Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90° all välja sirutatud pöial näitab osakesele mõjuvat lorentzi jõudu Inklinatsioon- Nurk maa magnetvälja ja maa horisontaalpinna vahel Deklinatsioon- nurk maa geograafilise põhjapooluse ja ma magnetilise lõunapooluse vahel 1 tesla- Selline magnetvälja tugevus, mis tekib kui voolutugevus juhtmes on 1A ja iga meetri kohta mõjub jõud 1N 1 amper- eelektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 C Ferromagneetik- Aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi (Fe, Cr) Parramagneetik- aine, mis veidi tugevdab talle mõjuvat magnetvälja (al, volfram)
üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal. Ujuvusvaru mõõdetakse kuupmeetrites või protsentides laeva mahulisest veeväljasurvest.
Koormuse tegur K=k d k a k n k r k m , kus kd – dünaamikategur (kd = 1 – rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 – vahelduv või tõukeline), ka – telgede vahe mõju arvestav tegur (ka = 1 kui telgede vahe a = 30t ... 50t, ka = 1,25 kui a ≤ 25t, t – keti samm; suurendades telgede vahe 20t võrra vähendatakse tegurit ka 0,1 võrra), kn – keti kaldenurka arvestav tegur (kn = 1 kui ülekande kaldenurk horisontaalpinna suhtes γ ≤ 60°; kn = 1,25 kui γ > 60°), kr – keti pingutusreguleerimist arvestav tegur (kr = 1 – automaatsel reguleerimisel, kr = 1,25 – perioodilisel reguleerimisel), km – määrimist arvestav tegur (km = 0,8 – pidev määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 – regulaarne tilkmäärimine või määrimine konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 – ebaregulaarne määrimine). Siis K=k d k a k n k r k m =1,25∙ 1,25 ∙1,25 ∙1,25 ∙ 1,3 ≈ 3,2
tasandamist olema ühetasane, sile ja tugev, mistõttu ei ole soovitatav kasutada esimest ettejuhtuvat baastasandussegu. Tasandussegude suur valik Olemas on ka isetasanduvaid põrandatasandussegusid, mida saab aluspõrandale kas pumbata või käsitsi peale kanda. Isetasanduv segu, nagu nimigi ütleb, valgub põrandale ise laiali. Vahel on vaja terassiluri või laia pahtlilabidaga kaasa aidata. Pumbatav segumass valgub laiali tasaselt, täidab madalamad kohad ja moodustab sileda horisontaalpinna. Probleemseks kohaks võib olla järsem kalle trapi suunas, mida mööda tasandusmass kipub põrandakaevu valguma. Käsitsi pealekantav segu ei ole nii hea valguvusega, segumass tuleb endal põrandapinnale laiali ajada. Nüüd sõltub pinna kvaliteet siluri kasutaja kindlast käest hea tulemus eeldab teatud tasemel oskust, kuid teiselt poolt on kaldeid paksema segumassiga kindlasti lihtsam teha. Tasandamiseks kasutatakse terasest segukammi. Sirge servaga segukammi
ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon
Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): sc = i k , kus µi on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; = 3 kN/m³ on lume mahukaal. Lumetõkete koormus Katusel libiseva lumemassi liikumissuunaline jõud laiusühiku kohta Fs = sb sin , kus s =µi si on katuse lumekoormus (kN/m²); b on tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m), on katuse kaldenurk horisontaalpinna suhtes; µi on lumekoormuse kujutegur. Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest. Tuulekoormus Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse konstruktsioonil mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju loetakse ekvivalentseks võimaliku äärmusliku tuuletoimega eeldusel, et konstruktsioonides tuule mõjul tekkivad inertsjõud on väga väikesed. Tuule dünaamilisele mõjule tundlike
paraleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades- keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine- pihustuslehvik seadistatakse laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paraleelselt ja horisontaalselt ning päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil). Horisontaalpinna viimistlemine- väikest plaati lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel. Kasuta sama liigutusskeemi, mis vertikaal pinna suhtes, kuid püstol sea 45 o nurga alla ja alusta enda poolsest äärest SOOVITUSED Toome välja mõned soovitused viimistlusmaterjalidega töötamiseks. •Viimistlusmaterjalide kasutamisel peab olema kursis toote kasutusjuhendiga ja ohutushoiuga. •Tööohutuse ja tuleohutuse kindlustamiseks peab töökoht olema puhas.
