· Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja
nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada. Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves maailmas suurt ärevust ehk India ja Pakistani vahelised pinged/suhted. Siis Aafrika kriisikoldeks kujunes 1990. Aastate algul mandri idaosas asuv Somaalia. Seal toimus riigipööre ning algas hõimudevaheline sõda
rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991. aastal olid paljud serblased (umbes 230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim. Olulisemad takistused majanduses: sõjapurustuste likvideerimine, katkenud majandussidemete taastamine või uuendamine ja pagulaste probleemi lahendamine. Peaminsed majandusharud on turism, masinatööstus, kergetööstus, toiduainetööstus ja põllumajandus
rahvuslikud vastuolud nii nagu klassi-erinevusedki. Tito oleks võinud tunnistada et serblased ja horvaadid sooritasid Teise maailmasõja ajal üksteise suhtes suuri kuritegusid, võib-olla isegi nimetada ametisse komisjon, et uurida ja avaldada faktid. Kuid ta otsustas, et selline teguviis vaid süütaks uuesti vihavaenu, mis valitses tema rahva vahel, ning võttis selle asemel hoopis vastupidise suuna. Ta ei lubanud selle perioodi üle diskuteerida, keelas ära serblaste või horvaatide hirmutegudest rääkivate raamatute avaldamise ja isegi saatis politseiagendid, et konfiskeerida fotod ja muud tõestusmaterjalid, mis paiknesid raamatukogudes, ajalehtedes ja eraisikutel. Tito lootis, et selline poliitika viiks lõpuks selleni, et inimesed unustaksid oma erinevused, kuid seda ei juhtunud. Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus, ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele.
luua uut Serbia riiki, Srpska Vabariiki, mis hõlmaks võimalikult palju Bosnia alasid ÜRO saadikud nõustuvad, et Jugoslaavia on lagunenud ,,paljudeks koosnevateks vabariikideks" Jugoslaavia armee taganeb Bosniast, kuid jätab relvad Serbia armeele, kes ründab halvasti varustatud Bosnia linnu (Zvornik, Kotor, Varos jne) Algab Sarajevo piiramine Linnade ründamise ja piiramise tõttu oli 600 000 mitteserblasest põgenikku 1994 - USA abil jõutakse bosnialaste ja horvaatide vahel rahuleppe sõlmimisele, millega luuakse Bosnia ja Hertsegoviina. 1995 - teatatakse Srebrenica massimõrvast, milles Serbia väed hukkasid 8372 bosnialast Horvaatia alustab operatsiooniga Torm: võetakse tagasi kõik UNPA tsoonid välja-arvatud Ida- Slavoonia- sellega kaasneb 150 000 serblase väljarändamine nendelt aladelt Sõda Horvaatias lõppeb NATO teostab mitu õhurünnakut Bosnias elavate serblaste üksuste ja teiste sõjaliste objektide pihta
Riigipiirid Euroopas olid ümber kujundatud peale Esimest maailmasõda. Saksamaa oli sunnitud 1919. aastal allkirjastatud Versailles'i lepingu tingimuste kohaselt loobuma territooriumidest. Austria-Ungari kaheaastase monarhia territooriumist tungiti Austria (Saksamaa) järeltulijad, kellel oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tsehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile. Uus jõudude tasakaal 1918. aastal võtsid bolsevikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis
Vanad valitsejad jäid edasi võimule, kartmata, et peavad rahva ees vastutama. Kehtestati tsensuur. Saksa Rahvuskogu vastuvõetud põhiõigused kuulutati kehtetuks. 3. Mida tähendavad Suur-Saksamaa ja Väike-Saksamaa? Suurt segadust tekitas Saksamaa ühtse riigina defineerimisel asjaolu, et Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu vaid osaliselt. Oluline argument oli ka Austria impeeriumi erinevast rahvusest elanikud: näiteks ungarlaste, sloveenide, horvaatide, serblaste, rumeenlaste, ukrainlaste, poolakate, slovakkide ja tšehhide hulgas moodustasid sakslased vaid väikese osa. Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks Saksamaa riigipea. Väike-Saksamaa ühendataks Preisimaa ümbert, nii et Preisimaa kuningas oleks Saksamaa riigipea, ja Austria jäetaks täielikult välja. 4
Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt
F.Fukuyama „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S.Huntington Jugoslaavia lagunemine Josip Broz Tito Slobodan Miloševic (Serbia) -franjo Tudjman (Horvaatia) esimene president Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia Kuulutas end iseseisvaks 25 juunil 1991 Järgnes 10 päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta Hukkunuid alla 100 Horvaatia Kuulutas end iseseisvaks 25 juuniö 1991 Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast Bosnia-Hertsegoviina 3.märtsli 1992 kuulutas end iseseisvaks Algas 1992-1995 kestnud Bosnia sõda Sõjategevus toimus bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel Sarajevo piiramine 1992-1995 Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia Kuulutas end iseseisvaks 25 sept 1991 Iseseisvumine kulges veretult Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus
sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult Serbiale, Montenegrole ja Rumeeniale, jättes Bosnia ja Raska Austria-Ungarile. See ei võimaldanud ühineda enne Balkani sõdu 19121913 ja Esimest maailmasõda 19141918. Aastal 1918 oli Serbia üks Jugoslaavia asutajaliikmetest ning selle riigi kõigis vormides juhirollis (Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, Jugoslaavia Kuningriik, Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik). 2.2 Montenegro Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik. Osmanite impeeriumil, mille võimu all alates 15. sajandist olid Montenegrost lõuna ja ida poole jäävad alad, ei õnnestunud Montenegrot kunagi vallutada. 1516
● põhierinevus oli usk ja igal osal olid oma keeled, kuid väljaspool kasutasid kõik ühist keelt. Slobodan Miloševic (Serbia juht) Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks. ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda. ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel. Jogoslaavia sõdade kaart Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn Srebrenica massimõrv 1995
Kui Clinton sõitis 1998 aastal Aafrikasse, siis ütles ta, et USA peab omaks võtma süü suutmatusest veresaunale reageerida. Ruanda kriisist rääkidest pidas Clinton seda oma suurimaks ebaõnnestumiseks tunnistades: ,,I blew it". Balkan Suuremal ajal Clintoni esimesel ametiajal oli välispoliitika suunatud Bosnia kodusõjale, mis oli kuulutanud iseseisvuse Jugoslaaviast 1992 aastal. See oli katalüsaatoriks serblaste ja muslimite ning horvaatide vahel. Serblased olid paremini varustatud ning haarasid suures osas kontrolli ning põhjustasid laialdast kannatust. Clinton pani ette Serblaste varustusliine pommitamise ja embargo kehtestamise aga teised Euroopa riigid olid selle vastu. Clinton jätkas lääneriikidele surve avaldamist kogu 1994 aasta, et võtta ette tugevaid meetmeid serbia vastu. Aga novembris ilmnes, et muslimid ja horvaadid on lüüasaamise äärel ning Clinton muutis suunda kutsudes Serblasi olukorra lahendamisele
moslemid) 5. Makedoonia (64% makedoonlasi makedoonia keel, õigeusk, kirillitsa, 25% albaanlasi). Järgemööda hakkasid kõik Jugoslaaviast lahku lööma. Esimesena iseseisvus Sloveenia 1991. aastal. See tõi sõja Sloveenia ja Jugoslaavia vahel. See oli lühiajaline, serblased üritasid seda takistada, tõi endaga umbes 70 hukkunut. 1991 kuulutas Horvaatia end iseseisvaks. Serblased üritasid seda jälle takistada. 1991-92 toimus siis horvaatide ja serblaste vahel konflikt, milles hukkus oma 10 000 inimest. Bosnia-Hertsogoviina puhul algas kodusõda, mis kestis 1992-95. aastani. Bosniakid tõrjuti kõige kehvematele aladele. Umbes 200 000 inimest sai surma. Serblased ja horvaadid kamandasid. Algas serblaste poolt genotsiid. Tapeti mehi ja poisse (bosniakke), maeti massihaudadesse. Bosnia naisi massiliselt vägistati. 1994 sekkus NATO, hakkas pommitama Serblaste asustusi. 1991 iseseisvus ka Makedoonia, aga sõda ei tulnud,
7) Nikaias 787 arutati pilditüli: kuidas suhtuda Vana-Testamendi pildikeeldu; otsustati lubada, aga mitte kui puuslike. 8) Konstantinoopolis 869-870 kirikupoliitiliste tülide arutamine ja paavsti ülemvõimu tunnustamine. Idakirik seda oikumeenilisena ei aktsepteerinud. Euroopa keldi, germaani ja slaavi rahvaste ristiusustamine: Germaani vaata ülevalt Keldi - ??? Slaavi Algab Rooma ja Bütsantsi kultuuri tungimisega ida ja kesk euroopasse. 6. saj Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas, 8. saj sloveenide hulgas. Karl Suure ajal algab misjon vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 liituvad serblased idakirikuga. 863 alustavad Konstantinos ja Methodios misjonitööd Suur-Molraavias (Suur-Määri riigis), hiljem liituvad Tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 bulgaarlaste ristiusustamine 866 ristitakse 1 rühm venelasi. 948 Havelbergi, Brandenburgi ja Oldernburgi piiskopkonna asutamine 966 Poola vürsti Mieszko ristimine
annaabi.ee 
