Nurga- ja vahemajakad Majakat tuleb laduda nii, et nende pinnad ja nurgad asuksid täpselt püstloodis ja et nende ülemised pinnad asuksid kõik ühel horisontaaltasapinnal. Nii nurgamajakate kui ka kogu ehitatava hoone nurkade vertikaalsust kontrollitakse 600...1000 g nöörloodiga. Selleks lastakse lood rippuda üle seina välisnurga, nurgast umbes 10 cm kaugusel. Vaadates üle nurga ülalt alla kord ühe, kord teise seina suunas, peab nurga püstjoon olema loodinööriga paralleelne. Pärast majakate valmimist laotakse majakate vahel olev seinaosa. Selleks pingutatakse majakate vahele tugev 1 mm jämedune suundnöör (sageli tamiil)
Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltuvalt nii aastaajast, ööpäeva ajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest. Seepärast iseloomustatakse loomulikku valgustust ruumis nn loomuliku valgustuse koefitsendiga ehk teguriga e: e= E sees × 100% E väljas Kus Esees- valgustustihedus ruumi antud punktis tinglikul töötasapinnal (horisontaaltasapinnal, mis asub 0,8 m kõrgusel põrandapinnast), lx. Eväljas- valgustustihedus samal ajal väljas samal horisontaaltasapinnal, mida valgustab kogu taevavõlvilt lähtuv hajunud valgus, lx. 2. TÖÖ ÜLESANNE Töö eesmärgiks on tutvuda isruumide valgustustingimuste määramise meetodite ja hindamise põhimõtetega. 3. KASUTATAVATE VAHENDITE LOETELU Valgustustiheduse mõõtmiseks kasutasime kaasaegset luksmeetrit. 4. TÖÖ KÄIK 1. Määrasime mõõtepunktide asukohad 2
nullmeridiaan ja ekvaatori tasandi lõikejoon, y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Kõrgused: Geodeetiline kõrgus - on vertikaalne kaugus ellipsoidi pinnalt kuni maapinnani mööda punkti läbivat normaali. Absoluutne kõrgus on vertikaalne kaugus geoidi pinnalt maapinna punktini, mööda seda punkti läbivat loodjoont. Suhteline kõrgus on mingi tasapinna ja punkti vaheline kõrgus. PLAAN JA KAART. Plaan maastiku vähendatud ja moonutusteta kujutis horisontaaltasapinnal. Kaart suurema maa-ala vähendatud ja moonutatud kujutis horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava
topograafia: maapinna väiksemate osade kaardistamine, mõõdistamisvõrgu rajamine, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamine ja plaani koostamine. (Kasut. maapealset ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist). katastrimõõdistamine: maatüki piiride määramine, piiripunktide mahamärkimine ja kindlustamine maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine. Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse
Eesti parim seliliujuja Kätlin Sepp Euroopa parim seliliujuja Pieter van den Hoogenband Rinnuliujumine Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata seliliasendisse. Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret. Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal
väljapoole. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja (4). Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuli asendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata selili asendisse. Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret. Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal
aastaajast, kellaajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest. Sestap iseloomustataksegi loomulikku valgustust loomuliku valguse koefitsendiga ehk teguriga e, mille saab leida kasutades valemit: E sise e 100% , (1) Evälis kus Esise - valgustatus töökohal [1 lx] (mõõdetuna horisontaaltasapinnal, mis on 0,8 m kõrgusel maapinnast) Evälis - valgustatus väljas [1 lx] Loomulik valgustus jaotatakse kolmeks: 1. ülavalgustus valguskuplite kaudu laes; 2. külgvalgustus läbi akende välisseinas; 3. kombineeritud valgustus üla- ja külgvalgustus koos. Tehislik valgustus jaotatakse üld- kui ka kohtvalgustuseks, mis koos moodustavad kombineeritud valgustuse. Valgustatust ehk valgustihedust tuleb üldreeglina mõõta kõigi
mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. Trigonomeetriline nivelleerimine - Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. Baromeetriline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus arvutatakse baromeetri, mis näitab õhu rõhu neis punktides, näitude alusel. 2 Hüdrostaatiline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 8
