horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele. 22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud
horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele. 22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud
6. latipunktide absoluutkõrgused arvutatakse lähtudes seisupunkti absoluutkõrgusest 6. Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaal kujutab endast maapinnal ühesugust kõrgust omavate punktide vahele tõmmatud joont. Iga horisontaalpind on teatud kõrgusel nullnivoost. Horisontaalide lõikevahed on normidega määratud ja sõltuvad põhiliselt plaani mõõtkavast, aga ka reljeefi iseloomust. Reljeefi kumerate vormide puhul tuleb määrata kalde suund, selleks kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul jäävad kaldekriipsud väljapoole horisontaali, aga lohkude puhul sissepoole. Nõlva kallakust iseloomustaad kaardil naaberhorisontaalide vahelised kaugused. Mida järsem on nõlv, seda väiksem on alus ehk naaberhorisontaalide vahe. Horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgusarvud. Numbrid kirjutatakse tõusu suunas ja horisontaali katkestuskohta. Horisontaalide kõrgusarvud peavad olema lõikevahe kordsed
pruuni peene joonega. Poolhorisontaalid joonestatakse katkendjoonega. Eristatakse veel juhthorisontaale, mis joonestatakse jämeda pruuni joonega. Juhthorisontaaliks on nt iga viies horisontaal. Horisontaalid Horisontaalide kõrgused kirjutatakse plaanile, horisontaali kulgemise suunas, katkestades selle kohe peal horisontaali joone. Numbrid kirjutatakse alati nii, et jalad oleksid languse suunas. Positiivsete ja negatiivsete maastikuvormide eristamiseks, lisatakse horisontaalidele veel maapinna languse suunas väikesed kriipsukesed, mida nimetatakse nõlvakriipsudeks. Digitaalne kõrgusmudel 2-D : kaardid, fotod 3-D : maastikumudelid Digitaalne kõrgusmudel 1) Punktidest koosnev mudel - Point-based model •Punktide kõrgused saadakse otsesel mõõtmisel nt fotogramm-meetrilisel või geodeetilisel mõõdistamisel 2) Kontuurjooned - Vector-based contour lines • Konstantse intervalliga jooned ühendavad ühesuguse kõrgusega punkte
väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse poolhorisontaale ja veerandhorisontaale. 1. Poolhorisontaalid asuvad lõikevahe poole peal ja joonestatakse pikkade kriipsjoontega. 2. Veerandhorisontaalid asuvad lõikevahe veerandis ja joonestatakse lühikese kriipsjoonega. Pool ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend ja abihorisontaalideks. LEPPEMÄRGID Selleks, et eraldada reljeefi kumeraid vorme nõgusatest ja määrata kiiresti kallaku suunda, joonistatakse horisontaalidele ristsuunas nn langekriipsud, mille vaba ots on kalde suunas. Horisontaalidel kasutatakse veel arvnäitajaid ehk kõrgusarve, mis näitavad horisontaali kõrgust merepinnast ja on oma ülemise poolega keeratud alati tõusu suunas. Kõrgust merepinnast nimetatakse ka absoluutkõrguseks. Kahe absoluutkõrguse vahet nimetatakse suhteliseks kõrguseks. Kõrgusi läheb tarvis kaudtulerelvade tulejuhtimisel, aga samuti ka vaatluspositsiooni paigaldamisel.
vahekaugust plaanil nimet. aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul
aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul
Vormistatakse plaan. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil iseloomustab nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 70. Trass, trassi piketeerimine Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks. Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab
ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1- d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks
4. Horisontaalid lõikuvad reljeefi struktuurijoontega risti. 5. Horisontaalide vahekaugus plaanil iseloomustab nõlva kallet. Järsematel nõlvadel on horisontaalide vahekaugus vaiksem kui laugetel. Kahe kõrguspunkti vahelisel sirgel, millel interpoleeriti horisontaalide asendipunktid, on horisontaalide vahekaugus ühesugune. 6. Hoonete, rajatiste, teede, sillutatud platside ja veekogude vahel horisontaalid katkestatakse. 7. Ühtlase kaldega aladel tehakse täismeetrid tähistavatele horisontaalidele katkestus, kuhu kirjutatakse kõrgusarv, mille ülemine pool orienteeritakse nõlva tõusu poole. Kaldesuuna muutuste korral võib kõrgusarvu kirjutada ka teistele horisontaalidele. 8. Horisontaalide langekriipsudega näidatakse kallete suunad. 9. Paarisarvulise täismeetrilise kõrgusarvuga horisontaalid kujutatakse paksendatult. 70. Trass, trassi piketeerimine JUHENDIST: Trass - kommunikatsioonide (teed, tunnelid, kanalid, torujuhtmed, elektri- ja sideliinid) telg ja
Kui nüüd on mõni ülemise horisontaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Teades horisontaalile väljastatud koodi ning vertikaalidelt loetud koodi, saabki kindlaks teha, milline klahv on alla vajutatud. See ongi Scan-kood. *Samuti, kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljundpordi kaudu antud väärtus üks, siis see ei mõjuta vertikaali väärtust kuidagi. Et kontrollida kõiki klaviatuuri klahvide ridu, saadetakse horisontaalidele kood, kus järgmisel liinil on null ja kõik ülejäänud on ühed. Sellega kontrollitaske kas järgmisel horisontaalil on mõnda klahvi vajutatud. Nii kontrollitakse järjest kõiki horisontaale. 34.Mälu hierarhia arvutis[1] *Mälu hierarhia tipus on suhteliselt väikesemahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu sisaldub protsessoris eneses ning töötab väga suuretel kiirusetel. Tüüpiliselt on registermälu mahuks 100B, 5ns' pöördmisaja juures
Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on
· Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 70. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on: · Plaan trassi projektsioon rõhttasandil; · Pikiprofiil maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad:
Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 67. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on: Plaan – trassi projektsioon rõhttasandil; Pikiprofiil – maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad:
vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisontaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla
vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund 54 pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka
Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on 54 väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka
ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel
siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel, kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus 1. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljundpordi kaudu väärtus 1, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood, kus on järgmisel liinil 0 ja kõik ülejäänud 1-d. Sellega kontrollitakse, kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisontaale. Kui on jõutud viimasele horisontaalile ja üheski veerus ei ole olnud ühtegi 0, siis algab protsess otsast peale
3) pindleppemärgid (kontuurilised 5) must ja punane enamik inimtege- leppemärgid, mõõtkavalised leppe- vusega seotud objekte. 128 Topograafia Reljeef Maa pinnamoodi ehk reljeefi kujuta- takse kaardil samakõrgusjoonte ehk suhteline kõrgus horisontaalidega. Horisontaalidele li- satakse kõrgusarvud, mis näitavad absoluutne kõrgus maapinna punktide kõrgust ja toovad esile maastiku detailid. Kõrgusarvud esitatakse kaardil nii, et arvu n-ö ja- lad jäävad languse suunas. Eesti kaar tidel kasutatavad kõrgusandmed on Joonis 8.3. Absoluutne ja suhteline kõrgus taandatud Balti mere pinna pikaaja-
annaabi.ee 
