Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu kujutamist, sest see polnud ülev ega suurejooneline, mis aga pidi olema kunsti vältimatu tunnus. ,,Horatiuse vande" sisuks on vande andmine. Kolm poega saadetakse sõtta ning nende isa, Rooma patriis Horatius, annab neile mõõgad ning võtab vande, et nad võitlevad vapralt oma kodumaa eest. Poegade ema ja õed rõhutavad oma kurbusega
Tihti oli pildil ainult kaks plaani: Esimene, kuhu koondati kogu tegevus Teine, peaaegu detailideta, taust Maastiku- ja olustikumaal Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud barokkstiilis ideaalmaastike peamiseks võluks. Seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Langus tabas olustiku kujutamist. Igapäevane elu oli madal ja proosaline ning selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti tollal kunsti vältimatuteks tunnusteks Jacques Louis David (1748-1825) Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstik. Oma tähtsamate teostega reageeris ta Prantsusmaa poliitilisele arengule.
· monumentaalmaal · triptühhon Maalikunst Prantsusmaal baroki ajal. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli NICOLAS POUSSIN. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli CLAUDE LORRAIN. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine".
Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud. Appi tulid antiikskulptuurid. Nende eeskujul maaliti inimeste piirjooned ja kehavormid piltidel hoolikalt välja. Domineeris joonistus, värv jäi ebaoluliseks väljendusvahendiks. Vastandina barokile kadus huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu. Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt. Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus. Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. 19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai
mõistetavad. Kunstiteoste kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi. Prantsuse maalikunst Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672)
Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID [ak luii daviid] (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks. Kunstnik kujutab Rooma patriitsi Horatiust oma kolme
ühtseks tervikuks. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Rokokoo -18.saj - asvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoo arhitektuur on
skulptuuri ja maalikunsti vahel, ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". IMPRESSIONISM Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti võtsid
Romantism Prantsusmaal 19. saj teiseks pooleks kujunes Prantsusmaal uus kunstisuund- romantism(romantiline) Tekke põhjused: · Kunstnikud soovisid vastanduda klassitsismile · Maailmapoliitika mõjutas · Kirjandus mõjutas · Tunti huvi eksootiliste maade vastu William Turner (1775-1851) maastikud ja meremaalid. Töödel kaevavad varjud. Tegi õlimaale, akvarell, spaatli või noa kasutamine. David Friedrich- ideaalmaastike kujutamine Ametlikud kunstid: · Mütoloogia · Religioon · Allegooria · Ajalugu · Portreed Maastikumaalid ja natüürmordid: mitteametlikud kunstid Eugene Delacroix(1798-1875) ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" eelimpressionist. Fransisco Goya (1746-1828) Tegi nii maale kui graafikuid, samuti portreesid. Rokkokoolike vaiba motiive. Hästi kuulsad ,,Kapriis" sarjalehed Maalid: ,,Alasti maja"
püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad
seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad
,,Karjased Jeesus-last kummardamas" Nicolas Poussin kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest, mis sobisid haritud aadlike kodudesse. · Kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid antiikarhitektuuri foonil, mõjusid mõneti teatraalselt. Tegelaste tunded on spontaansuseta jahedad. Tihti nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele. · Ideaalmaastike maalimine- millele oli koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. · Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitseb kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Tema looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Kunst 18. saj. Louis XIV ja Louis XV riigi rahadest elava õukonna, kelle selle aja tunnuslauseks ,,Pärast meid tulgu või veeuputus", elu sisuks oli meelelahutus. Rokokoostiilis sisekujundus- loobutakse
kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi
kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud barokkstiilis ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on seetõttu enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Langus tabas olustiku kujutamist, sest see oli klassitsistide arvates madal ja proosaline, selles ei leitud suurejoonelisust ega ülevust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik oli prantslane David. Tema teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega ja kaasaegsed pidasid seda revolutsioonilise vaimulaadi
annaabi.ee 
