1 Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna külaga,siis oli vahe tohutult suur. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnakäikudel,hulgused, üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarkud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistis rändajatele juba kaugelt silma. Müüd oli mõeldu kaitseks vaenase rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal,kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma
kombel vaheldumisi vastumeelselt hooliv ja kibestunult sõltuv. Nad veedavad oma aega soovides, et nad saaksid omaette olla, kartes samas kohutavalt üksindust. Nad pilkavad teineteist, tehes seda tihti väga humoorikalt. Nad kaebavad füüsilise valu ja kaotuste üle. Saabub keegi Pozzo nime kandev mees, kes talutab köie otsas oma teenrit Luckyt, ning see aitab neil aega mööda saata. Kaks korda saabub poiss sõnumiga Godot'lt, kes ei saa täna tulla, kuid tuleb homme. Ei hulgused ega ka publik ei usu seda eriti, ent Vladimiril ja Estragonil pole muud võimalust kui oodata tema saabumist ( 4, 121). Becketti järgmisteks näidentiteks olid ,,Lõppmäng" (1957), ,,Krappi viimane lint" (1958), ,,Õnnelikud päevad" (1961), ,,Mäng" (1963). Tema hilisem looming koosneb peamiselt lühinäidendeist ja kuuldemängudest: ,,Tule ja mine" (1966), ,,Hingus" (1970), ,,Mitte mina" (1972), ,,Sammud" (1976)
Neis tingimustes ilmnes varsti Rauddiviisi kui palgasõdurite koondist iseloomustav joon - võime tegutseda aktiivselt vaid senikaua, kuni teda saadab edu. Juba esimesele ebaedule järgneb kiire sisemine kokkuvarisemine ja lagunemine. Rauddiviisist mitte vähemal määral oli lagunemas ka Landeswehr, keda üks ta liikmeist, nimelt krahv A. Stenbock-Fermor, iseloomustab järgmiselt: "... Vana uhke Balti Landeswehr? Oleme katkenud, köhivad hulgused. Kärisenud saapad ja riided. Taarume norus tuhkkollaste, lõppenud nägudega, mis on määrdunud tolmust ja higist. Me silmad on maha löödud, töntsid ja lootusetud. Me väsinud, rasked sammud keerutavad tolmu üles. Nagu paks pilv hõljub see vaevlevate ja armetute inimeste karja kohal." Eesti ülemjuhatuse all võitlevad väed saavutasid seega 22. ja 23. juunil hiilgava võidu oma vastase üle. Saavutatud võidu puhul tervitas ülemjuhataja vägesid soojade sõnadega, kuna 3
faktist, et Eesti ajaloos on 1917 algusest kuni tänapäevani vaimuhaiglad olnud pigem poliitilised vanglad kui raviasutused. Kus on peidus hullumeelsuse juured Michel Foucault räägib oma raamatus ,,Hullus ja arutus", et enne XIX sajandit polnud olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Kui pidalitõbi oli kadunud ja mälestused pidalitõbistest peaaegu kustunud, jäid vastavad struktuurid siiski püsima. Vaesed, hulgused, korrarikkujad ja "peast segased" võtsid üle varem pidalitõbistele kuulunud rolli. Keskaeg paigutas hulluse pahede hulka. Alates XV sajandist oli see sotsiaalne parameeter: kui inimene oli ohtlik teistele või endale, oli ta vaja isoleerida. Kõik pandi ühte patta kogu asotsiaalne kontingent: vaesed, vaimuhaiged, prostituudid, luuserid, kurjategijad. Selle üle, et hullud vangi pannakse ja neid kurjategijatega koos hoitakse, hakatakse imestama hiljem. Alles aastal
4. saj. e.Kr. hakati välja andma reisijuhte, mis andsid piirkonnast ajaloolise ülevaate ja kirjeldasid hetkeolukorda. Näiteks "Kreekamaa kirjeldus" (2. saj. e.Kr.). Raviturism sai alguse Kreeka mineraal- ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.-15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.-18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked, mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj
Nosokomefoobia- haiglad- spetsiifiline hirm Plasofoobia- hauad ja hauakivid- spetsiifiline hirm Akustikofoobia- helid- spetsiifiline hirm Sinofoobia- hiinlased ja hiina kultuur- spetsiifiline hirm Musofoobia- hiired- spetsiifiline hirm Homofoobia- homoseksuaalid- spetsiifiline hirm Venustrafoobia- ilusad naised- spetsiifiline hirm Japanofoobia- jaapanlased ja nende kultuur- spetsiifiline hirm Judeofoobia- juudid, nende kombed ja usk- spetsiifiline hirm Hubofoobia- kerjused ja hulgused, hirm korratuse ja tavalistest erinevate inimeste ees- spetsiifiline hirm Eklesiofoobia- kirikud- spetsiifiline hirm Skolionofoobia- kool,koolis käimine- spetsiifiline hirm Rütifoobia- kortsud- spetsiifiline hirm Astrofoobia- kosmos- spetsiifiline hirm Hellonofoobia- kreekakeelsed sõnad ja teaduslikud terminid- spetsiifiline hirm Altofoobia- kõrged kohad ja redelid- spetsiifiline hirm Frigofoobia- külm, lumi, jää, härmatis- spetsiifiline hirm Aviafoobia- lendamine- spetsiifiline hirm
