). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest." [1] 2. ENERGIA TOOTMISE PÕHIMÕTE ,,Hüdroelektrijaamasid liigitatakse vastavalt tööpõhimõttele: voolava vee, paisu- või pumppaisuelektrijaamaks. Kõikide seadmetüüpide puhul paneb veeenergia voolamise ning kukkumiskõrgusega turbiinid liikuma. Turbiinidega ühendatud generaatorid toodavad elektrit." [1] 3. HÜDROELEKTRIJAAMADE ERINEVAD TÜÜBID 3.1. Voolava veel hüdroelektrijaamad ,,Hüdroelektrijaamade seas kõige levinum variant on voolava vee hüdroelektrijaam, mis on ehitatud jõgedele või kanalitele. Need kasutavad elektri tootmiseks kõrguste vahet ülemvee ning alamvee vahel nn. kalle. Sellistel elektrijaamadel on tavaliselt väiksem kalle ning suurem vee läbilaskevõime. Need hüdroelektrijaamad pakuvad ööpäevaringselt baaskoormusenergiat. Selleks, et üks kilovatt-tund energiat toota, peab u. 400 000 liitrit vett ühe meetri sügavuselt langema.
Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste evakueerimine, loomade ning taimestiku häirimine. Kalade liikumise häirimine. Veekvaliteedi rikkumine. Jaama ehitamine väga kulukas ning nõuab suurt investeeringut. Hüdroelektrijaamad Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest muud kulutused on väikesed. Suurim HEJ Maailmas The Three Gorges Dam Hiinas. Eesti hüdrojaamad Tänapäeval töötab Eestis neli üle 100 kW
HÜDROENERGIA JA SELLE VÕIMALUSED EESTIS Jane Leppmets 9.C Töö eesmärk: Teada saada: Mis on hüdroenegia Hüdroenergiast maailmas Hüdroenergiast Eestis Plussid ning miinused Hüdroenergiaks nimetatakse veeenergiat. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Veeenergia kasutamise plussid Vesi on taastuv loodusvara Tootmine ei raiska ressursse Hüdroelektrijaamad on töökindlad ning pika tööeaga Veeenergia kasutamise miinused Võivad tekkida üleujutused Hüdroelektrijaama rajamine on kulukas Raskendab kalade liikumist Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid(HEJ), kuid muu maailmaga võrreldes on need siiski mikro hüdroelektrijaamad. Maailmas Maailma võimsaim hüdroelektrijaam on Kolme Kuristiku tamm Veel paar aastat tagasi oli võimsaimaks
• 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000 Teised hüdroelektrijaamad AS Generaator Leevaku ja Saesaare HEJ 0,105+0,160 1826
............................................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Ajalooline ülevaade Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks
elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suurim hüdroelektrijaam on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaamad Linnamäe hüdroelektrijaam Kolme Kuristiku tamm Hüdroenergia ressursid ·Kiirevoolulised veekogud. ·Suure vooluhulgaga jõed. ·Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks tamme. ·Eestis ressursid väikesed. ·Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja- Ameerikas, Skandinaaviamaades, Hiinas ja Venemaal. Hüdroenergia eelised ·Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on. ·Elektrienergia tootmine kõige odavam.
Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast. Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja toorainet elektritootimiseks, seega võib nende kasutamine majanduslikult kasuks tulla. Siiski vajavad nad palju hooldust mis maksab raha. 1.5% energiast tuleb biokütuselt. Energiat toodetakse metsadest, võsadest ja põllumajanduse jääkidest ehk biomassist. Biomassi taastumise aeg on samavõrdne inimese elueaga. Biomassi kasutamiseks on mitmeid võimalusi saab kasutada kondetatsioonielektrijaami ja on võimalik ka valmistada biogaasi millest tuleb tulemusena elekter.
Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. (Skm, Jaapan, USA, It ja Pr) Tuuleenergia Kõige rohkem on tuulikuid: Skm, USA, Taani, Hisp ja Indias Maailma suurim tuulikupark asub Californias (14 000 tuulikut) Geotermaalenergia maa siseenergia Põhiliselt laamade äärealadel. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, It, Mehhiko, Indoneesia, Jaapan, Isln Tasub kasutada kui kuumad kivimid asuvad maapinna lähedal. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1. soojuselektrijaamad 63% 2. hüdroelektrijaamad 19,3% 3. tuumajaamad 17,3% 4. geotermaalelektrijaamad 0,3% 5. tuuleelektrijaamad 0,06% 6. päikeseelektrijaamad 0,008% Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Eri riikides on kasutatavate energialiikidena osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasusest. Arenenud riikides kas elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid
elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb pöörlema omakorda generaatori mis toodab elektrienergiat. Üks generaator toodab vähe energiat, paari kilowatti kandis. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, kuid väga vähesel määral. Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks.
