Kuningas Oidipus Sophokles Millest jutt? Teeba linn hukkumas Rahvas palub oma kuningalt Oidipuselt, abi Delfi oraakli juurest saabub Kreon Targa tõde Iokaste mure Koori vaherepliigid Oidipus mõistab oma sünget minevikku Oidipus jääb ootama lõppu Oidipus Teeba kuningas Sai troonile sfinksi mõistatust ära aimates Perekonnatraagika: tappis ise Leion'i ja naitus ema Iokastega (mõlemat teadmatult) Oli hea valitseja, demokraatlik Laste ja alamate vastu armulik Kasvuperes üles kasvanud
Anna sai Jürilt lapse ja sellega lõppes ka Anna armastus Jüri vastu. Mari tegi kurjaks ja tigedaks pärdikuks see, et nooremana vihkasid ja põlgasid kõik lapsed teda ja ema ei lubanud tal ka endast eriti kaugemale minna. Mari mõistust mõjutas väga see, et ta nägi, kuidas ta vanemad hukkusid tules, ja ta ei suutnud neid aidata. Kui Mari leidis endale töö, läks heinaküün kogemata põlema, siis käitus ta samamoodi kui noorena nähes oma vanemaid tules hukkumas. Seda leeki nähes ta mõistis, et leekidega suudab ta oma hinge pesta ning justkui uuesti sündida.Punased hobused, mida ta leekides nägi, viisid teda justkui oma vanematele lähemale. Raamat ,,Punased hobused", mille autoriks on August Gailit, on väga huvitav jutustus ja ma soovitan seda kõigile: nii noortele kui ka vanadele lugejatele. Mirjam Pikki
Arvan, et suur proovilepanek seoses internetiga on olla mõistlik ja asjalik teenusetarbija, kasutades ära kõiki võimalikke funktsioone, sattumata seal varitsevate ohtude küüsi ning säilitada suhtlemisoskus. Eesti mastaabis võib lugeda väljakutseks sammu pidamist kiirelt areneva infotehnoloogiaga. Leian, et 21. sajand on planeet Maa jaoks otsustava saatusega. Probleeme on kuhjaga ja neid on hakatud teadvustama alles nüüd, kui tehtud kahju on paratamatu. Meie kodu on hukkumas mitmete ökoloogiliste probleemide tõttu, tuleb teha kõik, et päästa Maa hävimisest. Üsna tõenäoliselt ei ole inimest, kes poleks kuulnud kliima soojenemisest ja kasvuhoone -gaasidest, kuid ometi on ühiskond olnud selle elutähtsa probleemi suhtes ükskõikne. Siiski saame näpuga näidata vaid enda peale: inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega ja ka autode sõitmisega. Seoses kliima soojenemisega on hakanud
`'Kolme õe'' tegelased loodavad veel üksnes tulevikule, maisele õiglusele, olgugi, et see võib saabuda alles kahe- või kolmesaja aasta pärast Komöödia `'Kirsiaed'' Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib jälle vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljakat õrna ja peenet lüürikat. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed. Venemaa ilu, kõik tema aiad ja metsad läheb kodanluse kätte ja aadlimaailm on hukkumas. Lopuhhin, teistsuguse eluhoiaku esindaja, laseb osava ärimehena ilusad kirsiaiad maha raiuda. Asmele tulevad suvilad ja loomulikult Lopuhhini hiigelkasumid. Vaimuinimesed igatsevad elavat ja tegusat elu, praktilised inimesed näevad elu kõrgemat eesmärki vaid oma tegevuses. Selline oli Tsehhovi silmis vene kultuuri olevik.
