Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine,
* kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales * dorsaalsed harud : - mediaalsed harud - nahk - lateraalsed harud - all asuvad lihased suur kuklanärv – n. occipitalis major kukla nahk rindkerenärvid – nn. thoracici * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased (kaela
Innerveerib m. obliquus superiori. M. obliquus superiori innervatsioon: nucl trochlearis n trochlearis m. obliquus superior 2.3 N. abducens (VI), eemaldajanärv Tuum: nucl. n. abducentis, silla dorsaalosas Väljub ajust silla ja piklikaju püramiidi vahel. Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. Innerveerib m. rectus lateralist M. rectus lateralise innervatsioon: nucl n. abducentis n. abducens m. rectus lateralis 2.4 N. hypoglossus (XII), keelealune närv Innerveerib peaaegu kõiki keele (va m. palatoglossus) - ja suupõhjalihaseid . Tuum: nucl. n. hypoglossi, paikneb piklikajus Väljub piklikajust 10...15 juureniidina sulcus ventrolateralise kaudu, koljuõõnest canalis hypoglossi kaudu. Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes.
1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi: · Hüpoglossusekiududeta harud 1. Ramus meningeus dura materile 2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12
trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n
IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on vegetatiivne parasümpaatiline innervatsioon, muu (tundlikkus, somaatilised kohad) pole nii tähtis XI Lisanärv (n. accessorius) – “orienteerumisnärv” – innerveerib trapetslihast ja rinnaku-rangluu – nibujätke lihast (pea pöörajad!) XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased Vegetatiivne e. vistseraalne e. autonoomne närvisüsteem: Nimetuste päritolu: “Vegetatiivne e. taimne” – juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele – a/v, kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid jne. “Vistseraalne”- juhib siseelundite (viscera) tegevust. “Autonoomne” – ei allu otseselt inimese tahtele, s.t. ajukoor ei saa anda otseselt “käske” siseelundeile.
ümarad ovaalsed moodustised oliivid. Oliivides paiknevad tuumad, mis on seotud tasakaalureflekside ja koordinatsiooni reguleerimisega, samuti sisekõrvast saabuvate helidest tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: · V n. trigeminus kolmiknärv · IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv · X n. vagus uitnärv · XI n. accessorius lisanärv · XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: · hingamine · veresoonte valendiku regulatsioon · südame töö · neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus · oksendamine · köha · aevastamine. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega
juureniidina kaelaosas kulgeb m kaelanärvide arvelt): nucl n hypoglossi sulcus stylohyoideus'e ramus meningeus- dura mater'ile anterolateralise siseküljel a carotis radix superior- eraldub närvitüve kaarjalt osalt, XII N hypoglossus kaudu interna ja v jugularis laskub a carotis communis'el allapoole, Innerveerib KÕIKI interna vahel keelelihaseid anastomoseerub C2-3-st lähtuva radix inferior'iga- allapoole, pöördub siis Somatomotoorsed kiud, moodustub kaelasilmus- ansa cervicalis, mille
jääkide tunnetamine ja nende spontaanne eemaldamine • Tundlikkuse vähenemine hingetoru ja kõri piirkonnas • Tundlikkuse vähenemine neelus distaalselt IX ja X närvi põimik (lad.k. plexus pharyngeus nervi vagi) • Motoorika: vt IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Vähenenud supraglotilised kokkutõmbed • Vähenenud neelu kokkutõmbed • Sensoorika: vaata IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Neelu distaalse osa tundlikkuse vähenemine XII Keelealune närv (lad.k. nervus hypoglossus) • Motoorika: keele liikuvus üles, külgedele, keele väljasirutamine ja tagasitõmbamine • Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse langetamise vähenemine • Keelepära ja neeluseinte kontakti vähenemine KÕNE JA NEELAMISHÄIRED KÕNEHÄIRED Kõnekeskus asub vasakul aju poolkeral AFAASIA- Normaalse kõneoskusega isikul tekkinud kõnehäire
alguskohast kaugele: kõhu- parasümp. kiud: kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, ja rinnaõõnde, kõigisse peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, suurtesse elunditesse. peen- ja jämesoolele, neerudele XI LISANÄRV m. sternocleidomastoideus, trapetslihasele N. ACCESORIUS XII KEELEALUNE NÄRV keel, kaela eesmise grupi lihased N. HYPOGLOSSUS Eksamil V, VII, X, teistelt nimetus ja mida teevad. 16 KÕRGEM NÄRVITALITLUS ● suuraju koore tegevus, seotud lähimate koorelauste tuumadega Tingimatud refleksid ● tahtele allumatud ja pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid - silmaava-, imemis-, oksendamis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne
poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju alaosas läheb suurem osa külgmise kortikospinaalkulgla kiududest kummastki püramiidist üle vastaspoolele, moodustades püramiidide ristuse. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: V n. trigeminus kolmiknärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv X n. vagus uitnärv XI n. accessorius lisanärv XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa siin ümber lülitakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad sellised olulised reflektoorsed tegevused nagu imemine, neelamine, oksendamine, aevastus, köha.. Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. Etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis.
Kraniaalnärvid: I -n. olfactorius, haistmisnärv VII -n. facialis, näonärv II -n. opticus, nägemisnärv VIII -n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n. accessorius, lisanärv VI -n. abducens, eemaldajanärv XII -n. hypoglossus, keelealune närv Kraniaalnärvide kahjustussündroomid I- Haistmisnärvi kahjustused: Anosmia- haistmise puudumine Hüposmia- haistmise nõrgenemine Hüperosmia- haistmise tugevnemine/elavnemine (ülitundlikkus) Parosmia- haismishallutsinatsioonid (aju ei tuvasta lõhnasid). II- Nägemisnärvi kahjustused: Skotoom- vaateväljade osade väljalangemine Pimetähni skotoom- füsiloogiline vaatevälja väljalangemine
lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub seljaaju hallaine intermediolateraalses piirkonnas ja nende aksonid (preganglionaarsed kiud) kulgevad paravertebraalsetesse ganglionidesse, kus asub teine neuron. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on atsetüülkoliin. Osad preganglionaarsed närvikiud kulgevad neerupealsetesse, kus nende stimulatsioon kutsub esile atsetüülkoliini vabanemise
IX. N. glossopharyngeus Keele-neelunärv – igeme- ja kõrilihaste motoorne närv, kõrvasüljenäärme parasümpaatiline närv ja osaliselt maitsmisnärv X. N. vagus Uitnärv – motoorne närv hääle tekitamiseks, tähtis parasümpaatiline närv XI. N. accessorius Lisanärv – kaela- ja kuklalihaste motoorne närv XII. N. hypoglossus Keelealune närv – motoorne keelenärv 44 Joonis 3.12. Peaaju funktsionaalsed piirkonnad Seljaaju Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub lülisambalülide avades ehk lülisambakanalis. Ühelt poolt on seljaaju ette nähtud närvisignaalide edasiandmiseks peaajust perifeersetele närvidele ja vastupidi, teiselt poolt saadab ka seljaaju ise lihasreflekside signaale. Perifeersed
annaabi.ee 