Elektrienergia tootmisel on selle sagedaim põhjus inimese teadlik tegevus aeg-ajalt suurendatakse paisutamisega tehisjärve veevarusid. Hüdroenergeetika võiks end õigustada vaid siis, kui elektri tootmisel kasutatakse seniseid paisjärvi ning jõe energiapotentsiaal on üsna suur, näiteks Linnamäe elektrijaama taastamine Jägala jõel. Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse
Seega on elektrit võimalik toota ka loodussõbralikult. 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.Hüdroenergiat muundatakse elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks, kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud
keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude kasutamine elektritootmiseks ei ole Eestis maksustatud. Samas on hüdroenergia kasutamise maht Eestis piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid, kuid maailmamastaabis on need siiski mikro-hüdroelektrijaamad. Kuigi suuremahulises elektritootmises ei suuda Eesti hüdroelektrijaamad kaasa rääkida, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi kasutada - seetõttu on Eesti Energia investeerinud mitmesse hüdroelektrijaama.Eesti Energia kasutab elektritootmiseks vett alates 2002. aastast, mil renoveerisime Linnamäe hüdroelektrijaama. Linnamäe hüdroelektrijaamast saadud positiivne kogemus ajendas renoveerima lisaks Keila-Joa hüdroelektrijaama. Tuuleenergia Tuulest toodetud elekter on keskkonnasõbralik - õhku ei paisku kahjulikke heitmeid.Tuuleenergia kasutamisele
naftatöötlemine . Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiallikaid, kui ka taastumatuid energiallikaid näiteks maagaas ja nafta. Alternatiivse energiallikana on rajatud hüdro- ja loodeteel elektrijaamu. Puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ja naftatöötlemine toimub sadamates. Põhjendage elektrijaamade paiknemist. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes. Soojuselektrijaamad asuvad kivisöe leiukohtade naabruses. Loodeteelelektrijaamad asuvad suure tõusu ja mõõnaga rannikul. Miks on kujunenud selline elektrienergia tootmise struktuur ? Prantsusmaal on vähe fossiilseid ressursse. Kodumaiste uraanivarude olemasolu tõttu ongi kujunenud suur tuumaenergia osatähtsus. Soojuselektrijaamade tagasihoidlik osatähtsus tuleb sellest, et Prantsusmaal leidub vähe fossiilsete kütuste varusi
Vee-energia Hüdroelektrijaamad annavad ca 1/5 maailma eletrienergiast Plussid: 1. Vee-energia omahind on madal 2. Kergelt reguleeritav 3. Veehoidlad reguleerivad jõgede veetaset 4. Veehoidlaid saab kasutada ka niistutamiseks 5. Saab kasutada veega varustamiseks Miinused: 1. Energiarikkaid jõgesid ei ole igal pool 2. Toob kaasa muutsed jõgede veereziimis ja ökosüsteemis 3. Häirib veetransporti 4. Veehoidlate alla jääb palju maad 5. Häririb kalade liikumist Tuumaenergia Kuus tähtsamat tootjariiki: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea Plussid: · Ei teki õhu- ja veesaastet, va vee soojusreostus · Energia ise on odav · Kütuse kulu on väike · Jäätmetekogused on väiksed · Saab kasutada seal, kus puuduvad muud enegiavarad Miinused: · On jõukohadsed ainult rikastele riikidele, ehitamine kallis · Avarii korral katastroof · Tuumajäätmeid keeruline kahjustada ...