on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal. · Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud. Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel: pool suurringist, hulk lõputu, põhja-lõuna sihilised, üksteisest kõige kaugemal ekvaatoril ja koonduvad poolustel. Maa pinnale tõmmatud mõeldavaid ringjooni, mis kulgevad läbi põhja- ja lõunapooluse, nimetatakse meridiaanideks. Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga
Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine. Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk, ning kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis mõõdab õhu rõhku neis punktides. 4.hüdrostaatiline nivelleerimine. Erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 5.mehaaniline nivelleerimine. Punktide kõrguste määramine toimub spetsiaalse seadme, mis on paigaldatud mingile liiklusvahendile
Elektrontahhüm mõõdab kaldejoont ning arvutab meile HD pikkuse Joonemõõtmise täpsus (suhteline viga) 1 f= (absoluutne viga)=D 1-D 2 Dkeskmine / Kui f_lubatud on 1/100 ja suhteline viga tuli 1/250, siis mõõtmise viga mahub lubatud piiredesse, kuna 1/250 < 1/100. Horisontaal- ja vertikaalnurk Horisontaalnurk on kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontaaltasapinnal. (vahemik)=0° kuni 360° Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse. Horisontaalnurk = Edasivaate horisont. suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid)
näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil (1:5000). Mis on selgitav mõõtkava? Selgitav mõõtkava esineb tavaliselt arvmõõtkavalistel plaanidel-kaartidel. Kui on antud näiteks mõõtkava 1:500, siis selgitav mõõtkava on selle lahti seletanud, et 1 cm plaanil või kaardil vastab 5-le meetrile looduses horisontaaltasapinnal. Mis on joonmõõtkava ? Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Mida tähendab mõõtkava täpsus? Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul
kõrguse poolest (height), mida väljendab kuuluvus ühte kindlasse oktavisse.91 Helikõrguse selliseid omadusi, mida väljendatakse noodinimede erinevuse abil, nime- tatakse heli kroomaks ning neid kujutatakse joonisel paikneval horisontaalsel tasapinnal. Samanimeliste helide võimalikku kuulumist erinevatesse oktavitesse, mis oleneb heli psühho- füüsilisest kõrgusest, väljendab joonisel vertikaalne mõõde. Näiteks kõikide do-de sarnasusele üksteisega osutab nende paiknemine horisontaaltasapinnal ühes ja samas kohas, erine- vates oktavites asuvate do-de erinevusele osutab aga nende erinev asukoht püstteljel. Teised uurimused on näidanud, et meloodiate meeldejätmise seisukohast näib nende kõige olulisemaks tunnuseks olevat hoopis kontuur omamoodi meloodia "konspekt". Selle moodustavad meloodia kõrvuti asetsevate helide vahel tekkivad intervallid, mis võivad olla kas tõusva või laskuva suunaga (või säilitada oma asukoha helireas). Tehtud katsed näitavad,
põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga. Selgitav mõõtkava esineb tavaliselt arvmõõtkavalistel plaanidel-kaartidel. Kui on antud näiteks mõõtkava 1:500, siis selgitav mõõtkava on selle lahti seletanud, et 1 cm plaanil või kaardil vastab 5-le meetrile looduses horisontaaltasapinnal. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. 9. Mis on mõõtkava täpsus? Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul.
Ka saab majakate külge kinnitada suundnööri. 9 Joonis 7.13 Ladumine majakate abil: a suundnööri pingutamine pingutustellise abil, b suundnööri kinnitamine nurgamajakatele tuginaelte abil, c pulgaga majaktellis, d paigaldatava tellise asend suundnööri suhtes Majakat tuleb laduda nii, et nende pinnad ja nurgad asuksid täpselt püstloodis ja et nende ülemised pinnad asuksid kõik ühel horisontaaltasapinnal. Nii nurgamajakate kui ka kogu ehitatava hoone nurkade vertikaalsust kontrollitakse 600...1000 g nöörloodiga. Selleks lastakse lood rippuda üle seina välisnurga, nurgast umbes 10 cm kaugusel. Vaadates üle nurga ülalt alla kord ühe, kord teise seina suunas, peab nurga püstjoon olema loodinööriga paralleelne. Pärast majakate valmimist laotakse majakate vahel olev seinaosa. Selleks pingutatakse majakate vahele tugev 1 mm jämedune suundnöör (sageli tamiil)