Ja kogu võim libises 18. brümääril justkui juhuse tahtel tema ja veel kahe konsuli käes, mis tähistas Napoleoni ajastu algust. On ilmselge, et kogu selle otsustamatuse ja riigi nõrga organiseerimise juures oli loomulik, et tõusis esile karismaatiline isiksus. Napoleonile mängis võimu kätte just seesama poliitiline käärimine, mis vankus kord paremale ja vasakule, kuid järjest enam vana korra taastamise poole. Vabariik oli hukkumas. Jälle võib tõmmata paralleele Caesari Roomaga, kuigi Napoleonil oli trumbiks pisut ebastabiilsem riik. Kuigi Caesar tapeti tasuks oma ainuvõimu ihaluse pärast, ei olnud see Napoleoni saatus. Kuigi mõlema mehe puhul võis öelda, et nad olid oma riigi viinud just sellesse seisu, millest tagasi pöörduda oli võimatu. Napoleonist sai viie aasta möödudes Prantsusmaa diktaator. Ta koondas kõik kolm revolutsiooniaegset konstitutsiooni nn. Napoleoni koodeksiks, mis on siiani
Kurjus on sageli tugevam, headus aga nõrk ja alistuv. Seepärast arvas ta, et vene rahvale on omane alistuvus ja religioon. Dostojevski ei mõistnud revolutsioonilise ümberkorralduse vajalikkust, kuigi ta nägi ja näitas teravalt kaasaja sotsiaalseid pahesid. Ta oli realist, kuid samas ka idealist. Selles oli ta nõrkus. Sel perioodil ilmus Dostojevski terve rida lühijutte, kuid kriitika võttis need vastu laitvalt. Kirjaniku meeleolu langes. Ta oli hukkumas. (A.Meissaar 1935:10). Sunnitööl oli elu raske, kuid Dostijevski ei murdunud, töö karastad teda, ta õppis tundma rahvast ja elu. Alles siin sai ta inimeseks ja venelaseks, nagu ta ise lausub. Kolme aasta jooksul sai ta lugeda ainult piiblit. See suurendas tema religioossust. 1854 määrati ta reamehena Siberisse Semipalatinski linna teenistusse, 1855 ülendati lipnikuks ja nüüd võis ta uuesti hakata kirjandusega tegutsema. 1856.a. armus ta ja naitus, olles 33 aastane, lesestunud
4. Kas mälestusi tuleb elus hoida või lasta neil elus püsida? 5. Kas on võimalik petta iseend? ,,Kirsiaed"-komöödia. Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljaka õrna ja peene lüürikaga. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed. Venemaa ilu, kõik tema aiad ja metsad, läheb kodanluse kätte ja aadlimaailm on hukkumas. Lopuhhin, teistsuguse eluhoiaku esindaja, laseb osava ärimehena ilusad kirsiaiad maha raiuda. Asemele tulevad suvilad ja loomulikult Lopuhhini hiigelkasumid. Vaimuinimesed igatsevad elavat ja tegusat elu, praktilised inimesed näevad elu kõrgemat eesmärki vaid oma tegevuses. Selline oli Tsehhovi silmis vene kultuuri olevik. Lähemalt tulevikult ootas kirjanik harmoonilise inimese ujunemist.
tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid.
see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid.
hooldatud. Tihti põhjendatakse hooldamatust pargi nn looduslähedase majandamisega. Park kui kujundatud ja hooldatud ala ei ole aga sama mis hooldamata looduspark. Kuna mitmed kasutuseta mõisapargid, kus an- samblis olnud hoonedki on hävinud, jäävad paratamatult metsistuma, tuleks seda oskuslikumalt majandada neid parke, mida inimesed sageli külastavad. Et paljudes parkides on pargipuud lähenemas oma bioloogilise eluea ülempiirile või siis hukkumas mit- terahuldava sanitaarse seisundi tõttu, antakse järgnevatel lehekülgedel praktilisi soovitusi just vanade pargi- puude ja -puistute hooldamiseks, lähtudes puude bioloogiast. See tähendab puude majandamist nii, et nad saaksid kasutada oma loomulikku kaitsevõimet haigusetekitajate vastu. Veel parem oleks aga, kui puid õigesti majandades suudaksime nakatumisriski viia miinimumini. Puude bioloogilist kaitsevõimet on põhjalikult uurinud dr. Alex L
Kuid Neptunus (Poseidon) rahustas mere maha ning troojalased maabusid Aafrika põhjarannikul, Kartaago lähedal. Muidugi hakkas JunoHera plaani pidama, kuidas troojalasi kiusata. Kartaago linna rajas ja juhtis Dido, ta oli lesk. (Juno)Hera pani nad omavahel armuma, nii et Aeneas ei mõtleks enam Itaaliasse minna. Kuid (Venus)Aphrodite takistas A tundeid Dido vastu kasvamast. Nii võis A minna Itaaliasse, mil tahtis. (Venus)Aphrodite kurtis Jupiterile (Zeus), et ta poeg on hukkumas, kuigi (Jupiter) Zeus oli tõotanud, et A'st saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. (Jupiter) Zeus kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus (Aphrodite) lasi poeg Cupidol (Eros) Dido kindlalt A'sse armuda. Nii saigi. Dido oli üliõnnelik, sest näis, et ka A on temasse armunud. Dido andis oma linna A'le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi jõuda Itaaliasse. Kuid (Jupiter) Zeus täitis oma lubadust,