Hüdroenergia ehk veeenergia. Energia allikas Vesi (vabalt langev). Näiteks: jõed Kasutamine Ehitatakse hüdroelektrijaamad. Toodetakse elektrit. Vajalikud tingimused Palju jõgesi ja need peavd olema hea vooluga Eelised Taastuv ja puhas energialiik. Ei raiska ressursse, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks. Suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga. Veeenergia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Puudused Paisjärvede kasutamisel on ohud, mis on algul vähemärgatavad, kui ajajooksul tekitavad suurt kahju. Eestis ei tasuks see ära, sest pole eriti jõgesi.(jõed kuivaks
Tuumaelektrijaam Plussid Miinused · Võimalik toota elektrienergiat · Suurim probleem on avariioht ja suures koguses(Tänapäeval radioaktiivsed jäätmed, mis on annavad tuumaelektrijaamad kõigile elusorganismidele väga 17% kogu elektrienergiast, ohtlikud( lagunemiseks kulub peaaegu sama palju kui tuhandeid aastaid) hüdroelektrijaamad) · Tõsine probleem on · Ökonoomne ja õhusaastevaba tuumajäätmete kahjutustamine · Tuumaenergiast saadud elekter · Rajamine on jõukohane on söest toodetust isegi rikastele kõrgelt arenenud odavam riikidele, sest kõrgtehnoloogial · Ei teki fosfori-, lämmastiku- ega põhinev tootmine nõuab väga süsihappegaasisaastet suuri kapitalimahutu...
saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS,
välja surra. 3) Vee-energia ulatusliku tootmise kahjuks Eestis räägib veenvalt ka tõsiasi, et nüüdisaja elektritarbimise mahu puhul on meie vooluvete hüdroenergeetiline potentsiaal kaduvväike, vaid 12% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest. Pole mõtet teha suuri investeeringuid hüdroenergiasse kui see ennast ära ei tasu. Kui tootmise võimsus on niivõrd väike ja see ohustab veekogude elustikku ei tasu raha raisata kasutu ja riskantse projekti peale. 4) Hüdroelektrijaamad muudavad jõe vooluhulka, minimaalne vooluhulk väheneb. Kalu ja muud jõeelustikku piirab eelkõige see, kuivõrd jõgi kõige veevaesematel aastaaegadel kahaneb. Sellest oleneb, kui palju liike ja kui arvukalt jões elada suudab. Hüdroelektrijaamad võivad jõgede vooluhulka drastiliselt muuta, hävitades seeläbi kõik veekogus elavad liigid. 5) Kui osa jaamu töötabki tsükliliselt, siis ei riku need vee erikasutusloaga esitatud nõudeid
bbl/päevas ● Maagaas- eksport 34.75 miljonit m³; import – 42.56 miljonit m³ Elekter ● Tootmine - 69 miljonit kWh maailmas 40. ● Tarbimine - 63.8 miljonit kWh maailmas 40. ● Eksport - 20.46 miljonit kWh maailmas 9. ● Import – 23.26 miljonit kWh Elektri tootmine 13% 28% Taastumatud Energiaallikad Tuumakütused Hüdroelektrijaamad Muud taastuvad energiaallikad 60% Süsihappegaas ● Paisatakse õhku - 67.18 million mt Maailmas 50. ● Palju toodetakse naftasaadusi, maagaasi ja elektrit Analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Elektrit ei toodeta Üsna suur CO2-e saaste tuumakütusest Elektrit toodetakse Kõike imporditakse rohkem
Euroopa energiamajandus Kaspar Koemets Mis on energiamajandus? Tööstusharu, mis toodab kütuseid ning elektri- ja soojusenergiat ja edastab energiiat tarbijale. Vanim energiaallikas on kütteks kasutatav puit, seejärel võeti kasutusele vee- ja tuuleenergia. Energia tootmise struktuur Enamus Euroopa riikide energiast tuleb impordist. Küpros, Malta ja Luxenburg saavad kogu vajamineva energia impordi teel. Eesti toodab umbes 90% oma tarbitud energiast ise cnoing onselles arvestuses Euroopa liidu liikmesriikide hulgas. Biomassist tuumajaamani Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma el...
Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades
Mariann Kolk Meriliis Vares 9d klass Loodusvarad kõik looduses leiduv, mida inimesed saavad oma hüveks kasutada jagunevad: taastuvad taastumatud Mets maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe- kõrge puittaimestik katab maakera pinnast 9,4% maismaast 30% Eestist 48% Vesi kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal Maa pinnast 70% hüdroelektrijaamad veeringe väike veeringe suur veeringe Loomad päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega jagunevad: selgroogsed imetajad linnud roomajad kalad kahepaiksed selgrootud liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld taastumiseks nõutav aeg on väga pikk vanimad mullad on ligi
ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojade...