Korduvad pinnasevee taseme kõikumised tihendavad samuti pinnast. Pinnase üle tihenemise nähtus võib olla seotud ka kolloidide vananemise protsessiga. 15. PINNASE OMAKAALUSURVE. EPÜÜRI KOOSTAMINE Pinnase omakaalust põhjustatud survet pinnasemassivi sees nimetatakse looduslikuks pingeks ehk pinnase omakaalupingeks (´g). See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni. Allpool pinnasevee taset olevates kihtides vähendatakse dreenitud pinnaste mahukaalu vee üleslükke arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a)
mv Fv = Ft + . t Arvutamine annab 3000 10 Fv = (1000 + ) N = 7000 N . 5 Vastus: mootori veojõud on 7000 N. Nagu lahenduskäigust selgus, läheb autol mootori veojõud takistusjõu ületamiseks ja autole kiirenduse andmiseks. Näidisülesanne 10. Horisontaalsel pinnal lebab risttahukas massiga 5 kg. Kui suure kiirendusega hakkab risttahukas liikuma kui teda tõmmata horisontaalsihilise jõuga 50 N? Risttahuka ja horisontaalpinna vaheline hõõrdetegur on 0,8. Lahendus. Antud: Teeme joonise, millel on kujutatud risttahukale mõjuvad jõud. Nüüd m = 5 kg r jõudusid rohkem kui kaks. Kehale (risttahukale) mõjub tõmbejõud T , T = 50 N r µ = 0,8 keha liikumisel mõjub veel liikumist takistav hõõrdejõud Fh ja
pakitud tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja
Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. 11 5. Rull-katusekattematerjalid
paralleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades – keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine Pihustuslehvik seadista laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paralleelselt ja horisontaalselt päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil). Horisontaalpinna viimistlemine Väikest plaati on lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel. Kasuta sama liigutusskeemi, mis vertikaalpinna suhtes, kuid püstol sea 45o nurga alla ja alusta enda poolsest äärest. 18 3. Abrasiivid ja lihvimine Lihvpaberid Kolm põhilist mööbli valmistamisel kasutatavat lihvpaberitüüpi on granaat-, alumiiniumoksiid- ja ränikarbiidkattega lihvpaberid
mõõtmeid. 4. M A D A L V U N D A M E N T I D E P R O J E K T E E RI M I N E 4. 1. EHITISE JA ALUSPINNASE KOOSTÖÖ. 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. Pinnase omakaalust põhjustatud survet pinnasemassivi sees nimetatakse looduslikuks pingeks ehk pinnase omakaalupingeks (´g). See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni. Allpool pinnasevee taset olevates kihtides vähendatakse dreenitud pinnaste mahukaalu vee üleslükke arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge.
16. Neli erinevat geomeetrilist keha on antud üheaegselt rist- ja aksonomeetrilises projektsioonis. Määrata juhtum, kus keha ristprojektsioon on teljelises vastavuses oma aksonomeetrilise pro- jektsiooniga. 17. Konstrueerida järgnevates ülesannetes puuduv kolmas vaade. 26 18. Selel 19a on kujutatud horisontaalpind (α) sirglõiguga AB kaldaksonomeetrilises ehk kabinet- projektsioonis. Joonestada selle horisontaalpinna (α) jälgede ja sirglõigu AB kolmvaade. 19. Selel 19b on kujutatud frontaalpind (α) kolmnurgaga ABC kaldaksonomeetrilises ehk kabinet- projektsioonis. Joonestada selle frontaalpinna (α) jälgede ja kolmnurgaga ABC kolmvaade. 20. Selel 19c on kujutatud profiilpind (α) nelinurgaga ABCD kaldaksonomeetrilises ehk kabinet- projektsioonis. Joonestada selle profiilpinna (α) jälgede ja nelinurgaga ABCD kolmvaade. 21
paraleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades- keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine- pihustuslehvik seadistatakse laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paraleelselt ja horisontaalselt ning päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil). Horisontaalpinna viimistlemine- väikest plaati lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel. Kasuta sama liigutusskeemi, mis vertikaal pinna suhtes, kuid püstol sea 45o nurga alla ja alusta enda poolsest äärest. Pilet nr.19 1.Puidu värvus. 2.Trei spoon, saamine, kasutamine. 3.Polüestermaterjalid. 1.Tselluloos- peamine puidu koostisosa, mis on valge värvusega. Teisi värvikujundeid annavad puidule värv-, park- ja vaikained.
annaabi.ee 