Tänapäevast monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks: a. võimalikud vaid väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel c. eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. Arutlus ebavõrdsusest Genfi vabariigile - millises riigis tahtnuks sündida? Eessõna - kuidas teada midag inimloomusest, mis see on? Kaks mõistusele eelnenud printsiipi: iseenda ellujäämine ja heolu ning piin näha teist kannatamas ja hukkumas. Nendest kahest printsiibist tulenevad kõik loomuiguse reeglid, ilma et oleks vaja rakendada veel ühiskondlikkuse ideed. Arutlus Kahte sorti ebavõrdsus: looduslik või füüsiline ja moraalne või poliitiline.Viimane oleneb teatud kokkuleppest ning on tekkinud või vähemalt kehtib inimeste endi heakskiidul. Me tutvustame asjade arengus hetke, mil õigus asendus vägivalla ja seega loodus allutati seadustele; me seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka
Kuid Neptunus (Poseidon) rahustas mere maha ning troojalased maabusid Aafrika põhjarannikul, Kartaago lähedal. Muidugi hakkas JunoHera plaani pidama, kuidas troojalasi kiusata. Kartaago linna rajas ja juhtis Dido, ta oli lesk. (Juno)Hera pani nad omavahel armuma, nii et Aeneas ei mõtleks enam Itaaliasse minna. Kuid (Venus)Aphrodite takistas A tundeid Dido vastu kasvamast. Nii võis A minna Itaaliasse, mil tahtis. (Venus)Aphrodite kurtis Jupiterile (Zeus), et ta poeg on hukkumas, kuigi (Jupiter) Zeus oli tõotanud, et A’st saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. (Jupiter) Zeus kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus (Aphrodite) lasi poeg Cupidol (Eros) Dido kindlalt A’sse armuda. Nii saigi. Dido oli üliõnnelik, sest näis, et ka A on temasse armunud. Dido andis oma linna A’le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi – jõuda Itaaliasse. Kuid (Jupiter) Zeus
Kui ma nüüd -- jättes kõrvale kõik teaduslikud raamatud, mis õpetavad nägema inimesi ainult niisugusena, milliseks nad ise on end teinud--mõtisklen inimhinge esimeste ja lihtsaimate toimingute üle, usun end märkavat seal kahte mõistusele eelnenud printsiipi. Üks tagab selle, et iseenda heaolu ja ellujäämine on meie esmane huvi, teine paneb meid tundma loomulikku vastumeelsust iga kord, kui näeme mõnda tundlikku olendit, eelkõige teist endasarnast, hukkumas või kannatamas. Mulle näib, et just nende kahe printsiibi koostööst ja kombinatsioonidest, nii nagu inimvaim neid suudab luua, tulenevad kõik loomuõiguse reeglid, ilma et seejuures oleks vaja rakendada veel ühiskondlikkuse ideed. Needsamad loomuõiguse reeglid peab mõistus edaspidi -- nimelt alates sellest, kui ta jõuab järkjärgult arenedes nii kaugele, et loomuse lõpuks maha surub -- kehtestama mingitelt muudelt alustelt.
1925 "Ränikivi" ekspressionism, skeptiline, üksikisik õnnetu, elu vastandlikkus (elu-surm, igavene-üürike, jumal-saatan, süda-liha, voorus-patt, joobumus-kannatus, tuli-lumi) 1927 "Maarjamaa laulud" rahunenud, jätkab mõtisklemist Eesti üle- kritiseeriv, isiklik suhe isamaaga, lüüriline, rahulik. Üle kodumäe (õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle) tsükkel, Maarjamaa laulud 5 tk mure kodumaa pärast (Mu sisikond must vaikimisest, nüüd pean laulma, ei taha näha hukkumas sind.), Tõmbtuul (Eesti geograafilises mõistes- Suitsu Tuulemaa edasiarendus), Talvine teekond 1929 "Puuslikud" tõsisem, filosoofilised mõtisklused olemise põhiküsimuse üle, Piibliainelised teemad, ema surm. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võltsiidoleid, jumalaid. Moodsad ebajumalade ideed- Ideed. 1932 "Päike ja jõgi" loodus, kalad. Looduse ülistamisel on päikese motiiv oluline, kuna Visnapuu vaatleb päikest kui eluandjat
annaabi.ee 
