Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik.
▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla) Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks: 1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil. 4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed.
● tormiheide ● seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal või tuuleheite puude juurestikul ● kuivanud kadakad alusmetsas ● kasvukohatüüp (pohla) Juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: ● Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) ● Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest ● Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt ● Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat ● Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda vastavate preparaatidega (fungitsiidid). Tänapäeval kasutatakse biotõrjepreparaati ROTSTOP, mis on seeneliigi suur korbik (Phlebiopsis gigantea) kultuur. See seeneliik on saprofüütne
jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitar- lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Raiekraad ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Hooldusraie intensiivsus näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud ,,metsahunt" puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Raiejäätmed oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Hooldusraiete bioloogilised alused.
raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi: nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema - ei tohi korraga liiga palju
oleks takistatud ulukite pääsemine sissepoole, hõredamaks raiutud alale. Männi-lehtpuu segapuistus hooldusraiet tehes tasub jätta lehtpuudest alusmets kultuuri äärealadele alles 1,5 meetriste tüügastena, selleks, et takistada ulukite ligipääsu noorendiku sisemusse. Valgustus- ja harvendusraietega tasub võimalusel alustada alles siis, kui okaspuud on kahjustusohtlikust east välja kasvanud. Hooldusraieid võiks võimalusel teha talvel, kui väljaraiutud puud säilivad kauem, olles kohapeal ulukitele kättesaadavaks toiduks kuni kevadeni. Sel juhul teevad ulukid vähem kahju teha läheduses olevatele metsanoorendikele. Harvendusraiel kasvama jäetud puude tüve umber võib pärast raiet köita raiejäätmeid, mida tuleks uuendada, kui eelmised juba küllalt söödud. Aladel, kus on põtrade talvised koondumispaigad, tuleb sagedamini ette noorte kuuskede ja mändide koorimist
Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid ja alt kollakas-valged. Kuuse haigestumise tunnused: tüve alaosas väikesed piklikud valged laigud, juurekaela vaigujooks. Vanemate puude juurekaela laienemine, võrade hõrenemine. Männi haigestumise tunnused: tavaliselt kahjustab mädanik vaid juuri. Tormiheide, kuivanud kadakad alusmetsas, seene viljakeha metsakõdu all või puude juurekalelal. Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat. Külmaseen eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda. Haavataelik põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu. Mädanik võib esineda ka 20-30 a vanustel puudel.
lageraie Trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistute Raiekraad ehk harvendamise aste – kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast) Nõrk raie – 15% tagavarast Mõõdukas – 16-25% Tugev - 26-35% Väga tugev – üle 35% Hooldusraie intensiivsus – näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse Alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud „metsahunt“ – I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe hundi asemel kasvaks 2-3 keskmiste mõõtmetega puud) Ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud Hooldusraiete bioloogilised alused ehk põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu Raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb rohkem
koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks,samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud(kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 42. Miks hooldusraieid tehakse? Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Hooldusraiete korral (varem nim. neid vahekasutusraieteks) raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut.
Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: 45 1. Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) 2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol metsasõbralikku väiketehnikat 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria mellea) Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja
männikuid. 2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav hooldusraietest metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki talveperioodil, mil maapind on typographus). Üraskid on puudega kogu elu peetakse kõige ohtlikumaks külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa Euroopa metsanduses
· kiirendada puude kasvu, · kujundada metsa liigilist koosseisu, · parandada metsa sanitaarset seisundit, · suurendada metsade tormikindlust, · kasvatada enamnõutud sortimente Hooldusraiete peaeesmärgiks on suure produktiivsusega puistute väljakasvatamine, kõrvaleesmärgina ka surnud või edaspidi surevate puude puidu kasutamine. Hooldusraietel ei tohi kunagi omaette eesmärgiks kujuneda puidu saamine, sest siit on lühike samm metsade lagastamiseni. Samas on aga hooldusraieid suhteliselt keeruline normatiividega ja seadusandlusega reguleerida, loota saab vaid omaniku südametunnistusele. Seepärast on ka hooldusraied, nende teostamise mõttekus, raiekraad, väljaraiutavate puude liigiline, vanuseline ja tervislik struktuur olnud vaidlusi tekitav, mistõttu võib öelda, et hooldusraiete näol on meil tegemist kindlasti loomingulise tegevusega. Hooldusraiete korral (varem nim. neid vahekasutusraieteks) raiutakse puistust
toodangu omahinda. Metsamajanduse kulud on suures osas kapitalikulud, mis tulenevad sellest, et kapital on väga pikka aega seotud puistu kasvatamisega. Metsakasvatuslikeks investeeringuteks loetakse: metsakultiveerimine ja sellega hiljem seonduvad tegevused (metsakultuuri täiendamine, hooldamine, noore mets ahooldamine); puistute väetamine; metsakuivendus ja teede ehitus. Investeeringu määratlemine sõltub argumenteerimisest. Tegelikult on ka hooldusraieid võimalik vaadelda kui investeeringut, mille eesmärgiks on puidu (puistu) väärtuse tõstmine ning metsa majandamisest lisatulu saamine. 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses Sageli on eesmärk ise kriteeriumiks. Näiteks kui seadus kohustab metsi uuendama, siis saab tekkida küsimus ainult uuendamismeetodite valikust. Kriteeriumid võivad olla tehnilised ja majanduslikud. Tehniliste kriteeriumide kasutamine on võrreldes majanduslikega oluliselt lihtsam, kuna
annaabi.ee 
