On fakt, et televiisori vaatamine on kõnealuse sihtrühma seas aina vähem populaarne, kuid samas pole mitte kuskile kadunud huvi üleüldiselt noortele suunatud saadete, seriaalide ja filmide vastu. Tartu Ülikooli loengus "inimene ja ühiskond" oli külalisõppejõuks Helle Tiikmaa, kes oli väga üllatunud, kui tema küsimuse peale, kes vaatab ETVd, tõstis valdav osa auditooriumist käe. Seega arvan, et ERR peaks noortele lähenemiseks leidma just sellele huvigrupile omaseid viise ning see tagaks ka noorte suurema informeerituse ühiskonnas toimuva kohta, sest tegelik huvi on juba praegu olemas. Teatavasti ei piirdu meedia ja seega ka ERRi eesmärk vaid andmisrõõmuga, sest väga oluline on ka auditooriumi mõjutamine ja reklaam, mida ka ERR tahtlikult või tahtmatult näiteks kultuurisündmustele teeb. Noored on kergesti mõjutatavad ning ERR saaks seda ühiskonna
Modelleerimine II KT - aka buckle up, we gon bullshit through this 1. Zachmani tugiraamistik Ettevõte, ärisüsteemi vms kirjeldamiseks mõeldud. Kahemõõtmeline tabel, mille veerud vastavad süsteemianalüütiku põhiküsimustele. Read – süsteemitöö (arendus+ülalhoid) põhilistele osapooltele – huvigruppidele (slaidil followed by some nonsense, kas see on üldine mandatory osa või ta lihtsalt tõi näiteid?). Lahtrites on kindlat tüüpi ning kindlale huvigrupile suunatud mudelid (nt graafilised PS. Seda me siin aines teemegi) Ärivaldkond – eesmärgipärane inimtegevus. Seda iseloomustavad eesmärgid, vahendid, tegijad, asukoht, kirjeldus ja aeg EHK miks (eesmärk), mis(objekt), kes(inimesed), kus(asukohad), kuidas (protsessid) ja millal(sündmused). Kui valdkonnas mängib tähtist rolli inimene, võib seda pidada ärivald(konnaks). Raamistik rakendub igale ettevõttele, ükskõik kui keerukas see ka poleks. Puhas valdkond – Ülemised kaks rida
Tuleb meeles pidada, et neid võib palju tekkida. Sel etapil kasutatakse ainult üht värvi märkmepaberit. Märkmed tuleb nummerdada või kasutada muid viiteid, et oleks võimalik kindlaks teha iga märkuse päritolu. 3. Ütluste grupeerimine. Märkmepaberitel esitatud ütlused tuleks grupeerida. Pole olemas kindlaid reegleid, kuidas seda peaks tegema, kuid kasulik oleks, kui kellelgi on protsessi alguses mõned eelnevalt määratletud pealkirjad igale huvigrupile. Pealkirjad ei tohiks sisaldada sõnu, millega meeskond tuttav on, nagu "kvaliteet", "kiirus", "hind", jne. Protsessi lõpuks peaks igas grupis tüüpiliselt olema 5 kuni 6 ütlust. 4. Gruppidele nime andmine. Igale ütluste grupile või klastrile tuleks anda nimi, mis seostub selles grupis sisalduvate ütlustega. Hea nimi on selline, mille lugemisel on meeskonnal tunne, et tarbija räägib otse sellega. Nimi peab olema otsekohene ja vahetult väljendatud
strateegiline lähenemine nõuab nende täpset määratlemist. Mõned neist on firmale olulisemad kui teised. Sihtgruppideks võivad olla: kliendid, meedia, investorid, teised huvigrupid jpt. Ettevõtted on loonud võtmesõnumid, mida on vaja edastada. Sõnumid, mis võimaldavad kõiki veenda, kui uuendusliku ja hooliva firmaga on tegemist. Eraldi on loodud erinevaid sõnumeid, mis on määratud spetsiaalselt igale peamisele huvigrupile. Uute toodete või teenuste turule toomisel pakub investoritele huvi, kas see mõjutab ka aktsiate hinda. Meedia ja üldsuse huvi võib olla koondunud sellele, kuidas ettevõtte tegevus keskkonda mõjutab. Igale sihtgrupile tuleb jagada infot, mis lähtub tema huvidest. Strateegiline suhtekorraldus eeldab tõsist uurimistööd, plaanimist ja arutelu. Kuidas sihte saavutada? Kuidas saad soovitud sõnumid peamistele sihtgruppidele edastada? Eesmärke