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Joonis. 8. Tuumaelektrijaama struktuuriskeem. Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/Атомная_электростанция Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA,
2 Energiavarade eks- ja import Eksporditakse naftat ja maagaasi tankerite või torujuhtmete kaudu. Iraan on teine kõige suurem riik, mis impordib bensiini, peale USA. Iraan tarbib 2 miljonit rohkem kivisüsi kui ise toodab, mis moodustab väikse impordi osakaalu sellelt energiavaralt. 3 Elektrijaamad Iraanis on palju erinevaid elektrijaamasid, millest on väike osa ka alternatiivseenergia jaamad, nagu näiteks päikese-, tuuleenergia (Manjil) ja hüdroelektrijaamad. Riigis on ka tuumaelektrijaamasid (Arak). Kõige rohkem toodetakse elektrit õlist ja gaasist. Illustration 2: Energia tarbimine energiatüübi järgi Iraanis Illustration 3: Tuuleenergia tootmise asukoht kaardil 4 Elektrienergia inimese kohta Elektrienergiat kasutamine inimese kohta on 2352 kg. 5 Energiamajanduse tõhustamine
ELEKTROENERGEETIKA Elektri tarbimine on kasvanud kiiremini kui üldine energia tarbimine Tänapäeval toodetakse energiat peamiselt soojus,- hüdro-ja tuumaelektrijaamades. Vähesel määral ka tuule,-päikese-ja geotermaalelektrijaamades SOOJUSELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks Soojuselektrijaama ehitamine on odav ja kiire, elektrienergiat toodetakse suurte söe-või naftavarudega Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USA-s, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal Soojuselektrijaamad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid HÜDROELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks Hüdroelektrijaamades toodetakse alla viiendiku maailma elektrienergiast Ehitamine võtab kaua aega ja on kallis 2/3 maailma hüdroeneriga ressurssidest...
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda ...
meriforell, jõeforell). Paisutamine halvendab ka vee kvaliteeti (vesi soojeneb, setted kuhjuvad, vetikad vohavad, hapnikureziim läheb tasakaalust välja). Tammid jõgedel taksitavad siirdekalade rännet, kes tulevad merest jõkke kudema. Keskkonnale kahjulike aspekte on veelgi. Väidetavalt ületab hüdroenergia tootmisega tekkiv kahju loodusele hüdroenergiast saadava tulu. Seega on hüdroenergeetika kasulikkus praegusel kujul küsitav. Eesti suurimad hüdroelektrijaamad on Linnamäe HEJ, Kunda HEJ ja Keila-Joa HEJ. Hüdroenergia tootmise suurt kasvu Eestis pole ette näha, kuna üksikute jaamade võimsused moodustavad väga väikse osa Eesti tarbimisvõimsusest ja uute väikeste hüdrojaamade vajalikkust on raske põhjendada. Globaalsest energiatarbimisest kaetakse 3 % hüdroenergiaga, suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina ja Kanada. http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad-energiaallikad- http://www.visitingdc
Vee-energia kasutamine Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada
toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Järelikult vesi ja tuul on taastuvad energiaallikad (taastuv energiaallikas - energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul; siia arvatakse ka vee- ja tuuleenergia). Järgnevates punktides annan ülevaate taastuvate energiaallikate kasutamisest. 1.1ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui
elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat
Muudatuste tegemisel võrdlusaastaks tihti võetud 1990 Üksikuid näiteid erinevatest kokkulepetest, mille järgi Eesti peab oma energeetikat kujundama: Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid Nõukogude Liidus ressursi ja energiamahukas tööstus Oli vajadus suure koguse energia järele Pärandina üksikud hüdroelektrijaamad, valdav energia põlevkivist Tööstus kukkus oluliselt Joonis 2. Allikas: "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 Eesti eesmärgid Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (koondstrateegia): Vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra võrreldes aastaga 1990 Tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni Saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine Suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni
Kuidas on tehnika areng mõjutanud energiamajandust? Andreas Preisfreund Ja Ken Saaver Agraarühiskond Inimeste ja loomade lihasjõud soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskond Ehitati tuulikuid ja vesiveskeid Energia kasutati kohapeal: Jahvatati vilja või pumbati vett Toimus metsade halastamatu raie Hilisindustriaalühiskond Puidu nappus kivisüsi Aurumasin, vedur Kivisüsi(17-19 sajand) Click to edit Master text styles Ettevõtted söemaardlate Second level lähedusse, kuna transport Third level Fourth level oli kallis. Fifth level Tööstuslik tõus (1825-1826) 19 20 saj. vahetus Elekterenergia trasport pika vahemaa taha ...
