Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid, etendused, näitused, loengud ja meistriklassid ning alati on olnud avatud ka festivali kohvik. Eesmärgiks on olnud luua festivalist kunstiline tervik, kus kõik üritused on üksteisega tihedalt seotud.
Üldpsühholoogia- käsitleb inimpsüühika ja käitumise Kliiniline psühholoogia üldisi seaduspärasusi Arengupsühholoogia-uurib inimese arengut Koolipsühholoogia-koolipsühholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega. Sotsiaalpsühholoogia- huvikeskmes on inimese tunnetuse, Nõustamis psühholoogia tundmuste ning käitumise mõjutatavus ja sõltuvus teistest inimestest. Et sotsiaalpsühholoogia uurib ka gruppide mõju indiviididele, on ta lähedases kokkupuutes sotsioloogiaga. Neuro psühholoogia Tervise psühholoogia Spordi psühholoogia Kohtu psühholoogia
Riigid elavad teineteisega rahus naabritena. Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast. Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks. ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut. 87. Mis iseloomustab globaliseerumist? Majanduslik üleilmastumine – täna huvikeskmes Kultuuriline üleilmastumine – massikultuurid ja allkultuurid õõnestavad ühiskonna ühtsust Poliitiline üleilmastumine – üleilmsete Valitsemismudelite ja kodanikeühiskonna ilmumine on väga vaieldav. 88. Mis on hargmaisus ja mis probleemid riikidele sellega kaasnevad? Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine. Nt. Soomes töötavad eestlased.
,,Pallases" huvi ka saksa klassika, nimelt renessansimeistrite vastu eesotsas Albrecht Düreriga4. Düreri-vaimustus kajastub selgelt Viiralti 1920.1921. aasta pliiatsijoonistustes, milles valitseb isemeelselt sõlmilise joone stiihia. Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused põhikujundiga ühel lehel. Sageli on neiks käed, mille ,,kõnet" Viiralt peenelt tajus. Viiralti huvikeskmes on inimene, ent palju joonistab ta neil aastail ka maastikku, iseäranis armetuid Tartu aguleid, Emajõge lotjadega, Tartu turgu hobuste ja talumeestega. Sageli said koloreeritud pliiatsietüüdid aluseks viimistlematutele kompositsioonidele akvarellis või tusijoonistuses ning estampidele. Ado Vabbe5 linoollõikemappide eeskujul tegid 1920. aastal analoogilisi mappe ka mitmed ,,Pallase" õpilased, sealhulgas Viiralt. Tema rohketest linoolõigetest läks mappi selle lõplikul
• Üldine ajalookäsitlus: ◦ Iga ajaloouurimus peab saama alguse õigest ja leidlikust probleemipüstitusest. Tuleb vältida “valesti püstitatud probleeme”, ennekõike anakronisme. Ajalooteaduse areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. ◦ Üks Febvre’i keskseid probleeme oli üksikisiku ja ühiskonna suhe: kuivõrd suured raamid seab ühiskond üksikisiku mõtteviisile ja ettekujutustele? ◦ Febvre’i huvikeskmes oli varauusaja (16.–17. saj.) kultuuriajalugu, kitsamalt religioossete ettekujutuste ajalugu, ent samuti kirjasõna ajalugu. Marc Bloch (1886–1944) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Huvitub mitte inimesest, vaid inimestest; ajalugu on teadus inimestest ajas; inimeste kooslustest, sotsiaalsetest rühmadest jms. Eesmärk on hõlmata inimeste ühiskondlikku elu kogu täiuses, igakülgsetes vastastikustes seostes.
Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele. Stoikute füüsika. Eespool juba kõne all olnud ontoloogilise põhiteesi – kõik, mis on, on kehaline – alusel võiks stoikute õpetust nimetada materialistlikuks. Selles kehalises olemises eristavad stoikud kahte vastandlikku poolust: aktiivset, toimivat alget ja passiivset, vastuvõtvat alget
kaunist ja esteetilisest - Sotsiaalset tüüpi on inimene, kelle sotsiaalsus on põhiväärtus, mis näitab huvi inimeste vastu, inimsuhete eelistusi, suhtlemissoovi - Poliitiku tüüpi on inimene, kes peab tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke teiste kaudu. Nimetatakse ka jõu- ehk võimuinimeseks - Religioosset tüüpi on inimene, kelle huvikeskmes on maailma kui terviku mõistmine ja irratsionaalsete nähtuste seletamine 47.Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? 48. Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet - sageli väljendatavad inimese eesmärkidena (nt Tõeline sõprus Perekonna turvalisus Mugav ja jõukas elu Täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine Tarkus ja küpsus
Inimene keskaja kristlikus antropoloogias Jumala loodud olend. Inimese olemus, saatus ja ajalugu on kirjas Vana Testamendi alguses, loomisloos. Inimeses peitusid kaks olendit: 5 1) loodud Jumala näo järgi 2) kes aeti pärispattu langemise järel paradiisiaiast välja. Pessimistlikku suhtumist kohtab läbi keskaja, eriti varakeskajal. Keskaja antropoloogia huvikeskmes oli loomisloos esile kerkinud arusaam töös kui karistusest. Kristliku antropoloogia kontseptsioonid: 1) inimene kui rändur 2) inimene kui patukahetseja. Keskaja inimest iseloomustas hinge ja keha vastuoluline liit. Iga kehaosa, ihuliige oli sümboolne märk. Hinge saatus teostub keha kaudu. Keskaja ühiskond oli vastandite ühiskond: hea/halb, ülev/madal jne. Ühiskonnas kolm komponenti: kes palvetavad, kes töötavad, kes sõdivad.
o Purusa = ,,kosmiline inimene" tema kehast sai maailm alguse Tähtsamad jumalad: o Varuna vee ja ookeanijumal o Indra tormi ja sõjajumal o Agni püha tule jumal o Soma püha taime jumal - ,,Upanisadid" Ohverdamisrituaalide tähtsuse vähenemine Huvikeskmes isiklik, sisemine usuelu Õpetus reinkarnatsioonist Pessimistlik maailmavaade Eesmärk leida vahendid mitterahuldavast olemisest vabanemiseks (Moksaks) - ,,Puranaad" ,,puranaa" = muistne Muistsetest aegadest pärinevad tekstid, mis on pigem mütologilised eeposed Kirjeldavad Visnu ja Siva kangelastegusid
20. saj algus kuni I maailmasõjani oli õitseaeg. Siit pärinev Rootsi rahvakodu idee. I maailmasõjaajal oli kokkuhoid, mis kammitses LK tarbimist ja seal ei toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja humaansuse garantiid.. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel
huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. 3. Eesmärgiks kõikehõlmav, "totaalne ajalugu" (histoire totale). 4. Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). 5. Kollektiivse koostöö väärtustamine, suured ühised uurimisprojektid. LUCIEN FEBVRE (1878-1956) *Tema huvikeskmes oli varauusaja kultuuriajalugu, täpsemalt religioossete ettekujutuste ajalugu. *Oli arvamusel, et ajaloolased peavad püstitama leidlikke probleeme. Ajaloo areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. Ajaloo uurimine on probleemi uurimine. *Febvre'i teoseid iseloomustav polemiseeriv hoiak ja väga isikupärane, kirjanduslik-retooriline stiil. *Febvre juhtis esimesena tähelepanu sellele, et aistingulisi teateid tajutakse läbi aegade erinevalt, et nende väärtustamine ja neist hoolimine
mis ta on, igasugune liikumine ja arenemine ilmneb vormi tegevuse kaudu. Olemus on absoluudi kujuks nagu Platoni hübe ja eelsokraatikute arche. Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse vaid õigesti toimides, tegu on hea ja mõistlik kui korraldused ja reeglid on õiged (orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk logosega (rationaalne hingeosa ehk loogiline arutelu). Logos vastandub irratsionaalsusele ja tundele ehk pathos. Olemisel ehk reaalsusel on erinevad tasemed: 1) esmased olemused (indiviidid, üksikud materiaalsed esemed) 2) teisesed olemused (materiaalsed esemed, olemise kindel alus+ kogemus)
3) Tuumaenergia puhul on peamiseks probleemiks keskkonnarisk, lisaks Tsernobõli sarnasele riskile on ka tuumakütuse jäägid radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Kuid teisest küljest loetakse tuumaenergiat keskkonna saastamise suhtes säästlikumaks kui fossiilsete kütuste kasutamist (nafta, maagaas, eriti kivisüsi, põlevkivi jt.). Radioaktiivsete jääkide ladustamine on kujunemas põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude ammendumisega; - suur kasvuhoonegaaside emissioon fossiilsete kütuste kasutamisel , - subjektiivse tegurina ka poliitika vahendid toetused, maksuvabastused jms Mida enam areneb taastuvenergia turg ja seda soodustav poliitika maailmas, seda rohkem saab sellest
annaabi.ee 