Kuulajal võib ka olla raske argumente demagoogiast eraldada, eriti siis, kui tal käsitletava probleemi kohta teadmisi napib. Samuti ei pruugi kuulaka olla objektiivne. Kui kõneleja sõnum ühtib kuulaja vaadetega, tajub kuulaja seda argumendina, kui kõneleja sõnum käin risti vastu kuulaja veendumustele, näeb kõnelejas demagoogi.7 Nagu teaduses, pole ka ühiskonnaprobleemide üle otsustamisel absoluutseid tõe kriteeriume. Mis on kasulik ühele huvigrupile ei pruugi sobida teisele. Oma vaatepunkti nähakse ainuvõimalikuna, isiklikku seisukohta kipub inimene ikka tõeks pidama. Ühiskondlikus väitluses põrkuvad erinevate huvigruppide arusaamad, otsuse langetamisel lähtutakse eelkõige huvigrupihuvidest. Sellist olukorda, kus pääseksid võidule mõjuvõimsate isikute või firmade huvid, tuleb vältida, võttes otsustamise aluseks tugevamad argumendid. Näitena võin tuua Tallinn- Tartu maantee 4- realiseks ehitamise kava
· Negatiivseid mõjusid oodata ei ole ühegi alternatiivlahenduse rakendumisel. Sadama klendid · 0-Alternatiiv. Mereturistide suhtes säilib praegune piirang. Kruiisituriste ja reisijaid sadamasse ei tule. · Alternatiiv I. Sadamasse võivad navigatsiooniliselt ohutult siseneda alused kuni 2.5 m süvisega ja klientuur mereturistide osas laieneb. Kuna aga uut kaid ei rajata, siis kruiisituriste ja reisijaid sadamasse ei tule. · Alternatiivid II, III ja IV. Antud huvigrupile on need variandid sarnaselt positiivsed. Saaremaa püsiühenduse rajamine või mitterajamine ei mõjuta mereturismi ja nende tulekut Kuressaare jahisadamasse. Rannakalurid · 0-Alternatiiv. Mingeid muudatusi oodata ei ole. Kalurid jätkuvalt sõidavad lahe lääne- ja idaosa vahel. · Alternatiivid I ja II. Taastub Kuresaare sadama ehitamiseelne olukord. Kalurid võivad takistamatult liikuda üle laevatee. seisukohast
Samas tulevad ka välja need kokkulangemised, mis muudavadki turunduse ökoturismi puhul keeruliseks, sest keskkonna hoidmise seisukohta arvesse võttes tuleb teha järelandmisi ning ka loobuda mõnest heast turundusstrateegiast. Siiski on olemas neli turundusfaktorit, mida saab hästi arvesse võtta just ökoturismi puhul ning mida saab kohandada, et tagada keskkonnasõbralik hoiak (Wearing 2009: 190): 1. sihtkoha põhine turundus keskendumine vaid kindlale huvigrupile; 5. positsioneerimine ehk millist muljet püütakse jätta oma firmast ja tootest; 6. ettevõtte eesmärk; 7. turundusstruktuur (toode, jaotus, edendamine ja hind). Kuna ökoturism on see valdkond, kus püütakse vähendada nõudlust teenusele, saab turundusfirma kasutada neljandas punktis toodud struktuuri, et tõkestada inimeste osavõttu. Sellist turundusviisi nimetatakse üldiselt mitteturunduseks. Antud juhul ei
ülepakkumise tingimustes on tööandjal lihtne käituda diskrimineerivalt 3. Lester Thurow diskrimineerimisteooria Thurow väidab, et diskrimineerimine peegeldab kartelli, monopolistliku koondise vms salasepitsust ühe grupi poolt teha vahet mingi teise grupi esindaja(te) suhtes. et Thurow' teooria on selges vastuolus Beckeri teooriaga (tabel 9). Diskrimineerimine leiab aset siis, kui see on mingile huvigrupile majanduslikult kasulik, kuid samas on võimalik, et keegi diskrimineerivast grupist saab tegelikult diskrimineerimise läbi kahju. Miks diskrimineerimisest kaotavad inimesed sellega kaasa lähevad, vastused selle võiksid olla järgmised: 1. loodetakse võita mingist teisest diskrimineerimise aspektist; 2. tekib kokkupõrge diskrimineerimise olemusega, ei saada selle vastu astuda; 3
mudel.
