1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja
sooja tarbevee salvestitega. Väikeelamutesse paigaldatavate kütteveesalvestite maht on tavaliselt 700 kuni 2000 liitrit. Suuremate veekoguste salvestamiseks võib ühendada mitu sellist salvestit järjestikku Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Küttevett soojendatakse salvestis paiknevate elektriliste küttelementidega, mis on varustatud juhtploki ning termokaitsega. Küttevee ringluse tagab ringluspump küttevee tagasivoolutorus. Juhtimine toimub välistemperatuuri ja ruumidest tagasivoolava küttevee temperatuuri järgi kolmikventiili abil, mis on varustatud automaatselt juhitava ajamiga. Hoone kütmiseks vajaliku soojushulga salvestamiseks (üleskütmiseks) tuleb soodustariifi ajal veemass soojendada temperatuurini 95 oC.
· elevaatoriga ühendus · vahetu ühendus · segamis pumbaga ühendus · sõltumatu ühendus Need ühendusviisid on toodud lk 11E joonisel 2 ja lk 13 joonisel 57A. Esimesed 2 on vanad ühendusviisid. Nende ühendusviiside korral on küttesüsteemi antava vee reguleerimise meetodil vananenud. Sõltuva ühenduse varjant hoone kütmiseks. Elevaatori abil aladati vee temp.-i kusagil 75-80 kraadini. Elevaator kujutab endast jugapumpa. Seal toodetakse küttevett ja sooja tarbevett ja selleks on 2 soojusvahetit. Hoone soojussõlm ja ülesanne. On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid: · Soojusvaheti · Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid)
liiga suuri varieerumisi ega plafoonide sulgemist. Hoonel on mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Väljatõmbeõhk kogutakse hoone katusel kokku ja juhitakse vesi-vesi tüüpi soojuspumba primaarpoolele ühendatud õhk-vesi soojusvahetisse. Pumba primaarkontuuris ringlev soojuskandja on vesi- glükooli lahus. Soojuskandja juhitakse hoone katuselt soojussõlmes paiknevasse soojuspumpa, mis toodab sooja tarbevett ja/või küttevett. Võrreldes eelmise lahendusega on antud juhul soojuskaod väiksemad, kuna soojuse transpordiks soojussõlme kasutatakse madalatemperatuurilist soojuskandjat. Väljatõmbeõhu kokkukogunemisest tingitud probleemid on samad mis eelmises lahenduses. Hoone katusel paigutatakse igale ventilatsioonikorstnale ventilaator ja õhk-vesi- tüüpi soojusvaheti. Kui korstnas paikneb mitu ventilatsioonišahti, siis tuleb igale
annaabi.ee 
