ajal Püha Peetruse kirik. · Pilaster on lame püstine seinasammas (piilar). See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas baas, tüves ja kapiteel. Pilastri eesmärk on kanda ja tugevdada müüri, kuid hilisemas arhitektuuris on sellel pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades hoone fassaadi. Ehitati algselt Vana-Roomas, elementi kasutati eriti renessanss- ja klassitsistlikus stiilis. · Horisontaalsus Renessanssi ajal tekkis antiigi eeskujul horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. · Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür. Saanud alguse antiikarhitektuuris, puhkes rustika kasutamine õitsele vararenessansis ja oli soositud ehitusvõte (peamiselt soklikorruste, nurkade ja portaalide kujunduses) kuni historitsismini
0 TSÜKKEL Kõik, mis jääb allapoole hoone 0:0'i. Mõõtmine. Pikkus Mõõdulint Nurkade Nurgik, mõõdulint ning 3,4 ja 5 Klle Malliga Vertikaalsus Nöör, vesilood Horisontaalsus Vesilood RADOON ... on värvita, lõhnata inertne radioaktiivne gaas. Radoon tekitab kopsu vähki. Eestis kehtestatud piirnorm on 1200Vq/m3 Ehitus tegevus on piiratud kui radioon sisaldus pinnases ületab 50. Radiooni kaitse.
Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses. Sant` Andrea kirik Mantovas Itaalias: pilastrid . · Sant` Andrea kirik
• Uus kõlaideaal • Muusika oli enam seotud tekstiga • Rütmipilt hakkas lihtsustuma • Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia • Protestantlik kirikulaul • Instrumentaalmuusika • Vokaalmuusika Klavikord Lauto Heliloojad • Kindel autor • Koolkonnad • Orlando di Lassus • Giovanni Pierluigi da Palestrino Arhitektuur • Iseloomulikud jooned: kaared, kuppel, • horisontaalsus, roosaken, sümmeetria, • proportsioon ja elementide reeglipärasus • Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur • Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja niššidega Firenze katedraal Kirjandus ja kunst • Petrarca „Laulude raamat“ • Boccaccio „Dekameron“ • Shakespeare • Leonardo da Vinci • Michelangelo
19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk.
projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised 14. Art Dèco ja teise põlvkonna pilvelõhkujad: Chrisler Building, Empire State Building. Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Hõlmab endas segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Dekoratiivkunst, elegantne, glamuurne, funktsionaalne, modernne.
''Talv''(4aastaaega)- mäed, maastik, jahimehed koertega, tagumik - madal viilkatus uisutajad Diego Velazquez-hispaanlane - korpused eraldatud ''Talupoja pulm''- söömine laua taga ''Filipe IV''- hobuseseljas mees, maastiku taustal - horisontaalsus, maalähedane ''Maastik Ikarose hukkumisega'' meri, taustal linn, mäed ''Paaavst Innocentius X''- realistlikud käed(sõrmus), habemega - aknad- ümarkaar või nelinurk ''Pimedad''- komberdavad inimesed, kirik suur kõrv
Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis maaligidus, aknad olid kas nelinurksed või ümarkaarega. 6. Renessansi kujunemisel võeti eeskujuks kunagine antiikkultuur. 7. Lorenzo Ghiberti tegi 28 kullatud pronksist reljeefi. Hiljem tegi ta 10 suuremat reljeefi, kus kasutas tsentraalperspektiivi. kõigi kümne reljeefi figuuris on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Need 10 reljeefi on Firenze'e ristimiskiriku idauksel ja teose nimena kasutatakse
