..1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm . Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib- reerida ja siluda hõõritsetav pind andes sellele nõutava mõõdulise täpsuse ja pinnakareduse. Et vähendada hõõrdumist augu seina ja hõõritsa vahel, tehakse kalibreeriv osa pikkusega l 2 kooniline. Hõõritsa läbimõõt väheneb iga 100 mm kohta 0,4 mm. Hõõritsate hambad tehakse kas ühtlase või ebaühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel on soovitatav kasutada ebaühtlase sammuga hõõritsaid, sest nad annavad puhtama pinna. Kõige
..50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150 (joon. 132c). Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm (joon. 134d). Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib- reerida ja siluda hõõritsetav pind andes sellele nõutava mõõdulise täpsuse ja pinnakareduse. Et vähendada hõõrdumist augu seina ja hõõritsa vahel, tehakse kalibreeriv osa pikkusega l2 (joon. 134a) kooniline. Hõõritsa läbimõõt väheneb iga 100 mm kohta 0,4 mm. Hõõritsate hambad tehakse kas ühtlase või ebaühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel on soovitatav kasutada ebaühtlase sammuga hõõritsaid, sest nad annavad puhtama pinna.
m). Limneamere viimast, 500-aastast järku käsitlevad mõned uurijad iseseisva Müüamere staadiumina (nimetatud liiva-uurikkarbi Mya arenaria järgi, mis jõudis arvatavasti laevapõhjadele kinnitununa ookeanist Läänemerre). Limneamere staadium on kujunenud Litoriinamere magestumisel ookeanivee sissevoolu vähenemise tõttu, kui maailmamere tase umbes 4000 aastat tagasi hakkas aeglaselt alanema. Limneameri (4500 kalib a.t. kuni praeguseni) on Läänemere viimane arengustaadium, mis on oma nime saanud riimveeteo Limnea ovata järgi. Limneamere staadiumil on merevee soolsus langenud praeguse tasemeni, kuna Taani väinad on jätkuvalt kitsenenud ja madalamaks muutunud. Limneamere staadiumil langes veetase Botnia lahe põhjaosas umbkaudu 40 m, Põhja-Eestis umbes 10 m, kuid tõusis mõne meetri võrra Poola ja Saksamaa rannikul. Ranniku areng tänapäeval:
annaabi.ee 