hüdroelektrijaamad (19,3%) ja tuumaelektrijaamad (17,3%). Väiksem osatähtsus elektrienergia tootmisel on geotermaalelektrijaamadel (0,3%), tuuleelektrijaamadel (0,06%) ja päikeseelektrijaamadel (0,008%). Suurbritannias on elektrienergia tootmisel suurim osatähtsus samuti soojuselektrijaamadel (74%). Järgnevad tuumaelektrijaamad (19%), biomassi ja jäätmete elektrijaamad (3%), tuuleelektrijaamad (2%) ning hüdroelektrijaamad (1%). Suurim erinevus Suurbritannia ja maailma elektrienergia tootmises on see, et kui maailmas on hüdroelektrijaamade osatähtsus elektri tootmises suur, siis Suurbritannias on see väike (vaid 1%). Suurbritannias on biomassist saadaval energial ja tuuleenergial suurem osatähtsus kui vee-energial. Nii maailmas kui ka Suurbritannias on kõige suurema tähtsusega soojuselektrijaamad. Mõlemal puhul on elektrienergia tootmisel olulised ka tuumaelektijaamad (ligi 20%). 5
väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene energia. Nüüd räägikski veidi lähemalt alternatiivsetest energiaallikatest. Taastvatest energiaallikates kasutatakse kaasajal kõige enam veejõdu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Päikeseenergiat kasutatakse veel vähem kui vee-energiat. Päikeseenergia otsese kasutuse ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed
kasutusel metsamajanduses. Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidu- ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus: on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. Austria Tööstus: Tööstuses on esikohal rasketööstus. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised, kunstkiud ja plastmassid. Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus.Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode
Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu. · Tuumaenergia -ei saasta õhku, jõukohane vaid rikastele arenenud riikidele, kuna see põhineb kõrgtehnoloogial, ohtlikud, probleem avariioht ja raioaktiivsed jäätmed. Suurimad tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Alternatiivsete energiaallikate kasutamisega ei kaasne keskkonnasaastamist, samas kasutamine on veel suhteliselt kallis. · Päikeseenergia Toodetakse elektrit, köetakse ja soojendatalse vett. Otsene kasutamine
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
.. arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud Ida-Aasia energiatootmine Arenenum energiasüsteem Jaapanis tuumaenergia annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused Ladina-Ameerika- nii kohalik LAV- süsi; Nigeeria- nafta, kütus (Mehhikos, Venezuelas Niger (uraan) nafta, Boliivias maagaas),
need on nimelt merepiirita ja sadameteta riigid. Energia Sloveenia on neto energia importija. Primaarenergia kasutus oli 2009 aastal Sloveenias 81 TWh ja 40 TWh miljoni inimese kohta. Diislikütuse kasutamine on kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul. Sloveeniat katab 81 % tema vajadusi kodumaine raske kütuste tootmine. Taastuvate energiate osakaal Sloveenias 2010 aastal oli 30 % .Võimu poolt loodud hüdroelektrijaamad moodustavad umbes 95 protsenti elektrienergiast Sloveenias. Taastuv,jäätmete ,biogaasi elektrijaamad on veel haruldased . Elektri osakaal taastuvatest energiaallikatest Sloveenias 2010 oli 30 % . Aktsiate energiaallikad: 95 %-lt hüdroelektrijaamad , veidi rohkem kui 2% puit ja puidujäätmed , 1
Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile (üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud
negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Väike kütteväärtus. 3. Põlemisel eraldub palju saasteaineid. 4. Maapealsed kaevandused rikuvad maapinda. Maaalused kaevandused ohtlikud, kulukad. 5. Transport kulukas suured kogused. 7. Soojuselektrijaamad: nende ehitamine on suhteliselt odav, kiire. Tahketel kütustel SEJ-d paiknevad kütuste leiukohtade lähedal. Maagaasil, naftal SEJ-d paiknevad tarbija lähedal või mererannikul. Suured õhusaastajad. 8. Hüdroelektrijaamad: positiivne: 1. Elekter on odav, kulutused on väikesed. 2. Ei saasta keskkonda. 3. Taastuv energia. 4. Veehoidla ühtlustab vee taset jõgedes. 5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted Al tehased. negatiivne: 1. Ehitamine kallis, võtab kaua aega. 2. Sobib rajada kiirevoolulistele ja veerohketele jõgedele. 3. Veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad. 4. Tammid takistavd kalade rännet. 9. Tuumajaamad: positiivne: 1. Uraanil on suur kütteväärtus
