* Villu töötab mõisas on mõisas teomees ja ka talumees. * Villu ei ole enam mõisas teomees vaid talumees. * Villu on õnnelik, et teda armastavad ta kasuvanemad ja kõik läheb hästi. * Villu jääb ilma oma kasuisa talust * Villu asus elama Kukulinna, kuhu ta ka ehitas endale väikese majakese hüti asemel. ¤ Elutarkust * Võõras ei tohi koort näha, siis ei lähe ta kokku. * Sool sabata silk, vaeslaste või. * Tõest räägib igamees; igamehel ise tõde. *Ööl on üheksa poega. * Jää vagaks, laps, siis jumal sinuga. ¤ Mõni huvitav väljend või mõte * Peremees, kes täna aru ei saa mida perenaine tahab. * Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus. * Särk ihu ligi, surm ligemal. * Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud? * Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres.
Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv. nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda - kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. SONETT 75 W. Shakespeare Sind vajab minu vaim kui toitu elu või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. Kasutatud kirjanuds: http://chou.pri.ee/foorum/viewtopic.php? t=484&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=22194d057b2e35168db496882 38c646a http://www.kirmus.ee/erni/muu/so.html http://meiekirjandus.pbwiki.com/Sonett http://www.miksike
Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. LUULE Sonett nr. 75 Sind vajab minu vaim kui toitu elu või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. Kasutatud informatsioon 1.http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Hamlet 3.http://vyytal.wordpress.com/luule/william-shakespeare-sonetid/
vaid, hüljates mind enne, nõnda salva, et teaksin: pole miski muu nii mõrk. Ei loeks ma ühtki valu enam valuks, kui süda sinu kaotamist mul taluks. SONETT 75 William Shakespeare Sind vajab minu vaim kui toitu elu või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootsin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati
loomulikult käib ka teatris, kinos, kontsertidel ja näitustel. Näitlejatarile meeldib rock'n'rolli saatel tantsida, kuigi see võib raskeks osutuda. Ta peab väga lugu erinevatest maitseelamustest ning eriti kaneeli, kardemoni ja kohvi lõhnast. Ei talu külma ilma ja veebruari kuud. 5 ROLLID Rollid Nukuteatris: Kaunitar: I. Põllu "Tulipunane lilleke" (lav. V. Keller) 2002 Vanaema, Igamees: A. Byström "Suur ime" (lav. F. Poulsen) 2002 Tüdruk: P-E. Rummo "Aknalaua Juss" (lav. L. Rei) 2002 Jo: J. Upton "Ashes and Sand" (lav. A. Comyn) 2003 Toatüdruk Maasikas, koer Murra, kohtukull: G. Rodari E. Spriit "Cipollino" (lav. E. Spriit) 2003 Artist, vanaema maasikamoos: A. Kivirähk "Vapper Keefir" (lav. V. Keller) 2003 Jutumeister: G. Rodari V. Keller "Sinine unistus" (lav. V. Keller) 2003 Patty Simcox: J. Jacobs W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004
õpetaja Heinrich Gutsleffiga, Harju-Jaani õpetaja Heinrich Christoph Wredega ja Kose õpetaja Hermann Johann Heitzigiga 1727. a. välja usuõpetuse raamatu ,,Jumala Nõuu inimese igavesest õnnistusest, ehk lühike õpetus, kuidas inimene on I. Jumala sarnaseks loodud, II. Patu sisse langenud, III. Patust ära päästetud ja kallisti lunastatud, ja mil viisil tema IV. Sest kallist äralunastamisest peab kasu saama, et igamees võib lühidalt tunda, kuidas tema peab õieti uskuma, vagasti elama ja igavesti õndsaks saama. Küsimistega ja kostmistega üles pandud ja Püha Kirja sõnadega kinnitatud ja ära seletatud." See raamat muutus nii populaarseks ja taganõutuks, et sellest tuli ikka ja jälle kordustrükke teha 1743, 1758, 1766, 1791, 1793, 1812, 1818, jne
üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma eest tasuti, kuid raha võttis Ants endale, kuna ta oli lehma naha juba ammu enne ära viinud, seega jäid Jürkale vaid karuliha-käntsakad ja lahja lehmaliha. Kui karu murrab, peab riik välja maksma, sest karu on riigi sakste jahiloom, ja igamees peab ise oma loomad toitma. Said Antsult uue, veel kiitsakama lehma. Elu algas: Jürka oli Antsu juures tööl, eit kopitses üksinda kodus. Jürka leidis oma töö tegemiseks mahti vaid öösiti ja pühapäeviti. Kase minia Leeni tuli, tahtis kassi tagasi, kuna ämm pidavat teda pidevalt kassivargaks sõimama. ,,Tulime siia, et ulualust leida, aga nüüd oleme peremees ja perenaine. Kasski on meil juba." ,,Kui kord sai tuldud, eks siis pea selle risti endale võtma."