Punutis jäigastub pingutamisel. Kõige tavalisemat suundnööri kinnitusviisi pakub terasnaelast painutatud konks. Kui müüritakse nööri järgi.....Selliselt, et tellise kaugus jääb 2-3 mm nöörist. Samas tuleb jälgida et nöör ei puutuks nii telliseid kui mörti. Nöörist on näha tellise õige asend pikema serva suhtes. Tellist omale kohale lükates jälgitakse püstvuukide joont varasemates müürikihtides. Müüri aluspinna horisontaalsus Kui nurgamajakad on paigaltatud ja kõrgused neile looditud tuleb tulevase müüri aluspinna horisontaalsust kontrollida enne kui aluststakse tegelikke müüritöid eriti enne mördi valmistamist. Kui aluses on sügavamaid kohti tuleb neid eelnevalt täita, kui piirkond on väike võib seda teha müürimördiga. Kui täidetavaid kohto on rohkem tuleks kasutada peeneteralist betooni. Samas ilmnevad ka kohad kus müüri aluspind on planeeritud püstjaotuse suhtes liiga kõrged
Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad Muutused pärast EL-ga liitumist (9) · Standardid karmistusid paljudes valdkondades · Suured investeeringuvajadused · Tegeleda oli vaja uute teemadega, · Keskkonnamõju hindamine; · Uued jäätmekäitlussuunad; · Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; · Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. · Keskkonnateema horisontaalsus suureneb · Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. Antropotsentrism Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel Ökotsentrism Elusloodusel on väärtus iseeneses Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel
Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss 2. vararenessanss 3. kõrgrenessanss Algul kunstikeskuseks Firenze, siis Rooma ja hiljem Veneetsia. 16. sajandiks jõuab renessanss ka mujale Euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele. Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise
ruum: inimesed, kelle osa on vaadata ja kuulata, teine rühm inimesi, keda vaadatakse ja kuulatakse, ning suhe (ka ruumiline) kahe inimrühma vahel. Teatri pika ajaloo vältel on lava ja saali ruumiline suhestatus läbi teinud mitmeid muutusi. Lava on korraga mänguplats, kus tegutsevad näitlejad ja loo tegevuspaik, keskkond, milles hargneb sündmustik. Võib olla frontaallava, areenlava, keskkonnateater. Ruumi iseloomustab rida tunnuseid, mida saab esitada järgmiste opositsioonidena. · Horisontaalsus - vertikaalsus. Vertikaal (tõstukite, treppide, lavapõranda kohale ehitatud mängupindade jms. näol) on selles paaris markeeritud tunnus. Liikumised vertikaalteljel köidavad tähelepanu. · Sügavus - lamedus. See puudutab ees- ja tagalava kasutamist. Frontaalne misanstseen, tagalava sulgemine eesriide või dekoratsiooniga loob ühemõõtmelisuse mulje, liikumised lavasügavusse avardavad mänguruumi märgatavalt. · Suletus - avatus
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Keskkonnajuhtimine: keskkonnastandardid, ökomärgised. Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad Muutused pärast EL - ga liitumist : Standardid karmistusid paljudes valdkondades . Suured investeeringuvajadused. Tegeleda oli vaja uute teemadega, kus polnud ajalooliselt kompetentse: Keskkonnamõju hindamine; Uued jäätmekäitlussuunad; Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. Keskkonnateema horisontaalsus suureneb. Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes. Kokkulepped EL-ga liitumisel. Keskkonnaeetika. Keskkonnajulgeolek Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga. KK-eetika, KK- esteetika, KK-teoloogia jne. Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. > Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne hinnangud, mida antakse nende erialade raames.
