Vertikaalringi vesilood Kaugusmõõtelatt Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ringtahhümeeter Elektrontahhümeetrte ajalugu Automaattahhümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal Okulaaris vaid üks horisontaalniit Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reduktsioontahhümeeter Elektrontahhümeetrite ajalugu Diagrammtahhümeeter Vertikaalringi asemel kõverjoonelisi diagramme
• Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. • Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt kordusteodoliit , mille optikasüsteemi paigaldati optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool ja vertikaalringi vesilood ning mõõtmise abivahendiks kasutati erilist kaugusmõõtelatti. Ringtahhümeeter Ajalugu • Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil. Reduktsioontahhümeeter Ajalugu • Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel
automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe)
vesilood ning mõõtmise abivahendiks (viseerimismärgiks) kasutati erilist kaugusmõõtelatti.[1] Joonis 1 Ringtahhümeeter [1] 3 Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil.[1] Joonis 2 Reduktsioontahhümeeter [1] Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi
Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? *VV vertikaal- ehk pööramistelg *KK pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir ehk vaatekiir *LL silindrilise vesiloodi telg *L'L' ümarvesiloodi telg 1. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). 2. Niitristi horisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne). 3. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (KK||LL) ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. See on nivelliiri peanõue. 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? *Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme tõstekruvi pööramisega. Seejärel pööratakse
Kontrolliks pööratakse pikksilm 180°. Mull peab ikk aolema keskel. Kui ei ole on viga 2x. Vea parandamine: pool veast parandatakse tõstekruvi pööramisega ja ümarvesiloodi justeerimiskruvidega+justeerimisnõel. 2. Niitristihorisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega. Eelnevaga seadsime instrumendi vertikaaltelje vertikaalseks. Kontrolliks võib võtta lugemi. Pikksilma liigutamisel peenliigutuskruviga paremale vasakule peab horisontaalniit jääma samale lugemile. Erinevuse korral parandatakse niitristi asendit raami pööramisega. 3. Viseerimistelg peab olema paraleelne silindrilise vesiloodi teljega ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. NIVELIIRI PEANÕUE. Ranget paraleelsust on pea võimatu saavutada. Lubatakse mitteparaleelsust mis tähist nurgaga v, see on nurk vaatekiire ja horisontaaltasandi vahel. Kontroll toimub otsast ja keskelt nivelleerimisega
LL horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg, vesiloodi ampulli kumera sisepinna puutuja selle kõrgeimas punktis; hh horisontaalniit; vv vertikaalniit, ühel pool horisontaalniiti olevat kahejoonelist osa nim bisektoriks; kk kaugusmõõturiniit.
LL – horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg, vesiloodi ampulli kumera sisepinna puutuja selle kõrgeimas punktis; hh – horisontaalniit; vv – vertikaalniit, ühel pool horisontaalniiti olevat kahejoonelist osa nim bisektoriks; kk – kaugusmõõturiniit.
isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed: telgedel esitatavad nõuded? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga
üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile
üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. · Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. · Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. · Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. · Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile
AB 27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise kõrguskasvu määramiseks mõõde- takse nende vaheline kaugus horisontaal- tasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 28.Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?- 1. VV - vertikaal - ehk pööramistelg - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. 2. KK - pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir e vaatekiir - Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. 3. LL- ümarvesiloodi telg- Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29.Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga
v'v'vv Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega. Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks. 2)hhvv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0,5 1mm. 20 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0,5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1)tuleb pöörata
Igal suuremal ehitusettevõttel on olemas teodoliit. Meie ettevõttes on see igapäevane riist, mida kasutatakse kõrguste mõõtmisel ükskõik milliste tööde tegemisel. Näiteks on geodeedi märgitud seinareeprist võetav kõrgus mingite avade lõikamisel, või podestide paigaldamsiel, kasutatakse ikka oma ettevõttes oelmas olevat teodoliiti. 4.2 Nivelliir Nivelliir (vt Joonis 9 ) on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist
29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele Teodoliidi teljed: VV- vertikaalne põhitelg ja alidaadi pööramistelg LL- silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH- pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) KK- pikksilma viseerimistelg (kollimatsioonitasand) V'V' horisontaallimbi pööramistelg Teodoliidi niitristi moodustavad järgmised niidid: vv- vertikaalniit hh- horisontaalniit kk-kaugusmõõteniidid Nõuded telgedele: Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi põhiteljega LLVV Limbi pööramistelg peab olema paralleelne teodoliidi põhiteljega. V'V' ||VV Niitristiku vertikaalniit peab olema pikksilma kollimatsioonitasandis. vv HH Pikksilma viseerimistelg peab olema risti pikksilma pööramisteljega KKHH Pikksilma pööramistelg peab olema risti teodoliidi põhiteljega HHVV
2) geomeetr. 3) trigono. 4) GPS 5) baomeetr. Nivelliirid täpsuse järgi: 1) Kõrgtäpsed +/- 0,5 mm/km kohta 2) Täpsed +/- 3 mm/km 3) Tehnikad +/- 10 mm/km Nivelleerimislatid Ühepoolsed Kahepoolsed Digitaalsed Nivelliiride kontrollimine 1) Kompensaator peab töötama 2) Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega (keerata 180°) 3) Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt) 4) Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne Arvutused nivelleerimise väliraamatus Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv (punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem) 6. loeng GPS/GNSS-süsteem Venemaal-GLONASS
kord oleks lugem vaiale asetatud latilt võrdne a-ga. Töö käigus tuleb jälgida, et vaatekiir oleks kogu aeg horisontaalne. 80. Projektkaldega väljaku märkimine Kaldväljaku märkimiseks lüüakse väljaku nurka vai etteantud kõrgusele. Nivelliir seatakse kahte väljaku nurka(AD) ühendava sihi keskele nii, et kaks tõstekruvi oleksid sellel sihil. Nivelliiri silindrilise vesiloodi telg horisonteeritakse. Seejärel seatakse tõstekruvide 1 ja 2 vastassuunas keeramisega niitristiku horisontaalniit punktidele A ja D asetatud lattidel ühele ja samale lugemile a. Tõstekruvi 3 abil seatakse niitristiku horisontaalniit ka punktil C hoitaval latil samale lugemile c. Kotrollitakse, et lugemid A ja Dlatil poleks muutunud, vajadusel parandatakse vaatekiire asendit tõstekruvidega. Lõpuks peavad olema kõik kolm lugemit võrdsed. Kontrolliks viseeritakse punktile B (et kontrollida, kas a=c=b). Sel juhul on
Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada. - Määratakse instrumendi kõrgus i ja märgitakse latile ja väliraamatusse - Viseerimine latile latti hoitakse mõõdistatavas punktis vertikaalselt otse maapinnal, pikksilm suunatakse latile nii et niitristiku horisontaalniit oleks täpselt lugemil i ja vertikaalniit oleks lati vertikaalteljel. - Lugemid kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi niitide järgi ja kirjutatakse andmed väliraamatusse, seejärel lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt ning kirjutatakse ka need väliraamatusse. Kõik latipunktid nummerdatakse ja mõõdistamise käigus aeg-ajalt kontrollitakse, kas numeratsioon väliraamatus ja krokiil langeb ühte.
30-35 % massi järgi. Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus 2,5N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10W/mK, külmakindlus 35 tsüklit. 3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt) 3.1 Nivelliir, selle peanõue, peanõude kontrollimine. Nivelliir on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks