selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate
Pikaaega peaks hind ikka katma keskmise muutuvkulu kui ka keskmise püsikulu AVC+AFC=AC. On võimalik kapitali kogust ehk tootmisvõimsust muuta. Võimalik pakkuda ükskõik millist kogust sama hinnaga. Firmateooria eeldab, et on täieliku konkurentsi tingimusel, seega ei ole ettevõttel pika perioodi jooksul võimalik kasumit teenida, sest konkurentsi hind alaneb AC tasemini. isel Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalsirge minimaalse keskmise kulu tasemel . TURUPAKKUMISKÕVER Turupakkumisfunktsioon leitakse kõigi hüvist tootvate ettevõtete pakkumisfunktsioonide liitmisel. Ühe hüvise korral! Turupakkumiskõver-saamiseks liidetakse ettevõtete poolt konkreetse hinna juures müüa soovitavad kogused. Tähis S (supply). Piki kogusetelge. Turupakkumine- kõigi ettevõtete summaarselt pakutav hüvise kogus mingi hinnataseme korral. Tootja hinnavaru-tulude ja muutuvkulude vahel. R-VC
1. Lõigul pidev funktsioon saavudab oma suurima ja vähima väärtuse sellel lõigul. Kui funktsioon on pidev lõigul [a,b] siis on selle funktsiooni graafik antud lõigu kohal pidev joon, millel on kõrgeim ja madalaim punkt. 2. Lõigul pidev funktsioon saavutab sellel lõigul iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kui tõmmata lõigu [a,b] kõrgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge siis see sirge peab joont kuskilt lõikama. 3. Kui funktsioon f on pidev lõigul [a,b] ja omandab selle lõigu otspunktides erineva märgiga väärtusi siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c nii, et Tõestus Kolmas omadus lähtub esimesest kahest. Kui funktsiooni otspunktides on erineva märgiga väärtused siis peab nende vahele jääma 0, muidu ei saaks funktsiooni väärtus ühelt märgilt teisele üle minna. 18.
Kui hind langeb madalame, on ettevõttel mõteks tootmine lõpetada. Seega kattub lügiperioodil pakkumiskõver piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu. Et pika perioodi jooksul on ettevõttel võimalik oma kapitali kogust ehk tootmisvõimsust muuta, on ettevõttel võimalik pakkuda ükskõik millist kogust sama hinnaga. See hind võrdub min tükikuluga: p= AC min. Tükikulust madalama hinna korral lõpetatakse tootmine. Seega on pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge min keskmise kulu tasemel. Joonis 1. 33. Mida näitab tootja hinnavaru? Mille poolest erineb hinnavaru kasumist? Kasumi ja püsikulu summat. Kasum ei näita püsikulu summat. 34. Kuidas kujunevad turunõudlus ja turupakkumine? Turunõudlus kujuneb majapidamiste kasulikkuse maksimiseerimisel etteantud kitsenduste korral. Turupakkumine on hüvise kõigi ettevõtete poolt summarselt pakutav kogus teadaoleva turuhinna koral. 35. Milliste tegurite muutumine toob kaasa liikumise mööda nõudlus- ja
pidev joon. Taolisel pideval joonel on olemas nii kõrgeim kui ka madalaim punkt. Seega on funktsioonil olemas absoluutsed ekstreemumid vaadeldaval lõigul. Kui f ei ole pidev lõigul [a, b], siis ei tarvitse ta seal oma suurimat või vähimat väärtust saavutada. (joonis konspektis lk 53) · Lõigul pidev funktsioon saavutab sellel lõigul iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kui me tõmbame lõigu [a, b] kohal oleva pideva joone kõrgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil lõikama. · Kui funktsioon f on pidev lõigul [a, b] ja omandab selle lõigu otspunktides erineva märgiga väärtusi, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c, kus f(c) = 0. Tõestus. Omadus 3 järeldub otseselt omadustest 1 ja 2. Kuna f on pidev lõigul [a, b], siis ta saavutab sellel lõigul oma suurima ja vähima väärtuse. Peale selle,kuna funktsioonil f on
selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate
selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate
