ja lapse enda jaoks jääb see välja kujunemata. Lapse turvaline kiindmussuhe põhineb õigel teabel- teisisõnu ettearvatavusel- ja sellel, et laps tohib suhtluses ilmutada igasuguseid tundeid. Stress väljendub ebameeldiva subjektiivse kogemusena ja muutusena käitumises. Stressiseisundi tagapõhjal on hulk neurokeemilisi reaktsioone. Imiku pikaajaline ja tõsine stress (väärkohtlemine, hülgamine, vägivald) võib põhjustada ajuorganite muutusi(limbilise süsteemi rakkude hävimist, hippokampuse kahjustusi, orbitaalfrontaalse ajukoore arenguhäireid). Nende muutuste tagajärjel võib tekkida raskusi oma ja teiste tunnete mõistmisel, impulsiivsust, rahutust, agressiivsusprobleeme, altisust stressile, mälufunktsioonide nõrgenemist ja psüühilist nõrkust. Täiskasvanu stressitaluvus on suurem kui lapsel. Kui laps ärritub liigselt ja on rahutu- see on märk juba stressist. Vanemad peavad
· Tsitalopraam (citalopram, Cipramil) · Neuroni tasemel pärsivad vaid 5-HT tagasihaaret Depressioon ei ole seletatav ühe virgatsaine deifitsiiga. SSRI? Kosmeetiline psühhofarmakoloogia? Võime ära tunda näol väljenduvaid emotsioone: tsitalopraami (10 mg IV, must) mõju all eristavad katsealused paremini hirmu ja rõõmu platseeboga (hall) võrreldes. Depressioonravis esimene faas kestab 6-12 nädalat, aga mõned võivad ravi vajada aastaid. Mida suurem hippokampuse maht inimesel, seda vähem päevi on ta oma elu jooksul depressioonis olnud. Kognitiivteraapia? · Ei aita kõiki patsiente, eriti sügava või psühhootilise depressiooniga · Terapeudi kvalifikatsioon/kvaliteet mõjustab tulemust - väljaõpe on erakordselt oluline · Väga häid terapeute on liiga vähe · Sageli peab nende juurde pääsemiseks ootama · Psühhoteraapia on aeganõudev patsiendile, ja ka terapeudile, mis ka kallis
·19.sajandil arvati analoogselt frenoloogilistele kaartidele, et teatud kindlad aju osad hoiavad teatud liiki mälestusi (engrammide e konkreetsete mälujälgede otsingud). ...... ·Tänapäevased uuringud, uute aju aktiivsuse registr. meetoditega (PET, fMRI) lubavad registreerida eri tüüpi mäluülesannete puhul aju aktiivsust ning järeldada, et on aju osi, mis näiteks igasuguse uue materjali omandamisel enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond), ·nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm.·protseduurilise mälu puhul - väikeajul oluline osa tingitud reaktsioonide kujunemises ja liigutusmälu formeerumises; ka AK kiirusagar ja premotoorne ala, amügdala, hüpotaalamus jm. ·Üldiselt võib rääkida nii mälu lokalisatsioonist kui ka samaaegsest paralleelsest jaotumisest
Rasvarakud on terminaalselt diferentseerunud rakud mis enam ei jagune. Rasvkude (WAT) – dünaamiline, muudab oma massi vastavalt keha energeetilisele staatusele. Täiskasvanud rasvarakkude tüvirakud: võib olla seotuv veresoontega ja osteoblastidega. Neuraalsed tüvirakkud. Neurogenees näidatud kahes erandlikus piirkonnas: Külgvatsakese subventrikulaartsoon (seal sündinud neuronid rändavad haistesibulikku, seal diferentseeruvad kohalikeks interneuroniteks), Hippokampuse hammaskääru subgranulaartsoonis (diferentseeruvad mitmeteks hippokampuse neuroniteks. Pidev neurogenees). Aksonite regeneratsioon. Katkenud aksonite tagasikasvamine: toimub perifeersete närvide puhul; takistatud kesknärvisüsteemis. Perifeerse motoneuroni aksoni regenereerumine pärast aksotoomiat:SChwanni rakud- perifeerse närvisüsteemi müeliini moodustavad gliiarakud. Moodustavad ka aluskile aksoni ümber.