Tõhusat energiatootmist saab rakendada nii sõidukite, tööstuse, ehituse kui ka koduseadmete puhul. * elektriautod, hübriidajamid * ehituses: soojustamine, haljastus, päikesepaneelid, maasoojuspumbad * tööstuses tuleks investeerida tehnoloogiasse, mis säästaks energiat ja vähendaks saastet * vanad seadmed nagu külmikud, ahjud, pliidid, nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu Alternatiivsed energiallikad päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroelektrijaamad, loodeteenergia, geotermaalenergia, biomassist saadav energia Inimeste eluviis Riigi energiapoliitika (tõhus energiatootmine) Ressursibaasi suurendamine Suurte energiavarudega riigid on mõjuvõimsad ning soovivad energiatootmist riigi kontrolli all hoida Kuna maailma energiavarud on lõppemas, on energeetika turul üsnagi pingeline aeg EL ja USA on suurimad kütusetarbijad maailmas Roheline energia on tulevik
kaevandamistingimused ja kõrge kvaliteediga süsi. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Austraalias. Sütt tarbitakse siseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad kivisöekaevandajad on ka India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa. Vee-energia Taastuvatest energialiikidest kasutatakse tänapäeval kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehopidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks. Rajatud tehisveekogu sobib ka puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuna see aga enamasti ei kaalu
tehnoloogiaharuga, mis on alles arengujärgus. Tuumajaamadest tulenev elektrienergia loob väga soodsad võimalused suurriikidele elektrienergia hankimiseks, kui ei omata/või ei taheta kasutada fossiileid kütuseid. Taastuvate alternatiivenergiaallikatena veel kasutatav tuulegeneraator teeb kokkuvõttes loodusele ja riigile rohkem kahju, kui suudab toota (kallis tehnika, müra, väike tootlikus, lühike eluiga, eelnevast tulenevalt kallis energia omahind jne), samas hüdroelektrijaamad vajavad kindlaid looduslikke eeltingimusi ehitamiseks. Tuumaelektrijaamade ehitamisega terrorismiohtlikes arengumaades on alati olemas väike oht terrorismiaktiks, kuna tuumajaamad annavad võimaluse valmistada tuumalõhkepäid. Praeguses näites Iraan, kes küll eitab oma tegevust.
Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on vee-energia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis. Vee-energiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks, vee-energia kasutamine soodustab energeetiliste varude hajutamist. Väikesed hüdroelektrijaamad parandavad veevahetust ja tõstavad hapnikusisaldust veekogudes ning ühtlustavad jõe vooluhulka, nii ei põhjusta aeglane veevool kallastel suurt erosiooni ning jaama mehhanismid koguvad kokku vooluga kaasatoodud prahi. Päikesekiirgus on kõige võimsam energiaallikas Maal. Selle allika kasutamine on aga piiratud eriti selle pärast, et optiliste süsteemide, päikesepaneelide või soojuskollektorite paigutamine vajab suuri maa-alasid. Päikesekiirguse
on valmistatud veekindlast materjalist ja paigaldatavad teineteisega seotud moodulitena 8 9 Hüdro ehk vee-enegia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee- energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal. 10 11 Kasutatud kirjandus Internetilehed http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 http://www.futuren.ee/
Kasutatakse ka vee tõusu ning mõõna energiat. Tallinna tehnikaülikool RESSURSID EESTIS Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta. Palju veejõujaamu, mis on väikesed. Hüdroenergia ressursi potentsiaali tõus Eestis: ühest võimalikest prognoosidest ütleb, et aastaks 2020 on see 34 GWh ja aastaks 2050 38 GWh. Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis on Keila HEJ ja Linnamäe HEJ. Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama. Tallinna tehnikaülikool EELISED Vesi on taastuv loodusvara. Hüdroenergia tootmine on keskkonnasõbralik (nt. ei teki õhusaastet). Hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga.
aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol
Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
