Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Sellega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast.
Alustatakse vabalt valitud asendis vektorist U, mis on kõigis harudes ühine. Samas faasis pingega on aktiivvool Ia vektor. Induktiivvoolu IL vektor jääb pingest 90o maha, mis on vastupidise suunaga mahtuvusvoolu Ic vektoriga, mis on pingest 90o ees. Ühendades vektorite alguspunkti lõpppunktiga, saamegi koguvoolu I vektori, mis on pingest nurga mahajääv. NB! Vooluvektorite mõõtkava peab olema ühine. Valemid voolude leidmiseks: Faasinurk leitakse valemitega: Aktiivvool = 1. cos = või Induktiivvool = 2. sin = Mahtuvusvool = NB! loetakse positiivseks, kui vool jääb Koguvool = pingest maha, ehk IL>IC, ja loetakse
Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm . Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib- reerida ja siluda hõõritsetav pind andes
nurksagedus radiaanides sekundis (rad/s) t aeg sekundites (s). Pooli pöörlemisel konstantse kiirusega läbib elektromotoorjõud ühe pöörde ( = 2 ) vältel terve tsükli, mis vastab ühele perioodile (t = T ), ja 2 pöörlemise nurkkiirus = = 2 f . T Analoogiliselt siinusvool i = I m sin t ja siinuspinge u = U m sin t. 73 6.4 Faasinurk ja faasinihe Võrkulülitamise hetkel kui t = 0, ei pruugi võrgupinge omada nullväärtust. Küllalt suure tõenäosusega = 0 , kus (kreeka väiketäht psii) on algfaasinurk ehk algfaas. Siis e = E m sin (t + ) . Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Ajahetkel t = 0, kui joonisel algab vaatlus, on elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3
automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Andurite liigitus edastatava signaali järgi: analoogsignaali edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid. diskreetsignaali edastavad andurid, mis jagunevad omakorda: impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid
Pingevõimendustegur Ku = Uvälj / Usis = h21eRC / h11e kuni 104 Vooluvõimendustegur Ki = Ivälj / Isis = h21e kuni 100 Sisendtakistus Rsis = Usis / Isis = h11e 500...2500 W Väljundtakistus Rvälj = Uvälj / Ivälj = 1 / h22e 20...100 kW Väljundpinge 180° faasinurk sisendpinge suhtes 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija Emitterjärgijat (emitterjärgurit) e. ühise kollektoriga (ÜK-) lülitust iseloomustavad väike väljundtakistus ja suur sisendtakistus, suur vooluvõimendustegur ja väike pingevõimendustegur (pisut väiksem kui 1) ning hea temperatuuristabiilsus. Teda kasutatakse siis, kui on vaja võimendusastme suurt sisendtakistust (suurusjärgus
(elektriväljatugevuse) vektorit. k on valguse liikumise suund. Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Lubatud võnkumiste tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks, mis on määratud vektoritega E ja k. 87. Mis on elliptiliselt polariseeritud valgus? Valem, selgitused. Elliptiliselt polariseeritud valgusega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast. P- polarisatsiooniaste. I- valguse intensiivsus. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Elliptiliselt polariseeritud valgus: 88. Malus' seaduse tuletus. Miks loomuliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuse kaks korda. Polariseeritud valguse saamiseks kasutatakse polarisaatoreid. Malusi seadus käsitleb valguse intevsiivsust polarisaatorist läbimisel. Loomuliku valguse läbiminekul polarisaatorist kahaneb
(elektriväljatugevuse) vektorit. k on valguse liikumise suund. Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Lubatud võnkumiste tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks, mis on määratud vektoritega E ja k. 87. Mis on elliptiliselt polariseeritud valgus? Valem, selgitused. Elliptiliselt polariseeritud valgusega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast. P- polarisatsiooniaste. I- valguse intensiivsus. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Elliptiliselt polariseeritud valgus: 88. Malus' seaduse tuletus. Miks loomuliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuse kaks korda. Polariseeritud valguse saamiseks kasutatakse polarisaatoreid. Malusi seadus käsitleb valguse intevsiivsust polarisaatorist läbimisel. Loomuliku valguse läbiminekul polarisaatorist kahaneb
5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6.8 Aktiivtakistusega vooluring 80 6.9 Induktiivtakistusega vooluring 82 6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6
juhul on seadmel mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada seadmega jadamisi. Eeltakisti korral tuleb skaalajaotise määramisel lähtuda pingest, millele on arvestatud eeltakisti. Pingetrafo (inglise keeles voltage transformer, vene keeles ) on vahelduvvoolu mõõtetrafo, millel normaaltingimustel Sekundaarpinge on proportsionaalne primaarpingega ja mähiste õigel ühendamisel nende pingete vaheline faasinurk on nullilähedane. ( , .) 25.Võimsuse mõõtmine Mõõtmine alalisvooluahelas Võimsus elektrotehnikas Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks.
3. Mida nimetatakse vahelduvvoolu amplituudväärtuseks? Kuida emj., pinge ja voolutugevuse amplituudväärtusi tähistatakse? 4. Mida nimetatakse vahelduvvoolu perioodiks, mis tähega tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 5. Mida nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks, mis tähega tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Milline on Eestis standardiseeritud voolu sageduseks? Millest oleneb sagedus? 6. Nimetada eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalasid. 46.Faasinurk ja faasinihe 1. Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks? 2. Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks? 3. Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel? 4. Millal õeldakse, et siinuskõverad on faasis ja millal nad vastasfaasis? 5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel? 6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks? 47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta? 2
tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z-pooluste. Mis omavad väikest faasinurka , ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril = (18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess. Siirdeprotsessile z=0 korral ei ole analoogi pidevaja süsteemides.
Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z- pooluste. Mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess. Siirdeprotsessile z=0 korral ei ole analoogi pidevaja süsteemides. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali
tagant. Kõigile komplekssetele s-tasandi poolustele vastavad komplekssed z- tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka ühes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp määrata. Järelikult on z-poolustel mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess. Siirdeprotsessile z=0 korral ei ole analoogi pidevaja süsteemides. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine
joon. 134 Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150 (joon. 132c). Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm (joon. 134d). Kalibreeriva pinna ülesanne on
Lahutame liidetavad komponentideks, liidame need ja saame tingimused, mis määravad otsitavad suurused: See, koosinuslauset meenutav valem kannab nime amplituudide reegel ja on lainefüüsika kõige tähtsam valem. Phasor'ite liitmine. Võime kasutada nii koordinaatmeetodit kui rööpkülikureeglit. Elektrivõnkumiste faasidiagramm. Induktsiooni elektromotoorjõud on alati vastassuunaline pingega kondensaatoril, voolutugevuse faasinurk jääb täpselt nende vahele ("vektor" IR on kaksiknoolega ULUC risti). Loeng 15 Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laboritöö "Voolutarbija tunnusjoonte määramine" analüüs). Loeng 16 · Faasidiagrammi (phasori) koostamine ja rakendamine lainevõrrandi korral. · Lainepaketi (solitoni) tekitamine sagedusest sõltuva levimiskiirusega lainete korral. Lainepakett, soliton, rühmakiirus. Liikuma hakkab interferentsipilt juhul, kui
Lahutame liidetavad komponentideks, liidame need ja saame tingimused, mis määravad otsitavad suurused: See, koosinuslauset meenutav valem kannab nime amplituudide reegel ja on lainefüüsika kõige tähtsam valem. Phasor'ite liitmine. Võime kasutada nii koordinaatmeetodit kui rööpkülikureeglit. Elektrivõnkumiste faasidiagramm. Induktsiooni elektromotoorjõud on alati vastassuunaline pingega kondensaatoril, voolutugevuse faasinurk jääb täpselt nende vahele ("vektor" IR on kaksiknoolega ULUC risti). Loeng 15 Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laboritöö "Voolutarbija tunnusjoonte määramine" analüüs). Loeng 16 · Faasidiagrammi (phasori) koostamine ja rakendamine lainevõrrandi korral. · Lainepaketi (solitoni) tekitamine sagedusest sõltuva levimiskiirusega lainete korral. Lainepakett, soliton, rühmakiirus. Liikuma hakkab interferentsipilt juhul, kui
Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel tuntakse signaalide nelja impulssmodulatsiooni liiki: 1) amplituud-impulssmodulatsiooni (AIM), 2) laius-impulssmodulatsiooni (LIM), 3) sagedus-impulssmodulatsiooni (SIM) ja 4) faasi-impulssmodulatsioon (FIM), mille olemusest annab ülevaate joonis 1. Märkigem, et nende terminite asemel võib kasutada ka pulsiamplituudi-, pulsilaiuse-, pulsisageduse- ja pulsifaasimodulatsiooni mõisteid.
annaabi.ee 
