Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 m). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse. Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks ja koonilisteks. Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"....2" alla ja Morse koonuste 0...6 alla; meeterkoonuste nr.4.....
Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne.
a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Freesimine b. Rullimine c. Tõukamine d. Sepistamine Küsimus 5 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on avade töötlemisprotsessid? Vali üks või enam: a. Avardamine b. Plankimine c. Pressimine d. Hõõritsemine Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on tripingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1 Küsimus 7 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on mahtvormimise tüübid? Vali üks või enam: a. Sepistamine b. Pressimine c. Valtsimine d. Tõmbamine Küsimus 8 Õige Hinne 4 / 4
Select one: a. 1000 oC, karastatud teraste töötlemiseks b. 800 oC, kõvasulamite töötlemiseks c. 250 - 350 oC, lukksepa tööriistadeja puidu lõikeriistade valmistamiseks d. 600 oC, teraste ja malmide töötlemiseks masstootmises Question 32 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Reastage järgnevad lõiketöötlemise viisid detailide mõõtmete täpsuse vähenemise järjekorras (esikoht täpseim) Select one: a. lihvimine hõõritsemine avardamine b. puurimine avardamine kooriv treimine c. puurimine avardamine hõõritsemine d. freesimine hõõritsemine lihvimine puurimine Question 33 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Treimisel mõjutab kõige rohkem töötlemistäpsust (mõõtmete tolerantsid, kujuhälbed) järgmine lõikejõu komponent: Select one: a. summaarne lõikejõud (3 vektori summa) b. lõikekiiruse suunas Fc või Fz c
metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid. Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks. Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala.
file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 5 Küsimuse tekst Reastage järgnevad lõiketöötlemise viisid detailide mõõtmete täpsuse vähenemise järjekorras (esikoht täpseim) Vali üks: a. puurimine avardamine hõõritsemine b. freesimine hõõritsemine lihvimine puurimine c. puurimine avardamine kooriv treimine d. lihvimine hõõritsemine avardamine Küsimus 16 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Taylori valemi abil määratakse materjalide lõiketöötlemisel: Vali üks: a. detaili kalestunud pinnakihi paksus b. optimaalne ettenihke suurus c
..3,2 1,6 Otsatreimine 3,2...12,5 3,2 Mahalõikamine treipingis 25...100 25 Freesimine silinderfreesiga - kooriv 25...50 - puhastöötlemine 3,2...6,3 3,2 Freesimine laupfreesiga - kooriv 6,3...12,5 - puhastöötlemine 3,2...6,3 3,2 Puurimine 6,3...12,5 12,5 Avardamine 3,2...6,3 3,2 Hõõritsemine 1,6...3,2 1,6 Kammlõikamine 0,8...3,2 0,8 Ümarlihvimine - poolpuhastöötlemine 3,2...6,3 - puhastöötlemine 0,8...1,6 0,8 Tabel 2
5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks.
Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli.
o Läbipaistev vedelik – lisatakse suures koguses lisandeid mineraalõlile. Veega segades muutub poolläbipaistvaks. Kasutatakse lihvimisel. Vees mittelahustuv jahutusvedelik o Mineraalõli, o Fatty oil (soja ja rapsi õli), o Segatud õli (mineraal+5-30% õli), o Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) o Saab kasutada protsessides kus lõikekiirus on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, kammlõikamine, jne) Jahutusvedeliku hindamine (emulsioon) o Kontsentratsioon – iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses, ühik on %, vees lahustuvates jahutusvedelikel on kontsentratsioon tähtsaim parameeter, kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 0 – 3% on liiga väike: tulenevad probleemid on korrusioon ja teriku eluea vähenemine. Lahendused tulenevad suurendades kontsentratsiooni.
Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne.
Vastasel juhul kasutatakse kas nn. kiikuvkinnituse rakiseid (rakis võimaldab hõõritsa tööosal (s.o. hammastega osal) telje risttasandil igas sihis teatud nurga ulatuses vabalt "kiikuda" või siis nn. ujuvkinnituse rakiseid, mis võimaldavad hõõritsa tööosal töödeldava ava järgi täpsemini orienteeruda. Tuleb silmas pidada, et valdavalt kujuneb töödeldava ava läbimõõt riista läbimõõdust suuremaks. 76. Kirjelda enamlevinumaid teriklõikamise liike?Tee joonis(ed)? Puurimine; Hõõritsemine; Avardamine; Freesimine; Kammlõikamine; Mikroteriklõikamine; templiga lõikamine; noaga lõikamine; Treimine; hööveldamine 77. Mis freese võib kasutada tasandi freesimiseks? Silinder- kui ka otsfreesi 78. Miks on ettenihkele vastufreesimine ebasoodsam kui kaasafreesimine? Hamba lõikesse minekul on lõigatava kihi paksus null, enne lõikamise alustamist tekib teatud ulatuses lõigatava materjali muljumine, kuid on kasutatav ka juhul kui pingi ettenihkekruvis on lõtkud 79
..14 - Freesimine otsfreesiga 3,2...12,5 11...14 - Treimine pikiettenihkega 4,4...12,5 8...14 5 Puurimine 6,3...12,5 12...14 10 Süvistamine 3,2...25 10...15 8 Sisetreimine 0,4...100 7...17 6 Hõõritsemine 0,4...12,5 7...10 6 Kammlõikamine 0,8...6,3 7...9 - Tasalihvimine külgkettaga 0,4...1,6 5...8 5 Soveldamine 0,1...3,2 5...7 - Poleerimine 0,05...1,6 5...6 -
Igat töötlusviisi iseloomustab teatav otstarbekas pinnakaredus. Mõned näited on toodud Tabelis 12.1. Tabel 12.1. Pinnakaredus ja täpsus sõltuvalt töötlemisviisist. Töötlemisviis Ra, m IT hööveldamine 3,2 ... 25 12 ... 14 freesimine 3,2 ... 50 11 ... 14 treimine 0,4 ... 12,5 7 ... 14 puurimine 6,3 ... 25 12 ... 14 hõõritsemine 0,4 ... 12,5 7 ... 10 lihvimine 0,2 ... 1,6 5 ... 8 poleerimine 0,05 ... 1,6 5, 6 hoonimine 0,05 ... 0,4 6 ... 8 Poleerida Pinnakareduse põhimärgiks joonisel on “linnuke” tipunurgaga 60, mille vasaku haru kõrgus Ra1,6 on umbes 1,4 ja parema haru kõrgus 3Ra0,2 tähekõrgust. Pinnakaredusmärgil võivad