o Harilik kõrrerooste suvi- ja talieoslad arenevad peremeestaimel. Seen talvitub talieostena taimejäänustel seeneniidistikuna. Tõrje: vaheperemeestaimede hävitamine, optimaalne külviaeg, kõrreliste umbrohtude tõrje, haiguskindlad sordid. o Nisu kollane rooste roostehaigusi saab kõige paremini vältida haiguskindlaid sorte kasvatades. o Kaera-kroonrooste o Nisu-kõvanõgi talvitub nõgieostena terade pinnal. Kevadel nõgieosed nakatavad idandeid. Idust levib mütseel kogu taime kasvamise käigus. Mütseel tungib terisesse. Eoste eluvõime mullas lühike. Purunenud nõgipeadest satuvad eosed teradele. Saastunud vili ei sobi toiduks ega söödaks. Tõrje: seemnete puhtimine, optimaalne külviaeg o Lumiseen talvitumishaigus. Nõrgestatud taimed nakatuvad. Pesitsedes kõdunevatel taimeosadel, nakatab lumiseen järjest uusi taimi. Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine.
jahust tooteid, samal ajal aga vähe puu- ja köögivilja. Siiski täielik loomset päritolu toidust ja soolast loobumine võib viia tõsiste tervisekahjustusteni.Taimse päritoluga toit võib olla ka kiirtoidurestoranis söödud köögiviljaburger friikartulitega ja mahlajook, aga ka popkorn, kartulikrõpsud, küüslauguleivad ja ŝokolaadiküpsised. Tõelised taimetoitlased nii aga ei toitu, nad eelistavad pigem puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, pähkleid, seemneid ja idandeid. Kui täiskasvanud inimesel on õigus ise otsustada, kuidas ta toitub, siis leian, et lapsed ei tohiks olla veganid. Kokkuvõttes võin öelda, et teadlik ja hästi planeeritud taimetoitlust võib lugeda tervislikuks dieediks, mis aitab ennetada mitmeid haigusi. Kui aga minna kaasa lihtsalt suurenenud tervisetrendiga ilma süvenemata ja eeltööta, ei pruugi tagajärjed olla eriti ilusad ja seda eeskätte laste tervisel. Põhjus, miks mõnikord taimetoitlusele üle minnes
2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3. Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up Kasvuregulaatorid
mardikaid. Päeval peidavad doominomardikad end kivide all ja teiste loomade kaevatud urgudes. Nad ronivad välja öösel, et jahtida putukaid ja muud saaki. SEEMNESIPELGAD korjavad seemnetagavara oma pessa. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid kui ka pesaniiskuses tärkavaid toitvaid idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile SÜSIKLASED See mardikas elab Namibi kõrbes, kus toitub taimejäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab. Teiste süsiklaste hulgas on ta ebatavaline selle poolest, et tema kattetiivad on valged
väikseimad kakulised, haldjaskakud, kes nende pesi uudistavad ja siis endale võtavad. Ka kõrberähnidel on kaitsevärvus. See on, nagu enamikel kõrbeloomadel kollane või pruun. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste jalgade lõpus on küünised, millega on pinnast kergem kinni hoida. Vajaliku vee saab prussakaherilane kätte okstelt, kuhu koguneb kastevesi. Valmikud toituvad nektarist, vastsed
nad sisaldavad rohkem asendamatuid aminohappeid (lüsiini, treoniini, metioniini ). Rukkivalk kuulub täisväärtuslikemate taimsete valkude hulka tatra-, soja-, kartuli- ja aedoa-valkude järel. Taimsed valgud pole üksi siiski täiuslikud, seetõttu on tervislikum süüa segatoitu, kus on tasakaalus loomsed, piima- ja taimevalgud. Leiva tervislikkust saame tõsta, kui lisame valmistamise käigus kroovimata ja jämejahust rukkileivale kasulikke lisandeid: pärmi, kliisid, idandeid, vadaku- ja piimapulbrit, erinevaid seemneid ja terasid. Energiavajaduse seisukohalt on leib üsna kaloriterikas, päts leiba rahuldab päevase keskmise energiavajaduse. Kuue leivaviiluga saame umbes 1000 kcal, mis on väheliikuva eluviisi puhul juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist.
kesa hoitakse kevadest sügiskülvini mustana. Kesaharimine on paljus sarnane sügisese mullaharimisega. Haiguste tõrjel ja eriti profülaktikas on oluline kasutada kõiki agrotehnilise tõrje võtteid, mis välistavad või vähendavad teatud haiguste esinemist. Terve, haigusvaba ja hea seeme (või haiguskindlamate sortide seeme) loob eeldused ka haigustest kahjustamata suure saagi saamiseks. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine/seemnete-kulviaeg#.U4BXs_mSxGR Varajased külvid aitavad minimeerida kapsanuutri, kaera-kroonrooste, hernekärsaka ja hernemähkuri kahjustusi. Liiga sügavate külvide puhul on tõusmed nõrgad ja nakatuvad nt. tõusmepõletikku, liiga madalaid külve võivad hävitada linnud. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. Tihedate külvide puhul napib igale taimele päikesekiirgust ning liiga tihe taimede seis loob ebasoodsa (liigniiske) mikrokliima – soodustab paljude kahjurite arengut. Selle pärast tuleb seemned külvata piisava vahekaugused üksteisest.
kohtades, taimejäänuste ja prahi all. Munevad varjulisse kohta, kivide alla mullapragudesse. Hk: rõngussid. Keha koosneb rõngaslülidest. Jalad ja silmad puuduvad. Org. aine lagundajad, aga kahjustavd juuri. Hk: ümarloomad. Kahjustab taime maapealset osa. Siseneb taime õhulõhede või haavade kaudu. Ingerussilised talvituvad mugulates, munevad kartulivartesse, mitu pk. Selts: kakandilised. Eelistavaid niiskeid kohti. Emane kannab mune haudetaskus. Hingavad lõpustega. Kahjustavad idandeid ja lehti, talvituvad prahi all. Putukkahjurid. Ripstiivalised. Tubakaripslane munevad lehekudedesse, õielehtede vahele. Pistmis- imemissuised imevad mahla. Talvituvad valmiku või vastsestaadiumis mullapinnas. Mitu pk aastas. Hooghännalised. Tiivutud, tundlatega, haukamissuised. Elavad niiskes mullas, kõdus. Mitu pk aastas. Kahjustab seemneid, juuri, idusid. Nokalised. Karilased munevad lehe alumisele küljele. Pistmis-imemissuised, kollased laigud lehtedele peale imemist. 8-12 pk
Meesipelgaid leidub nii Põhja-, kui ka Lõuna- Ameerikas. Austraalias elavad neile lähedased lähkersipelgad, kes on pärismaalaste jaoks paras maiuspala. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed
Meesipelgaid leidub nii Põhja-, kui ka Lõuna- Ameerikas. Austraalias elavad neile lähedased lähkersipelgad, kes on pärismaalaste jaoks paras maiuspala. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed.
raiskamist. Kell 6.45 on hommikusöök. Loetakse tai- ja ingliskeelne söögipalve: "Me täname neid, kes andsid meile elu, õpetajaid, kes annavad tarkuse, loodust, mis katab meile laua. Me sööme seda toitu, et olla kasulikud ja teenida teisi armastuses ja alandlikkuses." Tagasihoidlik hommikusöök on vetikatest, riisist, sojast ja bambusevõrsetest. Koolis toitutakse taimetoitlastele kohaselt: palju on idandeid, rohelist, sojatoite. "Pärast hommikusööki võtavad lapsed oma kausikesed ja lapid ning pesevad kraanikausis voolava vee all nõud puhtaks. "Õpetaja, anna mulle oma kauss pesta!" sellist lauset kuuleb sööklas lastega ühes lauas istudes tihti. Samasuguse rõõmuga, nagu nad nühivad iga söögikorra järel oma kausikesi, pesevad nad igal õhtul puhtaks oma lumivalged sokid. Ikka selleks, et õppida ennast ise
täisterahelvestest, tangudest või tatrast puder, täisteraleib või sepik, isevalmistatud müsli. Hea valik on täisterahelvestest puder, mille võib valmistada nii vee kui piimaga. Et liigsel kuumutamisel väheneb piimavalkude omastatavus, võiks piima lisada keetmise lõpus. Kui pudrule lisada marju, puu- või köögivilju, rikastame putru veelgi erinevate vitamiinidega. Pudrule võime lisada ka pähkleid, mandlilaaste, maitsetaimi, köömneid, seemneid, kliisid ja idandeid. 20 Vahelduseks pudrule sobivad hommikusöögiks ka erinevad süsivesikute- ja kiudaineterikkad müslid koos erinevate piimatoodetega. Kõige parem on valmistada müslit ise, nii saab olla kindel, et sellesse pole lisatud värv- ega säilitusaineid ning vajadusel saab seda valmistada suhkru- ja gluteenivabalt.
kuubikuteks, keedetakse vähese vedelikuga, auruga või hautatakse. Maitsestatakse 14. Milliseid seemned sobivad idandamiseks? Puhastamata elujõulised seemned. Nt rukkis, kaer, nisu jne. 15. Kuidas seemneid idandatakse? Seemened pestakse hoolikalt leige veega, pannakse klaasanumasse, valatakse üle leige veega ja jätakse toatemp. 3- 24h paisuma. Siis valatakse vesi ära, terad loputatakse ja nõrutakse. Anum kaetakse riidega, asetatakse külili ja kaetakse rätikuga. 16. Kuidas idandeid toiduvalmistamisel kasutataks? Toorsalatid, kohupiima ja juustusegudes, võileivakattena. 7. ROAD SEENTEST 1. Kuidas seeni toidu valmistamisel ette valmistatakse? Puhastatakse metsamürgist ja sorteeritakse, eemaldades ussitanud ja toiduks mittekõlblikud eksemplarid. Puravikul ja võiseenel eemaldatakse kübaraalune samblataoline kiht ning kübaratelt kooritakse nahk. Seejärel seened pestakse ning nõrutatakse. Sampinjonide tumenemise vältimiseks lisatakse pesuveele hapet.
nädala +10 °C juures külvatud seemnest tärkab raps juba 4...5 ndal päeval Külviviis Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega Kitsa reavahega (10...15 cm) külvatud raps surub umbrohud paremini maha, seeme valmib ühtlasemalt ja mõne päeva võrra varem Rapsi optimaalne külvisügavus on 3...4 cm Külvile peab kohe järgnema rullimine Soodsates tingimustes võib seeme idaneda kiiresti ja 2...3 päeva pärast võib rullimine idandeid kahjustada Ebaühtlase sügavusega külv põhjustab ebaühtlase tärkamise Külvisenorm Optimaalne külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg/ha) Jämedaseemnelist rapsi külvatakse 6....8 (10) kg/ha Peeneseemnelist rüpsi külvatakse 6...8 kg/ha Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks
annaabi.ee 
