virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga Tänan Tähelepanu eest!
Stsenaariumid Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid. "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) "Tom ja Fluffy" (1997) "Libarebased ja kooljad" (1998) "Saamueli Internet" (2000) "Lotte" (2000) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) "Wremja: Zorro Märk" (2004) "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2]
PEETER OJA ELULUGU 17 X 4 Genno Geven Luhtaru 11b PEETER OJA Click to edit Master text styles 02.juuli 1960 Second level Third level Näitleja ja koomik Fourth level Fifth level Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Osalenud paljudes Eesti saadetes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LAPSEPÕLV Veri Higi Pisarad NOORUSAEG Viin Naised Muusika KESKIGA Kepp Kõnd
Contra(Margus Konnula) Laura Vitsut 12.c Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes 22. märtsil 1974 Õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre koolis ja Antsla keskkoolis Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma...
august 1970 (vanus 46), Tallinn • Abikaasa: Ilona Martson • Haridus: Tartu Ülikool • Lapsed: Liisa Kivirähk, Teele Kivirähk, Kaarin Kivirähk • Filmid: Leiutajateküla Lotte, Lotte ja kuukivi saladus, Tom & Fluffy jne… Elulugu • Kolmekordne Nukitsa konkurssi võitja • Sai 2007. aastal Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia. • Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik • Neljakordne Eesti kirjanduse aastapreemia laureaat • Lutsu huumoripreemia laureaat • Tammsaare romaanipreemia laureaat Tunnustused * Laia ampluaaga kirjanik: Draamakirjanik, Proosakirjanik, Lastekirjanik, stsenarist. * Ajaloolis-mütoloogilised teemakäsitlused. * Meelis kirjanikuvormideks peab följetoni ning koomilist lühiproosat. * Isikupärane huumor: ideoloogilised kliseed, fantaasiarohke grotesk, mütoloogilised struktuurid. Looming `` Ivan orava mälestused, ehk minevik
Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnast...
uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, luuletused on laululised ja lõbusad. • Raamatud on tihti tagasihoidlikud ja on isegi öeldud, et koledad. • Kirjutanud on ka lasteraamatuid. Veel Contrast • Postiülem, postiljon, inglise keele õpetaja,eelkõige tuntakse luuletajana • Üks väheseid luuletajaid kes sai ennast ülal pidada ainult tänu kirjaniku tööle • On võitnud Bernard Kangro kirjanduspreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia Teosed • Luuleraamatud: „Ohoh!“ „Kesmasolin“ „Okseoksjon“ „Ei ole mina su raadio“ „Poiste aabits“ „Minu jonn“ „Üüratu üürlane“ „Contramutter“ • Näidendid:„Kõrts“ • Proosa: „Presidendi suur saladus“ „Tugitoolitšempioni eined“ tulõ puuti miis ja küsüs süämetsilku tunda vastusess saa minu sekäst pilku olõ-õi tan miis sul rohuküük taa mii tan teemi mootoreid tüükõrda kae no imet – võttki
Papagoide päevad (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · Hiired pööningul (lavastatud Pärnu Endlas 2001) Stsenaariumid · Setu vurle küüsis (1993) · Keegi veel (1997) · Tom ja Fluffy (1997) · Libarebased ja kooljad (1998) · Saamueli Internet (2000) · Lotte (2000) · Lepatriinude jõulud (2001) · 7-osaline teleseriaal Vabariigi valvur (19941995) Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3%A4hk
Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa)
Jaan Koll Kaarel Vandler 11B Minu vanaisa, Jaan Koll, on sündinud 1934. aasta veebruaris. Ta on väga huvitav ja heatahtlik inimene, kes on eluaeg elanud Palamuse lähedal Pällo külas. Kolmeteistkümneaastaselt küüditati ta küll kahjuks Siberisse, kus ta veetis oma elu kümme aastat. Õnneks elas ta selle ilma suuremate valudeta üle ja sai elujärje Eestis tagasi järjele. Leidis ka pruudi, kellest sai ka tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu, mis on ka Pällo külas. Neil sündis kolm last: minu ema Aili, Jana ja Aare. Minu vanaisa on põline maa- ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja põllu- ning aiatööd käivad sellega käsikäes. Kui vanadus polnud veel nii hirmsasti võimust võtnud, oli neil ka kaks lehma. Iga suvi sai käidud mitu päeva heinamaal kaarutamas ja rõukusid tegemas, kuid paar aastat tagasi lehmade pidamine üle jõu käima ja tuli vajadus nad ära anda. Nüüdseks on neil ainult kanad, ...
Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973 Tallinnas. 1998.aastal lõpetas ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli ning samal aastal asus tööle ka Eesti Draamateatris näitlejana. 2001.aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest. 2003.aastal autasustati teda Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjana. 2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumoriga oskas ta piiri pidada. Kõik said tema naljadest aru ning naljades ei öeldud midagi, mis oleks kedagi mingil moel solvanud
Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud (Orav, Seljanka), mõnikord aga on tal
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) ...
Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3]
kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Jan Uuspõld on saanud ka mitmeid preemiad ning on tunnustatud näitleja. 2001. aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest, 2003.aastal Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale, 2006.aastal Balti Teatri Festivali ''OmaDRAAMA" näitlejaauhind ja 2014.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. Jan Uuspõld on osalenud ka arvukalt televisiooni rollides: "Palume lavale", "Kättemaksukontor", "Kälimehed" ja "Brigaad 3" jne. Lisaks televisioonile on Jan Uuspõld kaasa löönud ka raadios, kuuldemängudes. Paljudes filmides on Jan Uuspõld kaasa teinud, näiteks: "Jan Uuspõld läheb Tartusse", "Ruudi", "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" jne. Jan Uuspõld on väga mitmekülgne näitleja. Näitlejana on Uuspõld alati mu lemmik olnud ning olen paljusid ta etendusi vaatamas käinud
koolides. Mida kirjutab Contra? Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia · 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina (muusika Erki Meister, esitaja vokaalansambel -7 · 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest Teosed Luulekogud: · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) Proosa: · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) · "Tugitoolitsempioni eined" (2012)
Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra coverid Kindlasti naljakamad kui orginaalid Mõned sõnad on tekkinud originaal sõnade ingliskeelsest kõlast Suurepärane näide sellest on Suzanne Vega lihtsast tüüdütamisest tehtud "Tüütu kärbes" Eesmärk pole midagi halvustada Päris vaimukaid covereid on teinud "Erisaaate" tarbeks Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://www.folklore.ee/pubte/meedia/contra.html http://www.folklore.ee/pubte/meedia/sarg1.jpg
tehnilise personali ning asutas uue teatri- Vana Baskini teatri. Baskini tuntumad rollid on: D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on : 1982 Eesti NSV teeneline kunstnik 1986 Eesti NSV rahvakunstnik 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk 2002 Oskar Lutsu huumoripreemia 2003 Tallinna teenetemärk. Tal on ka kuus teost, need on: Eino Baskin. "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993 Eino Baskin. "Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga". Tänapäev. Tallinn 2003 Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid I". Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).[4] Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid II". Tänapäev. Tallinn 2007 Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid III". Tänapäev. Tallinn 2007
Erki Nool Kui ma oleks Erki Nool Võidaks kõiki igal pool Aga ma ei ole Erki Lati kohale ei kerki Igal katsel lähen alt Aga ma ei ole Erki Odakaar ei jäta märki Neljasadat jooksen sörki Pooltteist kilti katta ma Suudan vaid jalgrattaga Kui ma ainult oleks Erki Seda kümnevõistlusvärki Lausa kinnisilmi teeks Kuid ma pehme nagu keeks Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest. 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina. 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest. 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä". Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://luuleleid.wordpress.com/tag/contra/ http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/01/26/contra/
"Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html
"Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html
osaline teleseriaal) Lavastatud näidendid ,,Vanamehed seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994) ,,Atentaat Caesarile"(1997) ,,Kakand ja kakand"(1998) ,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia 1995,2000 Eesti kirjanduse aastapreemia 1998 Friedebert Tuglase novelliauhind 2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu." ,,Vägivald on tore asi
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 ...