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs,
2014
Eesmärkmudel hõlmab (erinevalt näitest A) nii
funktsionaalseid eesmärke ((äri)kasutusjuhud) kui ka
kvaliteedieesmärke (klassid stereotüübiga <
KAVANDAMINE Uurimistöö viiakse üldjuhul läbi mingi probleemi lahendamiseks. Seejuures peab arvestama, et probleem oleks uudne, huvipakkuv ja lahendatav. Juhendaja rolliks on siinkohal toetada õpilast valitud probleemi kaalumisel lähtudes nimetatud aspektidest. Probleem on seda paremini valitud, mida laiemas mastaabis avaldub selle uudsus (uudne vaid õpilase kuni kogu inimkonna jaoks) ja väärtuslikkus (tulemus pakub huvi vaid õpilasele endale, teatud huvigrupile või kogu maailmale). Probleemi lahendatavuse hindamisel on juhendaja rolliks selgitada koolis olemasolevaid või vajadusel avanevaid võimalusi (sh koostöövõimalusi kooliväliste partneritega). Nimetatud kolme aspekti valguses probleemi täpsustamiseks tuleb õpilasel koguda taustinformatsiooni ja andmeid ning analüüsida neid. Kokkuvõte kogutust ja selle analüüs tuleb esitada kirjalikult vormistatud töös. Juhendaja ülesandeks on siin
leida rohkesti, mis tagavad huvigruppidele edu või vastupidi, tekitavad probleeme, leidub 5 tegurit, mis on peamised: 1. SUURUS – kõige olulisem tegur, sest sellest oleneb kõige rohkem mõjujõud. Samas ei tohi suurust ülehinnata, sest suuruse mõju analüüsimisel on võtmesõnaks potentsiaal. Mitte alati ei õnnestu huvigrupil mõjutada oma liikmeskonna poliitilisi seisukohti ja tegevust niivõrd, et see oleks kasulik sellele huvigrupile. Taolisel juhul tähendab suure liikmeskonna omamine negatiivset efekti, sest see muutub organisatsiooniliseks koormaks, mida on raske juhtida. Seega on korrektsem kasutada suuruse hindamisel tegelike ja potentsiaalsete liikmete suhet. Eriti ilmekalt tuleb potentsiaalsete liikmete kasulikkus esile kriisiolukordades, kus ka mitteliikunud inimesed muutuvad aktiivsemaks ja on nõus osalema huvigrupi tegevuses
grupist kogu grupi nimel. Grupp võib väljendada oma huve kirjade kirjutamise, isikliku kontakteerumise, petitsioonide , isegi poliitilise vägivalla teel. Samas on levinum siiski hääletamine ja aktiivne kampaaniategevus, mõjutamaks poliitiliste liidrite tegemisi. 2. Materiaalsete ressursside varumine. Poliitilised huvigrupid võivad samuti pakkuda teenuseid ja kaupu poliitilistele tegijatele. Sellise tegevusega loodetakse, et viimased teevad sel juhul otsuseid huvigrupile kasulikult. Sellise tegevuse juures on seaduslikkuse ja seaduse rikkumise piir erinevates kultuurides suuresti erinev. USAs on selline raha ja toodete pakkumine väga laialdane. 28 29 3. Informatsiooni varumine. Mõningates spetsiifilistes valdkondades on huvigruppidel täpsemat infot ning kui antud informatsiooni teadmine hõlbustab huvigrupi eesmärgi täitmist,
3. TPÜ sotsiaalteaduskonna projektijuhtimise tarkvara aines; 4. Audentese Gümnaasiumi projektijuhtimise praktika raames; 5. Audentese õppejõudude ja õpetajate täiendkoolituses; 6. iseõppijad. Uuendatud konspekt peab sobima võimalikult hästi nendele sihtgruppidele. Ka täiendavate huvigruppide lisandumine ei tohi põhjustada konspekti ringitegemist. Materjali ülesehitus peab olema selline, et iga õppija leiaks kerge vaevaga teda huvitava teema. Konkreetsele huvigrupile suunatud kursuse raames peab olema võimalik luua valik olemasolevatest teemadest (see võib olla realiseeritud kinnises õpisüsteemis või eraldi avaliku veebilehena). Projektijuhtimise esialgne versioon loodi Audentese Ülikooli ärieriala tudengitele. Teistele sihtgruppidele toimunud kursustel selgus, et projektijuhtimise majanduslikud aspektide pakuvad huvi ka IT- ning sotsiaalteaduskonna üliõpilastele, sest enamus projekte on vähemal või suuremal
näiteks pangakliendid, elektritarbijad b. Representatiivsus. Tihti on probleemiks asjaolu, kuivõrd hästi peegeldab valim tervet kogumit. See on raskeimaks probleemiks valimi moodustamisel. c. Mõõtmisvead. Neid põhjustavad intervjueerija kohalolek ja küsitlusviis, sh vead vastuste ülesmärkimisel. d. Küsitleja vead. Küsitleja võib tahtmatult või tahtlikult põhjustada uuringu tulemuste moonutamist. Valimi moodustamine Valim moodustatakse vastavalt uuringuprobleemis määratletud huvigrupile ehk selle alusel koostatud statistilises ülesandes defineeritud uuringu sihtkogumile, uuritavatele alamkogumitele ja soovitavale uuringu täpsusele. Kõige üldisemalt jaotatakse valimi moodustamise meetodid kahte kategooriasse: 1. Juhuslikud valimid ehk juhuvalimid ehk tõenäosuslikud valimid (probability samples). 2. Mittejuhuslikud valimid ehk empiirilised valimid ehk mittetõenäosuslikud valimid (nonprobability samples).
monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti olid nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi nad kaitsesid poliitilise pluralismi väärtusi, olid pluralistid teadlikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puudusid traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Pluralism keskendub poliitikas ja riigivalitsemises huvigrupile kui peamisele poliitilisele tegutsejale. Eitades lihtsa valitseva eliidi või klassi eksisteerimist, vaatleb pluralism võimustruktuuri kui muutlikku või polümorfset. Ükski huvigrupp või huvigruppide koalitsioon ei saavuta alati kõike ja ei ole alati kaotaja osas. Pluralismi pooldajad arvavad, et suhteliselt nõrgad huvigrupid võivad asuda teiste gruppidega liitudesse ning seeläbi võita. Poliitiline võim pluralistlikes ühiskondades ei ole kontsentreeritud
annaabi.ee 
