1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta
grupiteraapia, suhete muutmine V Kontseptsiooni edasiarendus Eric Berne. Games People Play. 1964 transaktsioonid (transactions) ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja
grupiteraapia, suhete muutmine V Kontseptsiooni edasiarendus Eric Berne. Games People Play. 1964 transaktsioonid (transactions) ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja
Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. L.Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. ( Tema sõnastas mängu selliselt: ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". ) · Erik Homburger Erikson- (1902-1994) - arendas edasi Freudi ideid mängust. Mängu põhjuseid näeb E dünaamiliste protsesside reana. E arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused. E andis ka mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua, planeerida ja eksperimenteerida
Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. L.Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. ( Tema sõnastas mängu selliselt: „mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga“. ) Erik Homburger Erikson- (1902-1994) - arendas edasi Freudi ideid mängust. Mängu põhjuseid näeb E dünaamiliste protsesside reana. E arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused. E andis ka mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua, planeerida ja eksperimenteerida
vormiklounaadi. Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. ( Tema sõnastas mängu selliselt: „mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga“. ) Erik Homburger Erikson (1902-1994): Sündis Saksamaal, elas ja töötas Ameerikas oli Freudi koolkonna ego psüholoog. Arendas edasi Freudi ideid mängust. Mängu põhjuseid näeb Erikson dünaamiliste protsesside reana. Erikson arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused
maskeerimise omapärast vormiklounaadi. Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. Tema sõnastas mängu selliselt: „mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga“. Erik Homburger Erikson (1902-1994): Sündis Saksamaal, elas ja töötas Ameerikas oli Freudi koolkonna ego psüholoog. Arendas edasi Freudi ideid mängust. Mängu põhjuseid näeb Erikson dünaamiliste protsesside reana. Erikson arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused. Erikson andis ka mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua, planeerida ja eksperimenteerida
· genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine *kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel * Freud rõhutab mitte kiirustamist * Kui on palju piiranguid või rahuldust, võib põhjustada fiksatsiooni arengus, mis põhjustab probleeme täiskasvanueas. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Psühhoanalüütiline paradigma - kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar) - sotsiaalne ja kultuuriline mõju on inimese arengu juures kõige suurem inimene on EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle
nauding. Freud eeldab, et seksuaalenergia ehk libiido on fikseerunud teatud vaasis, mis tingib teatud iseloomu. Nii näiteks kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvusevajadused. Anaalsesse faasi fikseerumist iseloomustab agressiivsuse üle- või alakontroll. Fallilise faasi fikseerumise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Libiido võib fikseeruda keskkonnateguritest lähtuvalt või ka läbi mingi haiguse. Järgmine tüüp: Erik Homburger Erikson (1902-1994). Ta on psühhoanalüütik. Tema isast ei tea keegi midagi. Isa jättis raseda naise maha, niiet niipalju siis sellest. Ema kasvatas esimesed kolm aastat üksinda Erikut, peale seda abiellus lastearstiga. Erik ei olnud üldse usin õpilane, talle meeldis reisimine. Tükk aega reisis kuni lõpuks kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar). Erikson oli Harvardi ülikooli professor, omandamata kõrgharidust (ohsanuga).
5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust. Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt). Inimene on ühiskonna produkt. Kõige olulisem EGO
3. Falliline faas nauding genitaalide kaudu peaks õpetama toime tulema sisemiste ja välimiste implussidega 4. Latentne faas tuleb tunnete reluleerimise oskus, idi reguleerimine 5. Genitaalne faas seksuaalsus välja kujunenud Laps peab igas astmes lahendama konflikti ego ja idi või superego ja idi vahel piirangute ja rahulduse tasakaal tagab astme läbimise Erik Homburger Erikson (1902-1994): Peab olulisimaks komponendiks ego selleks et maailma tajuda, peab reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis
probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt Inimene on ratsionaalne Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte: Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani 2
Grupiteraapia, suhete muutmine. V KONTSEPTSIOONI EDASIARENDUS: Eric Berne. Games people play. 1964. Transaktsioonid.. ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline. Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. Kriis. 8 arenguetappi. Arengu psühhosotsiaalne mudel. Psühhobiograagia, psychohistory. Mängu uurimine. Ego intergratsioon ühiskonda. Kreatiivne ego. Kultuuri kontekst. I ARENGU STAADIUMID: Epigeneetiline printsiip. Staadium-isiksus. Ego areng. Ego tugevus (virtue), isiksuse terviklikkus.
annaabi.ee 
