! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimine välistemp. Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid
*Kütuse rõhk ~ 2 bar. *Igal silindril eraldi pihusti , mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974) *Põhineb õhukulu mõõtmisel. *Kütuse rõhk ~2,75 bar. *Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja. *1980-ndal aastal lisati lambda andur. LH-Jetronic (1982) *Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem regeerimisaeg, väiksem takistus sisenevale õhule. *Tühikäiguregulaator *Digitaalne juhtmoodul *Adaptiivne juhtimine Kütuseliikumine 1. Kahetoru süsteem bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter (pappelement) , edasi liigub kütus pihustilatti , pihustilati otsas asub rõhuregulaator , mis hoiab kütuserõhu ettantud väärtusega . Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2.Ühetorusüsteem Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses; sarnasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru
kiiremini töötemperatuuri (u 300 kraadi). Bosch D-Jetronic (1967 a.) Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris(inglise k. Manifold air pressure- MAP). Kütuse rõhk-2bar. Igal silindril eraldi pihusti,mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974 ) Põhineb õhukulu mõõtmisel Kütuse rõhk 2,75 bar Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja 1980 ndal aastal lisati lambda andur Kütuse liikumine 1. Kahetoru süsteem Bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter.Edasi liigub kütus pihustilatti.Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses;samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse
· Ülalt ja alt jaotusega süsteemid · Vertikaalsed ja horisontaalsed küttesüsteemid · Ühe ja kahe toru küttesüsteemid Ülalt ja alt pealevoolu magistraal asub hoones pööningul kui on olemas. Ülevalt hakkab vesi liikuma mööda püstikuid. Altvoolul on all. Tagasivoolu magistraal on alati all. Vertikaalsed ja horisontaalsed Neid kasutakse siis kui on tegemist pika ja madala hoonega(vt. Joonis 62 ja 64, lk 15 seal toodud ka ja kahe toru süsteem). Ühe ja kahetoru süsteem (joonis 62 lk 15) Hoone kaugsoojusvarustuse tehnosüsteemid. Põhimõisted: Kaugküttesüsteem on piirkondlik soojusvarustussüsteem mis koosneb soojus allikatest, soojusvõrgust ja soojusvastuvõtvatest hoone soojussõlmedest. · Soojussõlm on küttesüsteemi, soojatarbevee süsteemi või siis õhu soendus kaloliifeeride. Teiste soojustarbija ühendamiseks kaugkütte võrgu või mõne mu soojus allikaga.
sulgorganite korrastamise või asendamise järel loovad vajalikud tingimused säästuks. Soojusenergia kokkuhoiuks hinnatakse 4 18 kWh/m3 kohta aastas. Kui küttesüsteem pole tasakaalus, siis hoonet ... SÜSTEEMI RENOVEERIMISEST, mis hõlmab vana köetaks külmema korteri järgi, mis põhjustab mõnes ühetoru küttesüsteemi ümberehituse kahetoru süsteemiks teises korteris märgatava püstikutele ja küttekehadele eelseadistatavate reguleerventiilide ülekütmise paigalduse, kindlustades vajaliku soojuskandja vooluhulga jaotuse süsteemis. Saavutatav sääst jääb piiridesse 10 30 kWh/ m3 kohta aastas. ... TERMOSTAATREGULEERVENTIILIDE PAIGALDAMI-
mugavust, mis võib põhjustada ka värske õhu avade sulgemist, tuleb kasutada välisõhu 235 eelsoojendamist. Keskküttega korterites on kõige otstarbekam seda teha nn. värske õhu radiaatoritega, vt. Joonis 13.19. Küttesüsteemi renoveerimisel tuleb teha vähemalt järgmised tööd: süsteemi seadistada õigele temperatuurigraafikule ja vooluhulgale, et kõikides korterites oleks tagatud vajalik temperatuur; vajadusel ehitada kahetoru süsteem, mis tagab üldjuhul parema soojuse ringluse ja temperatuuri reguleerimise võimaluse; kõikidele radiaatoritele tuleb paigaldada termostaatventiil; tasakaalustada tuleb küttetorustikud, sh. keldrimagistraalid ja püstikud; paigaldada õhutusventiilid; püstikute ja magistraaltorustiku tasakaalustamine; olemasoleva süsteemi läbipesu; kütmata ruumides, pööningul ja keldris tuleb torustik soojustada. Joonis 13
annaabi.ee 