1. Põhisümptomid: mõtlemise häired, tundeelamuste lamenemine, endassetõmbumine, pidurdatus, autistlik käitumine, maneeritsemine. 2. Teisesed sümptomid: hallutsinatsioonid, paranoilised mõtted, grandioossusmõtted! 3. Lisasümptomid, mis pole iseloomulikud MB-le: ärevus, pinge, ängistus; süütunne, depressioon; disorientatsioon; psühhosomaatilised sümptomid Skisofreeniahaigetel on puhkeolekus aju ainevahetuse intensiivsus vöökäärus (ACC) & hippokampuse-lähedases ajukoores (HC) fluorodeoksüglükoosi-PET-iga mõõdetult madalam kui tervetel katsealustel. Skisofreeniahaigetel korreleerub produktiivse ehk positiivse sümptomaatika intensiivsus BPRS-skaalal närviaktiivsusega (mõõdetult glükoosihaarde abil) limbilises ajukoores. Neuroleptikute14 ajalugu · Henri Laborit (1947) selgitas shokivastast toimet; prometasiin, kloorpromasiin - eriline rahunemine · Jean Delay & Pierre Deniker (1952): kloorpromasiin ravib skisofreeniat
propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast. Pinsula- justkui eraldi saarekene keset rakke, osa sellest tundlikkusest jääb just pinsula piirkonda. Maitsmiskeskuses on spetsiifilised närvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele- hapule, soolasele, magusale ja mõrule. Selles piirkonnas on osa
• akineesia - spontaansete liigutuste puudumine • Sõrme-nina katsul käe trajektoor häiritud 43 • Kiired vastandliigutused: supinatsioon/pronatsioonhäiritud komissuur (eesnide) ja hippokampuse komissuurid. Kahjustuse toopika: Oktsipitaalsagarate vahel pole peaaegu üldse connectionit. – väikeaju poolkerades • häiritud tahtlikud täpsed liigutused Mõhnkeha ühendused langevad kolme põhiklassi: • liigutuste ulatus, • Esimene grupp on topograafilised, st
Vasakusse tagumisse tsentraalkääru tuleb tundlikkus paremalt ja vastupidi. Eesmises tsentraalkäärus on aga veel erinevad närvirakud spetsialiseerunud tundlikkuse vastuvõtmisele erinevatest kehaosadest. Haistmiskeskus: Asub mitmes aju pk-s. Osa nn arhihorteksis vanaaju, osa paleohorteksis. Need on peaaju osad, mis esimesena peaaju koorest moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephaloni nimetust. Üksikud selle osad kannavad hippokampuse (jõehobu) nime. Prefiliformne koor sagarast ettepoole jääv osa. Mandeltuum (ld k corpus amygdala) sageli emotsioonidega seotud. Need on mitmesuguste närviteede ja sünapsidega ühendatud. Hüpotaalamusega ka ühenduses. Emotsionaalset käitumist mõjutavad haistmisimpulsid. Need võivad tekitada meeldivustunnet, vastikustunnet. Maitsmiskeskus: Paikneb tagumises tsentraalkäärus. Insula (ld k saar). Maitsmiskeskuses on spetsiifilised
regulatsioon, sensoorsed, limbilised, kognitiivsed ja lingvistilised funktsioonid. Limbiline süsteem ,,Emotsionaalse aju" primaarne roll naudingu, valu, alistuvuse, kiindumuse, hirmu ja viha emotsioonide kogemises ja väljendamises. Haistmismeel ja mälu. Limbilise süsteemi erinevate osade stimuleerimine kutsub esile ekstreemseid emotsionaalsuse väljendusi ja selgepiirilisi käitumise muutusi. Mandelkeha kahjustus häirib hirmuemotsiooni töötlust. Hippokampuse põhiroll on mälufunktsioon. Sensoorsed väljad Peamiselt suuraju poolkerade tagumistes osades, tsentraalvagu orientiiriks. Sensoorne sisend primaarsetele sensoorsetele väljadele, töödeldakse külgnevatel sensoorsetel assotsiatsioonialadel. Motoorsed väljad Suuraju poolkerade eesosades, tsentraalvagu orientiiriks. Primaarne motoorne väli (liigutuskeskus) otsmikusagaras, tsentraalvao ees, kontrollib lihasrühmade kaupa spetsiifiliste lihaste tahtest juhitud kokkutõmbeid.