Herbert Johanson puitfunktsionalism esindustraditsionalism - mis peab näitama riigi võimsust ja ajaloolist vägevust, fassaadi arhitektuur. Esindus muutub tähtsamaks kui funktsionaalsus. talutraditsionalism - toimus maareform, maa riigistati, võeti ära baltisakslastelt. Anti maad neile kes ei teadnud midagi maa elust. kasutati palju tüüpprojekte, rikkamad talud kasutasid eriprojekte. velbri maja - Loeng idk mitmes? Frank Lloyd Wright - mängis vormiga ja lisas lintaknaid. Horisontaalsus on tähtis. Majanduslikud kaalutlused sundisid Wrighti kahtlema traditsiooniliste materjalide ja ehitusviiside otstarbekuses ning loobuma preeriastiili maalähedasest vormikõnest. Raudbetooni ja klaasi ainulaadsel moel ühendades lõi ta kuubilise, tahulise arhitektuuri. Seni müüridele truudust vandunud Wright väljendas esmakordselt oma usku klaasi kui moodassse ehitusmaterjali. Wrighti jaoks tähendas sõna "orgaaniline" betoonkonsooli kasutamist
riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss(13. ja 14. sajand) 2. vararenessanss(15. sajand) 3. kõrgrenessanss(16. sajand) Algul kunstikeskuseks Firenze, siis Rooma ja hiljem Veneetsia. 16. sajandiks jõuab renessanss ka mujale Euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele. Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi
sulgemisvahend'). 80. Kujundskeem ehk skeemkujutlus (Semantika põhimõiste) Kujundskeemi mõiste illustreerib kognitiivses lingvistikas väljatöötatud konkreetseid kirjeldusvahendeid, mis on levinud ka sellest väljapoole. Kujundskeem seob teatavas mõttes kehastamise ja mõistestamise ideed. Tunnetuse kui ka keele jaoks on olulised sellised mõistete-eelse tasandi üksused (skeemid) nagu KONTAKT, MAHUTI, TASAKAAL või VERTIKAALSUS- HORISONTAALSUS. Need on skeemid ses mõttes, et nad on tekkinud meie kehalistest ja meelelistest kogemustest maailmaga suhtlemisel, kuid et need kogemused korduvad erinevates olukordades ja on väga sagedased, siis tekivad nende alusel meie tunnetuses korduvad mustrid skeemid. 81. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Kirjelduse vahendit nimetatakse metakeeleks. Metakeel on keel, milles räägitakse sõnaraamatu kasutajaga ehk siis
Kahe horisontaali vahe - lõikevahe, alati üks ja sama. Põhihorisontaalide kõrgused jagunevad alati valitud lõikevahega. Horisontaali kõrgus kirjutatakse alati nii, et numbrite jalad oleksid languse suunas. Nõlva aluseks nim. horisontaalidevahelist kaugust plaanil. 46. Nivelleerimise liigid 1) Geomeetriline nivelleerimine Geomeetrilisel niveleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalselt püstitatud lattide abil. Viseerimiskiire horisontaalsus tagatakse niveleerimisinstrumendiga. Jaguneb otsast nivelleerimiseks, keskelt nivelleerimiseks ja liitniveleerimiseks. 2) Trigonomeetriline ehk geodeetiline nivelleerimine Kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse kaugus horisontaalpinnal ja vertikaalnurk. Kõrguskasvud arvutatakse trigonomeetriliste funktsioonide abil. Rakendatakse kõikides tänapäevastes elektrontahhümeetrites. 3) Baromeetriline nivelleerimine
Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised Mies van der Rohe arhitektuur Ludwig Mies van der Rohe (27. märts 1886 17. august 1969) oli saksa arhitekt. Ludwig Mies koos Walter Gropiuse ja Le Corbusieriga on nimetatud modernse arhitektuuri pioneerideks. Mies nagu ka paljud tema
Nurkade mõõtmine Nurkade kontrollimiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid: nurgikuid, nurgaplaate, koonuskaliibreid, nurgamõõtureid, mehaanilisi ja optilisi jagamispäid, goniomeetreid ja siinuslaudu. Praktikas mõõdetakse detailide 59 nurki enamasti universaalmõõturitega (nooniusega nurgamõõtur). Siinuslaual mõõtmisel asetatakse detail siinuslauale ning horisontaalsus seatakse kellindikaatorite abil rakises. Laua kalle on leitav valemiga sin 2 =h/L, kus h on rulli alla asetatava pikkusplaadi kõrgus ja L tugirullide vahekaugus. L h Koordinaatmõõtmised (CMM) Rakendatakse kolme koordinaadi põhimõtet. Mõõtmised lähtuvad nullpunktist. Võimaliku on erinevad koordinaadistikud - sfäärilised, silindrilised või Cartesia koordinaadistikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
