saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina.
Nukleiinhapped (DNA, RNA) Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Pannakse kokku tugevate kovalentsete sidemete abil. Makromolekulid – väga suured molekulid (süsivesik, valk, nukleiinhape) Monomeerid – väikesed molekulid, mis on polümeeride ehitusüksusteks, võivad ka omaette töötada. On vagun. -AM- Polümeerid – pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. Vesi aitab neid lõhkuda. On üks pikk rong. -AM-AM-AM- Konformatsioon – makromolekulide ruumiline ehitus
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-) Fosfaatrühm -PO4 SAHHARIIDID organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega,
analüütiline infotöötlus teadus arvutamine vasak ajupoolkera kirjutamine kõnelemine (Broca keskus) loogika paremakäelisus Lapse arengut mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on - kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Näide õpikust identsetest ja lahutatud kaksikutest lk 33-34! Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna koosmõju tulemus. Inimest mõjutab ka see, mida me õpime. Inimene suudab end vastavalt keskkonnale kujundada. Igal inimesel on ainulaadne geneetiline pagas ja ainuomane paindlik käitumine - kohanemine keskkonnaga erinev. Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust. Neist 46 kromosoomist moodustub 23 kromosoomipaari
· Järgmine tase (rakuorganellid) pannakse kokku erinevatest biomolekulidest nõrkade keemiliste sidemete abil komplementaarsusprintsiibi alusel ja veemolekulide osavõtul · Nende komplekside baasil koos veega formeeruvad rakud. Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Sahhariididorganismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude toitaineks Monomeerideks di- ja polüsahhariididele Paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades Sahharoosist vähem magus Fruktoos Mesi, puuviljad Magusam kui sahharoos
Suhkrutes talletatud keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks. Bioelemendid: Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Makromolekulid – väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) . Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida. Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. Süsivesikud: Sahhariidid – organismi ehitusmaterjalid ja kütus. Monosahhariidid: glükoos. Põhiliseks rakkude toitaineks; monomeerideks di- ja polüsahhariididele; paljudes puuviljades ja marjades; sahharoosist vähem magusam.Fruktoos. Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega; lahustuvad vees hästi; liiguvad organismis kiiresti; omistatakse kergesti. Maltoos - linnasesuhkur. Sahharoos - peedi- või roosuhkur.
Mitteviiruslikud retrotransposoonid (Transpositsioonis osaleb RNA) Pikad dispergeerunud elemendid (LINE-d -long interspersed elements 6-7kb) Lühikesed dispergeerunud elemendid (SINE-d 100-500 bp) Mittekodeeriv DNA (geenide regulaatorpiirkonnad, intronid, geenidevaheline DNA) Enamik kõrgkorduvast DNAst koosneb tandeemselt üksteisele järgnevatest identsetest 5-10 aluspaari sisaldavatest järjestustest. Esinevad ka pikad tandemid 20-200 aluspaari. Kogupikkus kuni 105 bp. Nimetatakse satelliit- DNAks, sest eraldub muust DNAst tihedusgradiendis tsentrifuugimisel kuna sisaldab rohkem AT kui ülejäänud DNA (taimedes GC aluseid). On lokaliseerunud tsentromeerides ja telomeerides (kromosoomide otsad) ja seotud heterokromatiiniga. Tsentromeer on DNA piirkond, millega on seotud valguline kompleks kinetohoor ja mitoosivärtna mikrotorukesed
Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest. ● Seksuaalset orientatsiooni mõjutab sünnieelse arengu käigus aset leidnud hormonaalne muutus. Nt. kui üks identsetest kaksikutest on homoseksuaalne siis 52% tõenäolsusega on seda ka teine. Maslow’i vajaduste hierarhia. Vajaduste hierarhia – inimesed püüavad enda kõrgema astme vajadusi rahuldada alles siis kui põhivajadused on rahuldatud. Saavutusvajadus. ● Fear of failure vs success ● Saavutuseesmärkide teooriad: 1. Mastery vs performance (Dweck, 1986, normative goal theory) 2. Ülesandele vs võimekusele orienteeritud motivatsioon (Nicholls, 1989,
Michael Jackson Valge Maja lõunaportikuse ees koos president Ronald Reagani ja esimese leedi Nancy Reaganiga1984. aastal. 14. mail 1984 võttis Jackson Valges Majas president Ronald Reaganilt vastu auhinna selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja narkosõltuvusest. 19851990 annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College fondile ja kogu tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevusele. Stiil Mõjutajad Üks identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida tuuri "HIStory" Jacksoni muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud kaasaegsed muusikud nagu Little Richard, James Brown,Jackie Wilson, Diana Ross, David Ruffin, Gene Kelly, Fred Astaire, Sammy Davis, Jr., The Isley Brothers, Bee Gees ja West Side Storytantsijad, kellele ta avaldas austust videotes "Beat It" ja "Bad". Koreograaf David Winters, kes kohtus ja sõbrunes Jacksoniga 1971
Me ei saa öelda, et Juku eksrtavertsusest 40 palli on pärit tema vanematelt, sellest omakorda 25% isalt ja sama palju emalt. Nii väita oleks isegi erakordselt rumal. Päritavuskoefitsient tähendab hoopis, et 50% ekstravertsuse populatsioonisisesest muutlikkusest on tingitud geneetilistest erinevustest indiviidide vahel. Muutlikkust saab mõõta näiteks kõrvalekaldumisena keskmisest. · Populatsioon A koosneb geneetiliselt identsetest indiviididest, kes on kasvanud üles väga heterogeenses keskkonnas. · Populatsioon B koosneb geneetiliselt heterogeensetest indiviididest, kuid keskkond on kõigile identne. · Milline on kummaski populatsioonis ekstravertsuse päritavuskoefitsient? Selle teadmiseks pole vaja lisa-andmeid! a) h2=0/0+1=tühihulk b) h2=1/1+0=1 · Seega päritavus sõltub nii keskkonna kui geenide variatiivsusest.