maalt tulnud inimesele tunduda tõelise labürindina. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed olid muidugi tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnaskäikudel, hulgused ja üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarikud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Avalikeks paikadeks olid kohati muutunud isegi linnasurnuaiad: vaesemad inimesed jõid siin veini ja mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei
räbalad, väike laud, lotendav tapeet, tolmused raamatud Vanaeide tuba: vana ja kollakas mööbel, odav pilt, pühapildi ees lamp, väga puhas, kõik hiilgas Marmeladovi korter: väike uks, verivaene tuba, kõik laiali pillutud, räbaldunud sohva Kõrts: tüheldatud kurgid, kõik viinahaisuga läbi imbunud Jaoksond: õhk sumbunud, toad väga väikesed ja madalad, lakihais Heinaturg: ümbritsetud haisvate majadega, sahkerdajad, hulgused Elu Peterburis Alkoholism: nääpsuke, aga juba purjus, Marmeladov jõi Sonja raha maha, kõrtsist tulevad balalaikat mängides purjus mehed, suur maja, kus olid ainult joogimajad. Prostitutsioon: ta pole sellist moodi, et oleks elukutseline; ta on kusagil täis joodetud ja ära petetud; teda on ju riietatud Vaesus: mees polnud ennast 5 päeva pesnud, mustad küünealused, määrdunud käed, lapsed on näljas, haigused NN. Dostojevski kohutav maailm Raskolnikovi teooria
kohkudes tuhande kellukese kõlinast. Mannekeen oli käetõukest korra enda ümber ringi kecrutanud ja siis majesteetlikult kahe tulba vahel kõlkuma jäänud. «Neetud!» karjus ta kukkudes ja jäi ninali lamama otsekui surnud. Ta kuulis ähvardavat kellade helinat oma pea kohal, hulguste saatanlikku irvitust ja Trouillefou häält, kes ütles: «Tõstke see kohmard üles ja tõmmake ta jalamaid võlla.» Ta tõusis püsti. Juba oli mannekeen kõrvaldatud, et Gringoire'ile ruumi teha. Hulgused sundisid teda pingile ronima. Clopin ise astus juurde, pani talle köie kaela ja patsutas õlale: 87 «Hüvasti, sõber! Nüüd sa enam ei pääse, olgu sul sees kas või paavsti enese soolikad.» Sõna «armu» suri Gringoire'i huultel. Ta vaatas ringi. Polnud mingisugust lootust: kõik irvitasid. «Viinanina,» pöördus Argoo riigi kuningas hiiglasuure volaski poole, kes teiste seast välja astus, «roni üles põikpuule.»
Ajalugu oli Dumas' jaoks ainult hulgaliste faktide kogu, mille alusel osutus võimalikuks luua kaasakiskuvat süzeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Tolleaegse Prantsusmaa tormilist elu, mis oli täis rahutusi ja ülestõuse, on kujutatud üsnagi kummaliselt. «Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või 2 hispaanlaste vastu - mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja
351 Sihuke linn peab aina taganema ja taganema ja taganema, sest jõgi aina sööb kallast. Mida lähemale jõudis pärastlõuna, seda rohkem oli tänavatel vankreid ja hobuseid, ja alatasa tuli neid juurde. Perekonnad olid maalt lõunasöögi kaasa toonud ja sõid vankrites. Joodi õige palju viina ja ma nägin .kolme löömingut. Äkki hõikas keegi: «Sealt tuleb vana Boggs! Tuleb maalt, et ennast kord kuus täis juua! Sealt ta tuleb, poisid!» Kõik hulgused olid rõõmsad; arvan, nad olid harjunud Boggsiga nalja saama. Üks nendest ütles: «Tahaks teada, kellele ta seekord kallale läheb. Oleks la kõigile naha peale andnud, kellele ta viimase kahe-kümne aasta jooksul on anda tahtnud, ta oleks kuulus mees.» Teine ütles: «Tahaks, et va Boggs ähvardaks mind, siis oleks kindel, et ma sajal aastal ei sure.» Boggs tuli oma hobuse seljas tormates, röökis ja kisendas nagu indiaanlane ja hõikas: «Hoidke alt! Olen sõjaretkel
saj. eKr ulatuvad samuti raviturismi juured, seal eksisteerisid mereäärsed kuurordid, kus pakuti hotellilaadset majutust. Raviturism sai alguse Kreeka mineraal ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked, mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 23 aastat, sai alguse 15. saj
Ajalugu oli Dumas' jaoks ainult hulgaliste faktide kogu, mille alusel osutus võimalikuks luua kaasakiskuvat süzeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Tolleaegse Prantsusmaa tormilist elu, mis oli täis rahutusi ja ülestõuse; on kujutatud üsnagi kummaliselt. «Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või hispaanlaste vastu -- mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja kuningavõimu suhete segane määratlus näitab autori naiivset ja põhiliselt ebaõiget arusaamist toimuvate sotsiaalsete ja'poliitiliste sündmuste põhjustest.
annaabi.ee 