Taolisel pideval joonel on olemas nii kõrgeim kui ka madalaim punkt. Seega on funktsioonil olemas absoluutsed ekstreemumid vaadeldaval lõigul. Kui f ei ole pidev lõigul [a, b], siis ei tarvitse ta seal oma suurimat või vähimat väärtust saavutada. (joonis konspektis lk 53) 2.) Lõigul pidev funktsioon saavutab sellel lõigul iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kui me tõmbame lõigu [a, b] kohal oleva pideva joone kõrgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil lõikama. 3.) Kui funktsioon f on pidev lõigul [a, b] ja omandab selle lõigu otspunktides erineva märgiga väärtusi, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c, kus f(c) = 0. Tõestus. Omadus 3 järeldub otseselt omadustest 1 ja 2. Kuna f on pidev lõigul [a, b], siis ta saavutab sellel lõigul oma suurima ja vähima väärtuse. Peale selle,kuna funktsioonil f on lõigu otspunktides erineva märgiga väärtused, siis on selle
Piirkasum on piirtulu ja piirkulu vahe. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed MR=MC Ettevõtte pakkumine kuidas see, kui palju toodangut ettevõte on nõus tootma ja turul müüma, sõltub turul kehtivast hinnast. Kui hind muutub, muutub ka kogus, mille korral piirkulu hinnaga võrdub. Ettevõtte pakkumiskõver ühtib osaliselt piirkulukõveraga ettevõttel pole mõtet toota, kui kogutulu ei kata kogukulu Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge minimaalse keskmise kulu tasemel, sest tegutsedes täieliku konkurentsi tingimustes ei ole ettevõttel võimalik kasumit teenida, hind alaneb nii palju kui võimalik, ehk tükikulu tasemeni. Turupakkumine kõigi ettevõtete summaarselt pakutav hüvisekogus mingi hinnataseme juures Turupakkumiskõver turupakkumisfunktsiooni graafik, väljendab kõigi vastavat hüvist tootvate ettevõtete pakkumisfunktsioonide summat
Projekteerivad sirged: sirge a – põhiekraani projekteeriv sirge; sirge b – esiekraani projektee- riv sirge; sirge c – külgekraani projekteeriv sirge Eriasendilist sirget, mis on mingi ekraaniga paralleelne, nimetatakse selle ekraani suhtes nivoosirgeks. Põhiekraani nivoosirget nime- tatakse horisontaalsirgeks, esiekraani nivoosirget fron- taalsirgeks, külgekraani ni- voosirget profiilsirgeks (sele 16). Sele 16. Nivoosirged: sirge f – frontaalsirge; sirge h – horisontaalsirge; sirge k – profiilsirge Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi Kaksvaates on antud üldasendiline sirglõik AB (sele 17). Kumbki vaade pole pikkuselt võrdne sirglõiguga ruumis. Ekraaniga paralleelse sirglõigu projektsioon võrdub sirglõigu enesega. Järelikult on vaja üldasendiline sirglõik pöörata ekraaniga paralleelseks. Selleks võetakse pöördeteljeks põhiekraani ristsirge t läbi sirglõigu ühe otspunkti A
t. Kui funktsioon f(x) on pidev lõigul [a, b], siis on selle funktsiooni graafik antud lõigu kohal pidev joon. Taolisel pideval joonel on olemas nii kõrgeim kui ka madalaim punkt. Seega on funktsioonil olemas absoluutsed ekstreemumid vaadeldaval lõigul Omadus 2. Lõigul pidev funktsioon saavutab sellel lõigul iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel s.t. et kui me tõmbame lõigu [a, b] kohal oleva pideva joone kõrgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil lõikama. Omadus 3. Kui funktsioon f on pidev lõigul [a, b] ja omandab selle lõigu otspunktides erineva märgiga väärtusi, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c, kus f(c) = 0 s.t. et Kui pideva joone üks otspunkt asub allpool x-telge ja teine otspunkt pealpool x-telge, siis peab see joon kuskil x- telge lõikama. Tõestus. Omadus 3 järeldub otseselt omadustest 1 ja 2. Kuna f on pidev lõigul [a, b], siis ta saavutab sellel lõigul
(2, 2), kuid ei j~oua selle punktini. Omadus 2. L~ oigul pidev funktsioon saavutab sellel l~ oigul iga v¨ a¨artuse oma suurima ja v¨ ahima v¨a¨ artuse vahel. Selle omadusel on j¨argmine geomeetriline sisu. Kui me t~ombame l~oigu [a, b] kohal oleva pideva joone k~orgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil l~oikama. N¨aiteks vaatleme joonisel 2.13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~ oikepunkti x-koordinaat c
(2, 2), kuid ei j~oua selle punktini. Omadus 2. L~ oigul pidev funktsioon saavutab sellel l~ oigul iga v¨ a¨artuse oma suurima ja v¨ ahima v¨a¨ artuse vahel. Selle omadusel on j¨argmine geomeetriline sisu. Kui me t~ombame l~oigu [a, b] kohal oleva pideva joone k~orgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil l~oikama. N¨aiteks vaatleme joonisel 2.13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~oikepunkti x-koordinaat c
annaabi.ee 