3. Vanast ütelnu üts vana emmissiga peremehele, kes tedä tapma hakanu, et "Las mu seitse aastat sigineda, sis ärge enämp väist tuppe pistä" 4. Esmaspäevase töö sööb siga ära 9 5. Hiidlase nali, saarlase vili, Viljandi vigurid ja Pärnu sigarid -- kel on loeteldud omadused, see on tubli mees 6. Igamees oma seltsiga 7. Ihnusnui ja nuumsiga on pääle surma kasulikud 8. Ise läks vissiga linna 9. Jaan jakuga, Jakob pätsiga 10. Joodikul ja hooral olevad siga au tundmise söönud ja hunt sea söönud 11. Kapsamaarjapäeval on kurg kuhjapesas, haug ojasuus ja siga läheb pälve peale 12. Kanadega magama, sigadega üles 13. Kiil olõ-õi kässiga kokko kõnõlnu 14
Iiob aga manitses naist tema hullude sõnade pärast ja ütles, et kas peaksime Jumalalt ainult head vastu võtma, mitte halba. Ning Iiob ei teinud jällegi oma sõnadega pattu ning jäi vagaks meheks. Kui Iiobi kolm sõpra olid kuulnud ta õnnetusest, siis tulid nad oma kodukohast- teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja nad tulid kokku, et Iiobile kaastunnet avaldada. Kui nad Iiobit nägid, siis nad ei tundnud teda ning igamees käristas oma kuue lõhki ja raputas endale vastu taevast tuhka pea peale ja jäid Iiobi juurde maha istuma seitsmeks ööpäevaks ja ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu on väga suur. Seejärel avas Iiob suu ja needis oma sündimispäeva. ETC!!.. Prohvetid Jesaja- elas maa pealinnas. Tema ümber koondus õpetlaste ring. Ta ütles: "Jumala on inimesed hüljanud, sest nad on muutunud pahemaks." Jereija- 587 a. eKr
Iiob aga manitses naist tema hullude sõnade pärast ja ütles, et kas peaksime Jumalalt ainult head vastu võtma, mitte halba. Ning Iiob ei teinud jällegi oma sõnadega pattu ning jäi vagaks meheks. Kui Iiobi kolm sõpra olid kuulnud ta õnnetusest, siis tulid nad oma kodukohast- teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja nad tulid kokku, et Iiobile kaastunnet avaldada. Kui nad Iiobit nägid, siis nad ei tundnud teda ning igamees käristas oma kuue lõhki ja raputas endale vastu taevast tuhka pea peale ja jäid Iiobi juurde maha istuma seitsmeks ööpäevaks ja ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu on väga suur. Seejärel avas Iiob suu ja needis oma sündimispäeva. ETC!!.. 31. Ülemlaul ja A.Kuprini ,,Sulamiit" e. laulude laul Ükski iisraellane ei tohtinud seda osa piiblist lugeda enne kui ta sai 30.aastaseks. See on üks
machina ehk jumal-masinast-lahendusprintsiip). Klassikalises draamas esineb sageli ka epiloog. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tähendab tegelase olemust. Millise tegelase / inimesega on tegemist? Tegelase olemust võib hinnata järgmistel skaaladel ning nende lõikumispunktis moodustubki tegelaskontseptsioon. Personifikatsioon tüüp karakter Personifikatsioon on mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Nt keskaegses moralitees ,,Igamees" on tegelased Surm, Sugulus, Rikkus, Tarkus, Hääd Teod jt. Tüüp on üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi (pintsaklipslane, kuntsnik, laps) või inimtüüpi (introvert, ekstravert, intrigant, kehkenpüks). Tüübi puhul domineerib grupile omane isikupäraste omaduste üle. Teatriajaloost on tuttavad commedia dell´arte tüüpilised tegelased Arlekiin, Pierrot, noor armastajapaar, ihne ja torisev isa jne. Karakter on isikupärane tegelane
Nt Mis raamatu sa raamatukogust võtsid? Mina ei saa aru, mis inimestega sa läbi käid. Asesõnad kumb, missugune, milline, mäherdune, mitmes esinevad alati omadussõna asemel ning ühilduvad arvus põhisõnaga. Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale.