Transposonite teke. snRNA – pre-mRNA splaissimine snoRNA – rRNA keemiline modifitseerimine Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? 1,5%, Pseudogeen on normaalse geeni analoog, mis on kaotanud oma funktsiooni. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust tuleneb nende nimetus „satelliit-DNA“? Kõrgelt korduv DNA koosneb enamasti tandeemselt järjestatud identsetest 5-10 bp pikkustest järjestustest. Mõned tandemkordused on ka pikemad, 20-200 bp. Nim satelliit-DNAks, sest eraldub muust DNAst tihedusgradiendis tsentrifuugimisel, kuna sisaldab rohkem AT paare (taimedes on vastupidi, GC aluseid). Kõrgelt korduva DNA hulka arvatakse tsentromeerid ja telomeerid, kaks piirkonda, mis on kromosoomi kui iseseisva struktuuriüksuse toimimiseks vajalikud. Millisesse kahte rühma liigitatakse mobiilsed DNA elemendid ja kuidas võib nende kahe rühma
snRNA pre-mRNA splaissimine snoRNA rRNA keemiline modifitseerimine 34. Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? 1.5% Pseudogeen on normaalse geeni analoog, mis on kaotanud oma funktsiooni. 35. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust tuleneb nende nimetus ,,satelliit-DNA"? Kõrgelt korduv DNA koosneb enamasti tandeemselt järjestatud identsetest 5-10 bp pikkustest järjestustest. Mõned tandemkordused on ka pikemad, 20-200 bp. Nim satelliit-DNAks, sest eraldub muust DNAst tihedusgradiendis tsentrifuugimisel, kuna sisaldab rohkem AT paare (taimedes on vastupidi, GC aluseid). Kõrgelt korduva DNA hulka arvatakse tsentromeerid ja telomeerid, kaks piirkonda, mis on kromosoomi kui iseseisva struktuuriüksuse toimimiseks vajalikud. 36. Millisesse kahte rühma liigitatakse mobiilsed DNA elemendid ja kuidas võib nende kahe
valmimist voi Eestisse esmakordset sissetoomist. Sundeksemplaride saatmise kulud arvestatakse trukkimiskulude hulka. Nouded sundeksemplaridele - Sundeksemplarid peavad olema komplektsed, sisaldades koiki lisasid (viimased saadab raamatukogudele kirjastaja voi tellija). Sundeksemplarid loovutatakse ka sisult identsetest, kuid vormistuselt erinevatest trukistest ja auvistest. (Nait. pehme ja kova koide, kaante erinev varvus jm.) Eesti Rahvusraamatukogule esitatakse koos sundeksemplaridega saateleht alljargnevate andmetega: - loovutaja nimi (fuusilise
äärmiselt ebatõenäone. Nagu paljude muude protsesside puhul, võib ka siin näha, et valik juhuste hulgast on palju odavam, kui omada mehhanismi, mis suudaks analüüsida muutunud keskkonda, "arvutada välja", millistes geenides on vaja paremaks adapteerumiseks tekitada muudatusi ja siis need läbi viia. Kokkuvõtteks: Organismid on võimalised andma palju enam järglasi, kui "maa kanda suudab" ja see tingib LV - Darwini sõnastuses "struggle for life". Looduslikud populatsioonid ei koosne identsetest isenditest, vaid varieeruvad väga paljude tunnuste osas; morfoloogia moodustab sellest vaid väikese osa. Evolutsiooni suund ja adaptatiivsed muudatused seisavad lahus mutatsioonide tekkest selles mõttes, et viimased on juhuslikud. LOODUSLIKU VALIKU TEOORIA: populatsioonigeneetika mudelid LVT ja sealjuures kitsalt mõistetuna kui populatsioonigeneetika (PG) ehk populatsioonibioloogia, on väga jämedais joontes pool neodarvinismist
annaabi.ee 
