrukuga teki alla pugeda ning kuidas neiu sellele "vastu puikleb ning lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev. Spekuleerin, et Tuglas pani enda arusaamatuse naiste suhtes Kusta tegelaskujusse, väljendades sellega frustratsiooni ning mõistmatust, mida naised tema jaoks tekitasid. Siin on tegemist ilmselge oletuse ning minu isikliku arvamusega, millel tõepõhi puudub, kuid võib siiski üks tõlgendamise variantidest olla. Põhjalikult lugedes saab iga lugeja aru, millele Tuglas enda mõtetega viitab. Juba tol ajal hinnati naistes "puhtust" ning tehti maha "lõdva püksikummiga naisi
Ideaalriik. Eestikeelses õppekirjanduses on ideaalse polisé asemel valdavalt kasutusel ideaalriik. Jätkame siingi samamoodi tänapäevasema keelepruugiga, pidades kogu aeg meeles, et Platon pidas silmas linnriiki. Platoni poliitika-mõistmise keskne väärtus on õiglus. Õiglus tähendab tal ,,teha endaomast ..., milleks ta loomult on sobivaim". Loomupärase võimekuse ja sobivuse alusel jaotuvad inimesed kolmeks (!) erineva suurusega hulgaks: enamatel domineerib ihalev hingeosa, teistel emotsionaalne hingeosa ning vähestel mõistuslik hingeosa. Oleks igati loomupärane, õige ja parim, kui igaüks tegeleks talle loomult sobivaima valdkonnaga, s.o sellega, milleks tal on parimad sünnipärased eeldused. Seeläbi saaks ühiskond (linn, riik) ühtseks. Need inimesed, kellel domineerib ihalev hingeosa, peaksid tegelema ihadest sündivate soovide ja vajaduste rahuldamiseks tootmistööga. Need, kelles on valdav emotsionaalne julgus ja vaprus, on
Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9. BAROKK, üldiseloomustus, tähtsamad suundumused ja kunstnikud. Barokk 17.saj. kunstistiil mõnevõrra ulatub ka 18. sajandisse. Sõdaderohke aeg (30 a sõda). Kontinendid jaotunud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Teaduse arengu ja maadeavastuste aeg. Kunst sai alguse 16. saj. lõpus Itaalias. Üldine iseloomustus - ülev, hoogne, jõuline, kontrastne, tunneteküllane, toredust ihalev; tegeletakse emotsioonidega; puhas maastik, natüürmort. Barokk sündis osalt katoliku kiriku soosingul. Ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil, pigem erinevate 6 stiilide kooslus. Otseselt barokne stiil ehk PÄRISBAROKK ehk see kõige õigem (eelnevalt iseloomustatud ülev, hoogne jne.)
Platoni ühiskonna filosoofia ideaalses ühiskonnas on 3 ühiskonna kihti: Valitsejad e juhid (filosoofid, targad inimesed, kellel on mõistus) Sõjaväelased ma julgeoleku tagamine, kehaliselt treenitud, peavad omama iseloomu. Tootjad käsitöölised, põlluharijad, kaupmehed Ühiskonna struktuurile vastas hinge struktuur, sellel ka 3 osa: Mõistus vastas juhtidele Emotsionaalne osa sõjaväelased Ihalev osa - tootjad Tema jaoks oli riik ülimuslik isiksuse suhtes. Indiviid allutatud riigile. Inimese isiklik elu oli allutatud riigile. Riik pani paari abikaasa jne. Riik dikteeris ka skaala, mil naine emaks ning mees isaks pidi sama. Naine pidi emaks saama vahemikus 20-40 aastat, mees isaks 30-45 aastasena. Platon leidis, et liiga noored või liiga vanad annavad halva inimmateriali. Kui mees polnud 35-lt isa, siis ta maksustati
puudu Platon Sokratese õpilane. 6 erinevat riigivormi: Platon leidis on kõlbulikud on ainult monarhia (päritav) ja aristokraatia (võimul targad) POLITEIA - Platoni ühiskond oli kihistunud ühiskond, seal oli kolm kihti. (lehelt) 1. ühiskonna valitsejad. mõistuslik aristrokaatlikud mõtlejad, kellel pidi olema mõistust 2. sõjaväelased. emotsionaalne vastupidavad, tegelesid pidevalt treenimisega ja harjutamisega. Vaimselt tugevad 3. Tootjad. ihalev, himustav (põllumehed, käsitöölised, kaupmehed jne) India kastisüsteemi Kreekalik variant. (Inidas 4 kasti, siin 3). Aga Platon toob välja tööjaotuse (iga ühel on oma funksioon) inimene saab korralikult keskenduda ainult ühele tegevusalale. Esimesed 2 kasti on riigi ülavpeetavad, et vältita korrupsiooni saavad nad kõik riigilt, ei oma isiklikku vara. Omand on ainult tootjate kihil. Platon rõhutas et indiviid/üksikisik peab olema allutatud riigile k
annaabi.ee 