,,Näitemäng" mängib ,,mina" tundmatut rolli tundmatus näidendis, ,,Kontrolltöös" on hädas arusaamatute ülesannetega, novellis ,,Häbi" uitab riietatud inimeste seas alasti ringi. Mõnikord elavad tegelased kaksikelu vastandlikes rollides: ,,Krahvitari" Johanna on tahtmist mööda kord lossipreili, kord teenijapiiga; Peeter (,,Metsas") elab metsas ürgseid loomalikke-loomulikke vaiste järgides täisverelist elu, linnas aga piseneb haledaks haritlasek; tugitoolis kamina ees istuv igamees Artur tunneb end heroilise tulekandjana (,,Tulede vahel"). Mõnikord jutustatakse lugu surnu/vaimu teispoolsest vaatepunktist. Armuühenduses on üleloomulikku erootikat (,,Kuradi armuke"), või on see hoopis hingede ülemeeleline kohtumine (,,Pööriöö külaskäik"), hingelisest kontaktist võib aga lapski sündida (,,Mustamäe armastus"). Liigutakse takistamatult läbi aja ja ruumi. Omalaadne tour de force on novell ,,Mööda meesliini", mille nappidele
võta, mitte üksnes tagasihoidlikuks, vaid ka kasutuks. Meie arutame ise oma asju ja püüame neid õigesti mõista ega arva, et kõned võiksid asja kahjustada, enam kahju tekib meie arvates sellest, kui asutakse tarviduse korral teostama midagi ilma eelneva selgitamiseta kõnede kaudu. Lühidalt öeldes, ma väidan, et kogu meie riik on hariduse lätteks Hellasele; igamees võib meil näidata oma võimeid mitmesugustel tegevusaladel ja, täites oma ülesandeid osavalt ja kaunilt; kõige paremini saavutada iseseisvat seisundit. Et meie oleme loonud võimsuse, mida on kinnitanud selged tõendid ja paljud tunnistajad, imetlevad meid kaasaegsed ja järelpõlved ega vaja meie kiitust mõnet Homeroselt või mõnelt teiselt, kes oma lauludega pakub hetkelist naudingut. 1. Tooge välja Herodotose ning Periklese argumendid demokraatia kaitseks. SPARTA RIIGIKORD
Aga temast polnud seda imeks panna, sest tema ei laulnud üldse mitte. Emake loodus oli temale andnud saleda ja painduva, peaaegu neitsiliku keha ja nii õrna ja sulava hääle, et iga tema sõna kostis peaaegu muusikana. Aga kuis siis veel laulda, kui sa rääkides teed niikuinii kogu päeva muusikat! Ehk olgu siis, et oleks võinud laulda üksinda. Aga seda polnud üldse võimalik, kui lauldi popi armsamast, sest temast pidi tingimata igamees kaasa laulma. Kuid krahvi balalaika hakkas inglase meeltesse kinni. Hea meelega sidus ta selle mängides midagi värvikat omale pähe, võttis midagi laia ja lehvivat ümber ja hakkas tantsima. ,,Ilus Helena tantsib," ütles Elbe siis. Aga pan Hodkevits surus oma valge lõua vastu rinda ja ütles põriseva häälega midagi, mis pidi Elbe sõnade mõju vähendama. See oli tema harilik võte. Ükskõik millest keegi kiitvalt rääkima hakkas, ikka oli temal näoilme, mis pidi tähendama: pole
annaabi.ee 
