1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29. Juuli mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast.
Sisestruktuur muutub siis, kui uued valitsejad on teist usku, kui eelkäijad. Samas on asju, mis säilinud aastatuhandeid, nt tänavavõrk ja väljakud püsivad suhteliselt stabiilsena. Linnades alati keskused, kus inimesed saavad suhelda, kohtuda ja kaubelda. Linnaosad eristuvad elanike jõukuse järgi (juba keskajast saati), paljud keskaegsed linnad rajati Euroopas ümber kloostri/kiriku, USAs äripiirkonnad. Eeslinnastumine, tööstuslik pööre tõi kaasa suured muutused, suurte alade hoonestamine ja massiline odav elamuehitus. Magamisrajoonid ühes kohas, töökohad teises ääres, äri- ja büroohooned keskel. Praeguses ühiskonnas uued nihked, töökohad hajuvad, palju inimesi töötab kodust jne. 7. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Arenenud riikides kontrollitakse planeerimist seadustega, inimsõbralik ja demokraatlik (al. 1970 aastast). Linnaruumi kasutatakse ehitustegevuseks majanduslikult põhjendatult,
keskkonnatingimustega harjunud. Veel enam loomi oleks suutnud tänapäevani ellu jääda, kui neid poleks mürgitanud kodusest majapidamisest, eeskätt aga tööstusest pärinevad jäätmed. Paljudes jäätmetes sisalduvad mürkained tapavad loomi vahetult või avaldavad mõju nende viljakusele, põhjustades viljatust või geneetilisi muutusi. Tõelised oaasid linnades on kalmistud, kuna sealt leiavad loomad puid ja rohtu, eriti aga rahu, mis on vajalik pelglikumate loomade jaoks. Linnade hoonestamine põhjustab loodusliku maastiku, millele uus linnaosa kerkib, hävimise. Uus keskkond peibutab mõningaid loomi. Linna prügilaid külastavad meelsasti varesed, kajakad, rotid, rebased ja teised loomad, kes ei otsi mitte ainult jäätmeid, vaid ka siin kasvavaid taimi, näiteks moone või päevalilli. Prügilad meelitavad kõikjal ligi teatud loomaiike, kelle prügihunnikutel esinemisest on saanud igapäevane nähtus. Põhja-
hindamatuks teabeallikaks selle kunsti kohta. Keskaja kunsti kirjutised olid tõukejõuks ka gootikavaimustuse tekkeks Eesti- ja Liivimaal. Sellest ajast pärineb ka vanim muuseum Eestis Peeter I majamuuseum Kadriorus. 3 19. 20. sajand Eestis süsteemse restaureerimistegevuse alguseks peetakse pärast 16. juuni 1820. a pikselöögist tekkinud tulekahju Oleviste kirikus. 1876. a keelati Tallinna Tornide väljaku hoonestamine ja alustati linnamüüri tornide restaureerimist A. von Hoveni juhatamisel. 1883. a asutati Eesti vanim arhiiv Tallinna Linnaarhiiv. Seni olid uurimise, restaureerimise ja mälestiste kaitse organiseerimisega tegelenud baltisakslased, eestlastel aga võttis aega kuni nad võõrast omaks võtma hakkasid. Eesti muististe registreerimine sai kampaania mõõtmed 1880ndatel aastatel. 1896. aastaks oli muististe kohta saadud 428 teadet. Ilmus kaks kogumikku ''Muinasaja teadus eestlaste maalt''. 30
pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole. 2. Laukesoo maastikukaitseala Laukesoo maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue vallas, hõlmates Aela, Nõmmeri, Paunaste, Kadja, Pala ja Saarnakõrve küla. Laukesoo on üks soodest, mis võeti kaitse alla 1981. aastal sookaitsealade moodustamise käigus. Kaitseala põhieesmärgiks on suure, puhta vee varudega rabamassiivi kaitse. Laukesoost saab alguse ka Pirita jõgi. Kaitsealal asuvad suured sookurgede
Kui paavsti legaat Modena Wilhelm külastas Eestimaad 1225/26. aastal, peatus ta kaks korda Viljandi linnuses ja manitses eestlasi ja sakslasi koostööle. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 1234. aastal oli Rooma paavsti juurde kutsutud teiste hulgas ka Hartwicus de Velyn. Velyn oli Viljandi tollane nimekuju, seega Hartvig Viljandist. 1283. aasta 29. juulil mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse.
Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna. Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920- ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet. Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus.
peaks iga ruutmeeter teenima eelkõige ajaloo huve. Sellest järelduvalt on eriti oluline Harju tänavale planeeritavate hoonete puhul järgima ajaloolise tänavajoone ja ehitusmahtu, seda enam, et tegemist on UNESCO kaitse alla kuuluva piirkonnaga (Berg 2006). Arhitekt Mart Port seletab pikemalt ära, miks sobitub ala just taashoonestatuna vanalinna tiheasustuse miljööga: "Linliku ruumi seisukohalt oleks Harju tänava teise külje hoonestamine hädavajalik. Väidetakse, et kinnihoonestamisega kaotab Niguliste kirik oma mõju. Vaidleksin vastu: keskaegsetes linnades paistis siluett kaugele. Ligemal kadusid tornid hoonestuse vahele, külje alla jõudes nägid neid lähidistantsilt ja mõju oli vägev. Sama on ka raekojaga Viru tänavat pidi lähenedes - ja siis ootamatult suurena mõjuv plats. Harju tänava poolt tulles see ei tööta, kuna Vabaduse väljak on võrdlemisi lahtine, siis
C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru-Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna.Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920-ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a
üleküllus kutsub esile mürgituse jne. Põllumajanduses väljendub see mulla erosioonile - ärauhtumisele kaasaaitamises, mulla väljakurnamises või üleväetamises, taimekaitsevahenditega keemilises saastamises jne. Maavarade, eelkõige põlevkivi, karjääriviisilisel kaevandamisel ja ehitustegevuses toimub suurtel aladel mulla täielik hävitamine ning maapinna katmine kruusa, liiva, asfaldi, betooni või teiste materjalidega või hoopis hoonestamine. Tööstus põhjustab ulatuslikku keemilist saastamist mitmesuguste ainetega. 50. Millised loodusvööndid on suurimas ohus? Vihmametsad, Parasvöötme- ja lähistroopilised rohtlad
Господствующая недвижимая вещь valitsev kinnisasi Право застройки honnestusõigus Застройщик hoonestaja Пользовладение kasutusvaldus Пользовладелец kasutusvaldaja Реальная повинность: публично-правовая, частноправовая avalik-õiguslik, eraõiguslik Приобретатeльная давность igamine Застройка, застройщик hoonestamine, hoonestaja Объем права застройки hoonestusõiguse ulatus Залог pant Залог недвижимости kinnispant Залог движимости vallaspant Предмет залога pandi ese Залогодатель pantija Залогодержатель pandipidaja Закладывать/заложить* (вещи, ценные бумаги, имущественные права) pantima (asju, väärtpabereid, varalisi õigusi)
alltöövõtupanus ja seadmepannus) Ruumiklassifikaator Tuuakse välja eluruumid, kontori- , ja õppe- ja laoruumid. Kood on 6 kohaline XXX hoone otstarve YYY konkreetne ruum ehituses (411 teater 730 WC) Hankeklassifikaator Jaotus (vt. eespool) on sisseviidud pearühmade tasemel. Pearühmad koosnevad tähtedest, millele tuleb juurde täpsustav numbriline osa Hankeosa: A kinnisvara haldus; B hoonestamine (B2 projekt, B5 finants); C ehitusplatsi tehnika e. Üldkulu elemendid (C2 soojakud) Konst. elemend. pearühm: D eh.ala. tarindid (D2 kaevetööd, D6 haljastus); E aluskonstruktsioonid (E1 hoone alused kaevetööd); F alatelikud üldehitustööd (F1 vundament, F2 karkass) Seadme pearühm: G santehnika LVI (G1 küte, G2 vesi ja kanalist); H elekter S (H2 valgustus); I infosüsteemid (I1 telefon, I2 - antenn)
Lõplikult ehitati kirik valmis alles barokiajastul. Michelangelo looming ulatus osaliselt juba hilisrenessansi, seetõttu on mõistetav ka jõuliste ja liikuvate vormide kasutamine, mis iseloomustab ka teisi tema ehitusi. Enne Püha Peetri katedraali ehitatud hoonetest tuleks mainida Firenzesse ehitatud Bibliotheka Laurenzianat (1524-26), mille eenduvad ja taanduvad seinaosad annavad sama jõulise vormimängu. Rooma töödest aga on heaks näiteks Kapitoolimi väljaku kujundamine ning hoonestamine (alust 1546). Trapetsikujuline väljak, mille keskele kumerduvale pinnale paigutas Michelangelo Marcus Aureliuse ratsamonumendi, mõjub teda ääristavate suurte, läbi kahe korruse ulatuvate sammastega kaunistatud hoonete tõttu pisut kokkusurutuna. Väljaku sillutise kujunduses kasutatud ovaali motiiv suurendab Michelangelo loomingule omast pinget, rõhutades uute vormiotsingute tähtsust (sillutis teostati küll arhitekti jooniste põhjal alles 20.saj. 30.aastatel).
13 Kastani Uurimisobjekti asukoht Joonis 1.3 Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Tartus (http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=3592). 14 1.3.3.1 Toometagune Toometagusena on tuntud ala Toomemäe ja raudtee vahel. Piirkonna teadlik hoonestamine algas pärast ülikooli taasavamist 1802. aastal, kui vahepeal jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati esimesed õppehooned ja rajati park. Kuni raudtee avamiseni 1876. aastal ehitati siiski hooneid küllalt stiihiliselt ja hõredalt. 1885. aastal kinnitatud linnaplaani kohaselt nähti aga Toomemäe ja vaksali vahelist ala aktiivse arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi tänava jätkuna. Nähti ette hoonestada Veski ja Vallikraavi tänavate piirkond
annaabi.ee 
