katseklaasidesse (igal pihustil on oma kradueeritud katseklaas) 4. Pumbal lastakse töötada kuni katseklaasi on kogunenud 100Cm³ 5. mõõdetakse kütuse kogus kas kaaluliselt või mahuliselt 6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5% 0-seisundi regulleerimine ja kontroll Teostame alljärgnevalt: 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2. Käivituskang pannakse asendisse STOPP 3. Käsikangiga pumpame KKP kõik pumbad järiekorras läbi. Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on märk sellest, et pump ei seisa 0 asendis Reguleerida tuleb neid pumpi millised oli raske pumbata, selleks keerame
1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed,
vajalikus suunas. Keerame kinni hammasvöö kruvi ja viime läbi uuesti kontroll -mõõtmise, vajadusel kordame reguleeringut, kuni saavutame vajaliku tulemuse. II Individuaalsete KKP korral Ekspluatatsioonis kasutatakse ainult tõukuri peal olevat polti. Keerates polti välja – kütusehulk väheneb. Keerates tõukuri polti sissepoole – kütusehulk suureneb. Ekspluatatsioonis ei tohi nendel pumpadel kütuselatti lahti anda. KKP – de 0 asendi kontroll ja regulleerimine 0 – asendi kontroll viiakse läbi selleks, et kindlustada kõikide pumpade üheaegne välja lülitus mootori seiskamisel. See kontroll viiakse läbi koos või enne kütusehulga reguleerimist. Teostatakse järgnevalt 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2. Käivituskang pannakse asendisse STOPP 3. Käsikangiga pumpame KKP kõik pumbad järiekorras läbi. Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on
Vähesed kiibistikud, mis toetavad kahte tüüpi mälusid(tavaliselt on selline võimalus kui liigutakse edasi vanalt standardilt uuemale). Näiteks põhjasild Nvidia nForce2 kiibistikul töötab ainult Socket A protsessoritega, kombineeritud koos DDR, SDRAM-iga. Põhja sild on süsteemi emaplaadil kõige tähtsaim faktor määrates ära protsessorite arvu, kiiruse, tüübi ning kui palju mälu saab kasutada. Sellised faktorid nagu voltide regulleerimine ja vabade ühenduste arv mängib ka rolli. Tehniliselt kõik tavakasutajal olemas olevad kiibistikud toetavad ühte protsessori tüüpi ning maksimaalset mälu kogust mille määrab ära protsessori tüüp ja emaplaadi ehitus. Pentiumi aegsed masinatel oli piirang 128 MB, kuigi enamus Pentium 4 masinatel oli piirang 4 GB. Alates Pentium Pro-st Inteli arhitektuur suudab ära mahutada füüsilisi aadresse mis on suuremad kui 32 biti, tüüpiliselt 36 biti, mis lubab 64 GB adresseerimist
veel varustatud tugirandiga, mis toetub pumba kerele. Hülsis sees võib olla treitud sooned ja need sooned moodustavad laburenttihendi. Hülsi peale toetub surveklapi sadul. Plunžer alumisse ossa on freesitud plunžerikõrvad ja on need on ühenduses pööratava puksiga. Põõratava puksi keeramisega põõrdub ümber oma telje ka plunžer ja sellega muudame silindrisse antavat kütuse kogust.Kütuse koguse regulleerimine toimub plunžeri ülemises otsas oleva kald väljalõike ja hüllsis oleva kütuse täite – ülevooluava põõrdumisega üksteise suhtes. ( kaldlõige plunžeri ülaosas on sisse freesitud) Plunžeri juhtpind võib olla varustatud ringkanalitega, mis moodustavad laburünttihendi. Pööratava puks on varustatud hammasvõõga ( milline on puksile asetatud selliselt,
annaabi.ee 