lavastaja) "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid ·"Setu vurle küüsis" (1993) ·"Keegi veel" (1997) ·"Tom ja Fluffy" (1997) ·"Libarebased ja kooljad" (1998) ·"Saamueli Internet" (2000) ·"Lotte" (2000) ·"Lepatriinude jõulud" (2001) ·7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Tunnustused ·1993: Lutsu huumoripreemia ·1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia ·1998: Friedebert Tuglase novelliauhind ·2001: Virumaa kirjandusauhind ·2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") A. Kivirähk 2008 Vilde kirjandusauhinna laureaati Andrus Kivirähka ootasid Pajusti klubis tervitussõnad, auhinnamedal, vihmavari, väike kontsert, lavastatud romaanikatkend ning palju lugejate küsimusi. Kasutatud materjal ·http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ki vir%C3%A4hk ·http://www.slideshare
Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline kirjanik ja stenarist, eesti kirjanikke liitu ja tartu noorte autorite koondisesse kuulub, tuntud eelkõige luuletajana, tema luule on lõbus ja laululine, palju leidub ta loomingus paroodiat, kõneleb võru keelt esmase keelena ja kasutab seda tihti oma loomingus, olnud saatejuht, saanud mitmeid preemiaid nagu näiteks oskar lutsu huumoripreemia, „Kõik on kõige targemad“ 2014, „Urvaplaaster“ 2012, „Contrarünnak“ 2004, „Minu jonn“ 2006, „naine on mees „ 1999 Rein Raud- 1961 tallinn, kirjanik endine tartu ülikooli rektor, tuntud intellektuaalina, Helsingi ülikooli jaapani keele professor ja tartu ülikooli professor, lõpetanud leningradi ülikooli jaapani filoloogia, avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, võitnud vilde kirjanduspreemia, arvukaid artikleid ajakirjanudses, vanemad aino
lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Seitsmekümnendad Neljaselt lugema õppinud Võrumaa poiss Margus Konnula luges poisikesest peast teinekord kümme raamatut päevas. «Lasteraamatud ei ole ju tihtipeale väga paksud,» kommenteerib Contra, kelle lemmik eesti lastekirjanike seas on Andrus Kivirähk. Veel kuulus Contra põnnipõlve palju Läti televisiooni. Läti keele kesist oskust põhjendab Contra laiskusega.
Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas aukohalt sotsiaalse, vana huumori. Kivirähk naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle
„Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna. Contra on saanud läbi aastate ka mitmeid tunnustusi: 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä" Valisin Contra loomingust kaks luuletust. Mulle meeldib, et tema luuletused riimuvad, on andekalt kirjutatud ja seal on peidus sõnum. Contra loomingut iseloomustavad võrukeelsed luuletused ja neid on ilus kuulata. Luuletus “Terminaator”
kirjanik kessaab ennast ära majandada värsitoodangu müügist. Kuna Contra on Võrumaalt pärit on ta kirjutanud ja avaldanud palju võru murdes luuletusi. Tema jaoks ei ole piinlik kirjutada roppe ja musta huumoriga vürtsitatud luuletusi. Ta esineb vabalt ja võidab alati publiku austuse. Contra on külastanud ka meie kooli. Contra kasutab sageli rütmilist raiuvat riimi. Luuletuste põhiteemadeks on päevakajalised sündmused. Contra on võitnud aastal 2007 Oskar Lutsu huumoripreemia. 5 Lisad Luule näited: Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet
A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedebert Tuglase novelliauhind 4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark)
kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule.
kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule.
aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.” “Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli alalõpmata ette, et karudest said naiste armsamad.” Huumor Andrus Kivirähk on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle. Tunnustused 1993. aastal: Lutsu huumoripreemia 1995. ja 2000. aastal: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998. aastal: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001. aastal: Virumaa kirjandusauhind 2006. aastal: Nukits – parim lastekirjanik Indrek Hargla Indrek Hargla on pseudonüüm; kodanikunimi on Indrek Sootak; Sündis 12. juulil 1970. aastal Tallinnas Ta on Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulmekirjanikke. Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane.
lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga · "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna
Päevalehe" arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. 3.1 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 3.2 Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) 5 · "Saamueli Internet" (2000)
"Endsapese" (2005) "Bluusivennad" (2006) "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga Tõlked Allen Ginsberg, "Ameerika. Valik luuletusi 19471996" (2003, tõlkinud Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu) Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ... ,,Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks." ... ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju,
juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) [3] 6 2.3 Filmistsenaariumid "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) " Tom ja Fluffy" (1998) "Libarebased ja koolijad" (1998) "Saamueli Internet " (2001) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal " Vabariigi valvur" (1994-1995) [3] 3.Tunnustused/Preemiad Lutsu huumoripreemia 1993 Eesti kirjanduse aastapreemia 1995 ja 2000 Tuglase novellipreemia 1997 Virumaa kirjandusauhind 2001 Nukits- parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid" ) 2006 [3] 4. Minu valitud teosed Valisin omale uurimiseks kaks Andrus Kivirähki teost "Kaelkirjak" ja Lastenäidendite raamatu "Sibulad ja sokolaad", millest valisin näidendi "Kakand ja kakand". Valisin need, kuna tundusid justkui ühed huvitavaimad. 7 4.1"Kaelkirjak" kokkuvõte
· "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid: · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Andrus Kivirähk on osaks saanud ka tunnustustele. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 4 Raamatust Raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on ühe mehe ( Leemet ) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas
Ühendused kuhu kuulunud: · 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise liige. · 1992. aastast Eesti Luuleliidu liige. · 1998. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. · 1999. aastal liitus Tuleviku Eesti Erakonnaga. · 2004. aastast Rohelise Urvaste liige. Autasud: · 2001. aasatal Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat. · 2003 aastal Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest · 2007.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Margus Konnula on väga aktiivne sportlane ning on osalenud väga arvukatel spordivõistlustel,eriti meeldivad talle jooksuvõistlused, jooksu kiirus on tal ajapikku siiski koos vanusega ka langenud, näiteks kui 2006 aastal jooksis ta 34,2 km keskmise ajaga 05.34(km kohta) siis 2009 aastal 33.4 km jooksu keskmise ajaga 05.51 (km kohta), kuid vaatamata vanusele on ta siiski küllaltki kärme jooksja. Oma suurt spordihuvi on ta näidanud ka oma sporditeemalise luulekoguga ,,Contrarünnak".
(2004). Mees iseloomustab end kõige paremini lausega ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta." 2001. aastal pälvis Contra Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ning 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 4 Et Margus Konnulast täit ülevaadet saada, lugesin Interentis erinevaid intervjuusid ning kõige informatsioonirikkamaks ja põhjalikumaks osutus Eesti Postimehe online-intervjuu aastast 2007, mil Contra Oskar Lutsu huumoripreemia pälvis. Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4.
Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist. Teoste valdkonnad: Kiviräha enda sõnul meeldib talle kirjutada enim näidendeid, kuid ta on kirjutanud ka mitmeid lasteraamatuid ning romaane. Tuntumad teosed: "Rehepapp", "Leiutajateküla Lotte" ja "Mees, kes teadis ussisõnu". Teened ning tunnustused: Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")
Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist. Teoste valdkonnad: Kiviräha enda sõnul meeldib talle kirjutada enim näidendeid, kuid ta on kirjutanud ka mitmeid lasteraamatuid ning romaane. Tuntumad teosed: "Rehepapp", "Leiutajateküla Lotte" ja "Mees, kes teadis ussisõnu". Teened ning tunnustused: Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")
Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2]
Perekonna Hallik-Konnula asutajaliige (2000). Esinenud luulekavaga Tivoli tuuril (1999) ja osalenud kümnetel rahvaspordivõistlustel (sh maratonijooksus), 1999. a Riigikogu valimistel (peaaegu), soome-ugri kirjanike konverentsil Sõktõvkaris (1998) ja mitmetel kirjandusfestivalidel Lätis ja Soomes. Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001), Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). Doris Kareva Sündis Tallinnas. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku
1.3 Autori poolt kirjutatud tsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte reis lõunamaale" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · "Leiutajateküla Lotte" (2006) · "Lotte ja kuukivi saladus" (2011) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 1.4 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2000: Tammsaare romaanipreemia · 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind · 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk · 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2008 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Mees, kes teadis ussisõnu")
saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!" Näidendis Hiires pööningul oli luuletustega tore nali. Näiteks, I am burning, I am burning, kohe algab lööming, algab lööming. I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004
annaabi.ee 