funktsioneerimies. Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid (ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad hipokampuse kahjustusel? Mis on pikaaegne võimendamine (long-term potentiation, LTP)? Peaaju peamise erutusvirgatsaine – glutamaadi – roll LTP-s. Võiks teada ka NMDA ja AMPA retseptorite rolle vastavalt LTP tekke- ja avaldumisfaasis. Assotsiatiivne õppimine klassikalise tingimise näitel, amügdala roll selles. Mis on habituatsioon, mis sensitisatsioon?
Haistmisteed ja keskused: bulbus olfactoriuses konveregeeruvad primaarsete rakkude aksonid mitraalrakkudele (umbes 1000:1). Lisaks neile on bulbuses veel periglomerulaarrakud ja somerrakud, mis kõik koos moodustavad lokaalseid närvivõrke. Mitraalrakkude aksonid moodustavad tractus olfactorius lateralise, mis läheb area praepiriformisesse ja lobus piriformisesse, amügdalasse ja entorinaalkoorde, millest sugenevad ühendused hippokampuse, hüpotalamuse, retikulaarformatsiooni ja talamuse-korteksi orbitofrontaalpiirkonnaga. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitsmismeele sensorid: sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates. Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel
- Muhkkeha Kolju kasv - Võimaldab aju kasvamist - Koosneb 6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud - Imikutel on luplaatide piirid luustumatu et võimaldada aju ja pea kasvu - Surve avaldamisega imikueas saab kolju kuju muuta. Varemon see olnud suhteliselt levinud praktika üle maailma Postnataalne neurogenees - Närvirakke tekib täiskasvanueas üsna piiratud - Peamised tekkekohad – subventrikulaarsest tsoonist haistesibulatesse; hippokampuse hammaskäärus - Gliia progenitorid psüivad alles pidevalt Arenguhäired Neuraaltoru sulgumisega seotud häired – väljasopistumised või pea ei saagi areneda, ilma ajuta laps - Müelomeningotseele – seljaajukelme song, seljaaju väljatungimine luulise seljaaajukanali … ….. Rakkuda jagunemisega seotud häired - Rakke palju ei ole, puudub materjal et kõike taastada - Rakkude ületootmine – aju muutub väga suureks, ei tähenda et inimene väga tark oleks
raskusastmega arenguanomaaliaid (nt lissentsefaalia tüüp I ja II, makro- ja mikrotsefaalia, polümikrogüüria, heterotoopia jmt), mille tagajärgedeks on enamasti motoorne ja kognitiivne kahjustus või epilepsia Neurogenees täiskasvanud organismil: Väike osa radiaalse gliia rakke säilitab oma apikaalse kontakti vatsakestega ja muutub täiskasvanu tüvirakkudeks Aktiivne sekundaarne neurogenees on ruumiliselt piiritletud peamiselt subgranulaarsesse tsooni (SGZ) hippokampuse hammaskäärus ning subventrikulaarsesse tsooni (SVZ) külgvatsakestes Neurogeense potentsiaaliga neuraalsete tüvirakkude (NSC) populatsioone on leitud täiskasvanud ajukoorest, mandelkehast, hippokampusest, väikeajust , seljaajust, hüpotaalamusest, juttkehast (harva prolifereeruvad, vaikivas olekus) 39 Sekundaarne neurogenees SVZ-s paiknevad B-rakud annavad aluse aktiivselt jagunevatele C- rakkudele, mis tekitavad omakorda neuroblaste (A-rakke). Need
Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast. Pinsula- justkui eraldi saarekene keset rakke, osa sellest tundlikkusest jääb just pinsula piirkonda. Maitsmiskeskuses on spetsiifilised