5. Kodune testament aegub kuue kuu järel. Samuti peab ta olema väga täpselt vormistatud. 6. Notariaalset testamenti saab ka tühistada koduse testamendiga. Kehtib kõige viimasena tehtud testament. 7. Testamenti saab vaidlustada vaid siis, kui isik on surnud. Vaid see isik saab vaidlustada, kes on sellega seotud ja ainult kohtule haigi esitamise kaudu. 8. Pärimist viivad läbi a) notar: korraldab inventuuri, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine; b) kohus hoiumeetmete rakendamine sh inventuuri korraldamine, vaidluste lahendamine; c) kohtutäitur inventuuri läbi viimine, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine: d) riik ja KOV algatavad pärimismenetlust, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine.
sätestatud alused. Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ja TsMS-s sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine (nt kohtulik hüpoteek, vara arestimine). Eesmärk on tagada pärandvara säilimine ja selle eesmärgipärane valitsemine kohtu järelvalve all. Pärandvara hoiumeetmeid rakendab kohus hagita menetluse korras. Võib rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt. Kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Vaidluse korral, kes on pärija, võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärimisõiguse tunnustamist nõudva isiku taotlusel. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, notar
Otsust saab tühistada üksnes seaduses sätestatud juhtudel, näiteks vahekohtu kokkuleppe tühistuse puhul. Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsuselgi ning see kuulub pärast jõustumist viivitamatult täitmisele.20 Uue ülesandena lisandus Notarite Kojale 2015. aasta algul seadusemuudatuse alusel pärimisregistri pidamine. Pärimisregister on riiklik elektrooniline register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta.(http://www.just.ee/et/eesmargid- tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/parimisregister) Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, peaks seeläbi registripidamine ning andmevahetus senisest veelgi operatiivsem olema. Tehtud muudatused peavad tagama ka paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid
17 14 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/528. (21.01.2015). 15 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 29 16 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/528. (21.01.2015). 17 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 37 7 2.2 Pärimisregister ja registripäringud Pärimisregister on riiklik elektrooniline register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta18. Notarid kannavad pärimisregistrisse pärimismenetlusega seotud andmeid ja testamendi andmeid. Lisaks notaritele on õigus pärimisregistrisse kandeid teha kohtul ja konsulaarametnikul.19 Pärimisregistrist on võimalik pärandaja kohta saada andmeid selle kohta, kas tema pärimismenetlus on algatatud, kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad, kas
esitades pärandist loobumise avalduse käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal. § 118 sätestab 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. vastuvõtmise või loobumise tähtaja kahest kuus kuni 10-aastani, kus pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumise tähtaeg ei võinud olla lühem kui 2 kuud teate kättesaamisest või avaldamisest (§ § 111. Hoiumeetmete kohaldamine 118 lg 1). Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemist on möödunud 10 (1) Pärandvara hoiumeetmeid võib kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui aastat ja keegi ei ole taotlenud selle tähtaja lühendamist (§ 118 lg 3). seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud. Hagita asjad on: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool
Seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras. Vajaduse korral esitab maksuhaldur notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kui kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates ei ole pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik, esitab maksuhaldur kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Maksuhaldur võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või
(1) Hagita asjad on: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 121) juriidilise isiku sundlõpetamine;] 122) pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses;
1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 30 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja Hageja teise isiku vastu kohtus nõude esitanud isik. Kostja kelle vastu nõue esitatud. Hagi esitatakse kohtule kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole teada võib arvestada vara asukohta või kostja viimase elukoha järgi või viimases järjekorras nõudja elukoha järgi.
4) võib takistada menetluse läbiviimist TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus b. avaldaja c. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja Hageja teise isiku vastu kohtus nõude esitanud isik. Kostja kelle vastu nõue esitatud. Hagi esitatakse kohtule kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole teada võib arvestada vara asukohta või kostja viimase elukoha järgi või viimases järjekorras nõudja elukoha järgi.
Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud - hagita asjad on:1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;10) registriasjad;jne 31. Maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Asja saab algatada ehk maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada kohtule üksnes elektrooniliselt, keskkonnas e-toimik
õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). 1.hagimenetlus konkreetne nõue 2. hagitamenetlus a. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine b. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine c. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud d. eestkostja määramine e. lapsendamine f. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja 59
5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad: alaealise teovõime laiendamine, eestkostja määramine alaealisele, lapse ja vanema suhete ja õiguste määramine ja korraldamine, lapsendamine, põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine isikust peale tema surma 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning
annaabi.ee 
