3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust oleneb taimede tihedus pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik
Endospermi eraldab eost kilbike. Idu(juur-vars-pung) e. embrüo 6. Saagi organite ehitus. ............................................................................................................. 7. Külvisenormi arvutamine. Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. Külvisenorm _ kg / ha = külvise _ väärtuse _ % puhtus(%) × idanevus(%) Külvise _ väärtus = 100 idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. × 100 Külvisenorm =
vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal. 6. Külvisenorm ja selle avaldamine Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikute külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenorm kg/ha = idanevate seemnete arv m2 * 100 seemne mass/külvise väärtus% 7. Millal algab ja lõppeb vegetasiooniperiood Eestis Vegetatsiooni periood- taime kasvu periood. Algab kui päeva temperatuur on rohkem kui 5, ja lõppeb kui päeva temperatuur on vähem kui viis. Kestab umbes 140-150 päeva. 8. Kartuli säilitamise tehnoloogia
3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2.külvise väärtus= puhtus protsentides korda idanevuse protsent jagatud sajaga. Taliviljade hukkumise põhjused 1. külmumine 2. haudumine esineb kui talvituma läheb lopsaka kasvuga taim ja lumi sajab külmumata maale 3. vettimine toimub sügisel või kevadel. Vesi koguneb lohkudesse ja taimed seal vettivad, hiljem hukkuvad 4. jääkoorik vesi seisab põllu peal, see külmub koos taimse materjaliga 5
rapsi/rüpsi. Väetamine: Keskmise toitainetevajadusega mullal antakse talle 50...60 (80) kg/ha N, 25 kg/ha P ja 75 kg/ha K. Lisaks vajab ta veel B ja S. Mullaharimine: Künnipõhisel tehnoloogial tuleks sügiskünd tasandada maa vajumise eesmärgil juba sügisel. Kevadel tuleks tagada aga peenesõmeraline mullastruktuur. Külvamine: Sobiv külviaeg oleks mai I pool. Hilisema külvi korral jääb koristusperiood liiga hiliseks. Sobiv mullatemperatuur külviks oleks 8°C. Sobiv idanevate seemnete arv m²-le on 600...800 (umbes 50 kg/ha). Sobivaks külvisügavuseks on 2...3 cm. Tavaliselt külve ei rullita. Seda tehakse erandina ainult väga kergetel või põuastel muldadel. Koristamine: Lina on koristusküps, kui taimed on pruunid ja taime raputades on kuulda kupardes seemnete sahisemist. Sordist olenevalt võivad varred aga olla veel rohelised. Seemnete niiskus sellel ajal on umbes 30%. Kombaini ummistuste vältimiseks võib põldu 10..
Oder Reelika Rattus Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2 ´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C
Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili. Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Külvisenorm ei võrdu külvinormiga. Külvisenormi puhul väljend-külvise kogus pinnaühiku kohta, kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha). Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. Külvisenorm = (idanevate seemnete arv m²*1000seemne mass) / külvise väärtuse %. 8.Taliviljade karastumise faasid. 1) temp päeval üle 5ºC, öösel 0ºC ringis, normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees intensiivne. Jahedas kogunevad taimedesse varuained ehk suhkrud. Taimed taluvad 10-12ºC külma. 2) valgus pole vajalik, temp peab langema alla 0ºC. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla kontsentratsioon. Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad juba -20ºC külma
Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnevili peab vastama sertifitseeritud seemne kvaliteetnõuetele - oma seemnetega võib tekkida segukülv seepärast olulised: *kalibreerimine (suuruse ja massi järgi ) *puhastamine ( ei tohi sisaldada umbrohuseemneid ja muud prahti ) *idanevus peab olema 100% lähedane *haigus ja kahjurivaba ( puhtime ) Külvisenorm Aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele põllul. Sele all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: Külviviisid Jaotatakse seemnete mulda paigutuse alusel: *Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi) *Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm) *Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida-
Suktsessioonrea algul kasvavad taimeliigid on tähtsusetud taimtoidulistele, röövtoidulistele ja mutualistidele. ● Tolerantsus – suktsessioonirea algul kasvavad taimeliigid on paremad levijad, kuid taluvad halvasti varju. Lõpus kasvavad taimeliigid taluvad paremini varju ja konkurentsi. ● Pärssimine – liigid takistavad teiste liikide asumist samale kasvukohale. Kas ligikaudu ühel aja idanevate seemnete kogum mullas sureb välja, võimaldades teistel liikidel areneda või suktsessioonirea algul kasvavad liigid on paremad levijad, kuid ei talu häireid. 21. Häiritus, stress, mõju liigirikkusele. Häiritus on ajaliselt diskreetne nähtus ja stress on pidevalt toimiv häiriv faktor. Mõõduka häiritusega aladel on suur bioloogiline mitmekesisus seetõttu, et seal on suurem ruumiline heterogeensus
Oder Reelika Rattus Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C
Aja jooksul tingimused muutuvad. Suktsessioonrea algul kasvavad taimeliigid on tähtsusetud taimtoidulistele, röövtoidulistele ja mutualistidele. Tolerantsus suktsessioonirea algul kasvavad taimeliigid on paremad levijad, kuid taluvad halvasti varju. Lõpus kasvavad taimeliigid taluvad paremini varju ja konkurentsi. Pärssimine liigid takistavad teiste liikide asumist samale kasvukohale. Kas ligikaudu ühel aja idanevate seemnete kogum mullas sureb välja, võimaldades teistel liikidel areneda või suktsessioonirea algul kasvavad liigid on paremad levijad, kuid ei talu häireid. 21. Häiritus, stress, mõju liigirikkusele. Häiritus on ajaliselt diskreetne nähtus ja stress on pidevalt toimiv häiriv faktor. Mõõduka häiritusega aladel on suur bioloogiline mitmekesisus seetõttu, et seal on suurem ruumiline heterogeensus. Suktsessioonirea alguses ja lõpus olevate liikide samaaegne kooseksisteerimine. Hoiab
mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse Külv tuleb rullida – õhkrehvrull Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke (piid) Külvisenorm: (a) 1000 seemne mass (b) Idanevate seemn m2 (c) Idanevus% (d) Puhtus % b*a/c; b*a*100/c Külvisügavus Seemnete sügavam külv Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel. Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks. Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine. Savimuldadel juhtub aga sageli nii, et osa seemnest jääb mulla pinnale.
kete riidelappide vahele. Seejuures jZilgime, et seemneid oleks igal tassil v6rdne arv, tassid oleksid rihesugused, veekogus tassidel v6rdne, riidelapid samast materjalist jne. Edasi asetame poole seemnetest (100 tk) 10'C keskkonda ning 1.14. Kolmes kastis kasvatati nisu. Neid kasteti teise osa (samuti 100 seemet) 30'C keskkonda. erinevate vdetiselahustega. Milline v6iks olla selle Jdrgnevate vaatluste k2iigus mdrgime iga piiet' katse hUpotees ja katsekorraldus? tabelisse idanevate seemnete arvu. Kuidas j6uda teadusliku faktini? Katsetele ja vaatlustele jdrgneb saadud tulemus- ]uhul kui esmased v6i korduskatsete tulemu- te analtitis ja jiirelduste tegemine. Analutisil sed on negatiivsed, tuleb otsida vigu katse kor- v6rdleme kahe grupi vaatlustulemusi omavahel. ralduses v6i htipoteesi pustitamises. Sellele Seejuures v6ime koostada graafikuid ja korvu- j2irgnevalt peab koik teadusliku meetodi etapid
annaabi.ee 
