TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE SELJALIHASED Kodutöö Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Seljalihased Sisukord SELJA LAILIHAS....................................................................................................... 3 TRAPETSILIHAS...................................................................................................... 3 LÜLISAMBASIRGESTAJA.......................................................................................... 4 ROMBILIHAS.....................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922...................
Mis võimalused on Transferwisel ja mis ohud sellega võivad kaasneda. Samuti investoritest ja konkurentidest. Transferwise ajalugu ja selle olemus Transferwise on Eesti juurtega ettevõtte, mis sai inspireeritud Taavet Hinrikusest ja Kristo Käärmannist. Idee luua oma ettevõte tekkis nende endi kogemustest. Väga tüütu oli pidevalt ülekandeid teha ühest valuutast teise, samuti oli see kulukas. Taavet Hinrikus ütles, et ta kaotas igakord raha liigutades viis protsenti ja samuti Kristo Käärmann pidi oma hüpoteeki maksma Eestis ja kaotas palju raha. Tänu sellele nad tegid eraviisilise kokkuleppe. Hinrikus, kellele maksti eurodes, pani selle valuuta otse Käärmanni kontole, et ta ei peaks teisaldama naelu eurodeks ja saaks maksta oma hüpoteeki ilma tegemata suuri kulutusi. Käärmann sai kasuks selle, et Hinrikus pani naelad tema Suurbritannia kontole. See
Suhteliselt kõrgetel sagedustel domineerivad elektromagnetilise välja lainelised omadused. Kui a << , a domineerivad juhtivusvoolud, väljad on tugevalt seotud juhtivusvooludega ja on oma struktuurilt sarnased alalisvoolu väljale. Nihkevoolud on juhtivusvooludega võrreldes väikesed, tegemist on kvaasistatsionaarsete protsessidega. 2. Tasapinnaline EM-laine. Tasapinnaline_laine_t+yl.pdf 3. EM-lainete polarisatsioon. -> Antennide teemad Fridolin 114 ja 117. Hinrikus lk 50 Antennid_suurkonspekt.pdf 4. TASAPINNALINE ELEKTROMAGNETILINE LAINE 1. Tasapinnaline EM-laine kadudeta keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, faasikiirus. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 2 2. Tasapinnaline EM-laine kadudega keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, levimiskonstant, faasikonstant, faasikiirus, sumbuvuskonstant. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 5 3. Komplekssed dielektriline ja magnetiline läbitavused. Kaonurga tangents. Keskkonna
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera. Aktuaalne Kaamera on eesti keelne saade, aga on olemas ka venekeelne variant. Seal samuti räägitakse Eesti ja maailma uudistest nagu ka eesti keelses. Seal on kõik täpselt sama, aga ainult vene keeles. Pärast Aktuaalset Kaamerat alati käib Eesti ilma prognoos, kus tavaliselt räägitakse Eesti
suremisest ajukasvajasse (Malv 1999). Viimastel aastatel on hakanud ilmuma artikleid mobiiltelefoni kahjulikust mõjust tervisele. Kuna mobiiltelefoni kasutab maailmas ligi pool miljardit inimest, peaks kasutajate hulka arvestades olema tegu vaat et et teise inimkonda ohustava epideemiaga AIDSi järel. Kas ikka on (Malv 1999)? 2.1. Erinevad arvamused mobiiltelefoni kiirguse kohta Tallinna Tehnikaülikool raadiofüüsika professor Hiie Hinrikus ütleb veendunult, et mobiiltelefoni kiirgus kahjustab tervist, kuid lisab siis, et ükski asi pole täiesti ohutu. On tehtud kindlaks, et mikrolainekiirgus mõjutab ioonide voogu läbi rakukanali, eriti kaltsiumi voogu. See on otseselt seotud närvisüsteemi seisundiga. Vood on 10 000 korda suuremad kui muidu, järelikult on mõju olemas. Üheksal juhul kümnest on see mõju olemas. Samas Hinrikus kinnitab, et mobiil on kahjulik.
taskutelefoni omanik. «Olen tähele pannud, et kui ööseks olen sisselülitatud mobiiltelefoni jätnud öökapile, mis on üsna pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga. See ei saa olla juhus, olen seda mitu korda täheldanud. Kui telefon on välja lülitatud, siis pea ei valuta,» lisab ta. Kiirguse mõju on teadmata «Teame, et elektromagnetlainetel on inimorganismile mõju, aga milline, ei osata veel öelda,» nendib Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Hiie Hinrikus. Sarnaselt mobiilidega kiirgavad ka mikrolaineahjud, raadiosaatjad, telerid ja arvutiekraanid. «Meie oleme testinud inimaju käitumist mobiiltelefoniga lähedasel sagedusel töötavat generaatorit peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele. Neistki testidest on selgunud, et kiirgus mõjutab stressivalke. Samas ei saa ju öelda, et seesugune mõju oleks igal juhul halb.»
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks ...
.............................................................11 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk........................................................................11 ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk...11 KIRJAVAHETUSED........................................................................................................ 11 Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429................11 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122.......................................................11 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755 761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under"..................................................................... 11 ,,Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus"). Koostanud, ees- ja
seal hakata tehasetööliseks. Raamat räägib tema üleelamisest esimeses maalima sõjas, vabadus sõjas ning käsitleb pereprobleeme. Tuli ja raud pälvis suure tähelepanu. Võitis ilukirjandus konkursi ja sealt saadud rahaga sai jätkata oma õpingutega. Anton Hansen Tammsaarelt pälvis avaliku kiituskirja, kus kirjutas, et on temast teadlik ja ütles paar julgustavat sõna. 4. Ristikivi seltsi asutasid Tartus Rutt Hinrikus ja Janika Kronberg. Eesmärk on laiendada paguluskirjandust ja jäädvustada Karl Ristikivi loomingut. Seltsi ligi 60 liikme hulka kuulub kirjanikke, poliitikuid, diplomaate, raamatukoguhoidjaid ja akadeemilisi inimesi. Tänu Tartu Linnavalitsusele kasutab Selts kunagise Karl Ristikivi Muuseumi ruume Tartus Hermanni 18. Kes tahab võib sinna astuda ja liikmemaks on 7 aastas.
15. septembril 2017 jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn Ristikivi tuhaga. See maeti 28. oktoobril 2017 Paadrema kalmistule. MÄLESTUSTE JÄÄVUSTAMINE Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987-2007. 2003. aastal kavandati ka Uue-Varbla mõisa eraalgatusel Ristikivi muuseumi. KARL RISTIKIVI SELTS Asutati 12.mail 2001.aastal Tartus kirjandusteadlased Rutt Hinrikus ja Janika Kronberg. See on mittetulundusühing, mis edendab väliseesti kirjaniku Karl Ristikivi loomingu tutvustamist ja uurimist, laiemalt aga eesti pagulaskirjanduse populariseerimist. Igal aastal korraldab Selts Karl Ristikivi sünnipäeva puhul ettekandekoosoleku. Karl Ristikivi Seltsil on ligi 60 liiget. 2014. aastal oli seltsi esimees Janika Kronberg. KASUATUD ALLIAKD https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi https://lugemissoovitus.wordpress
Suhkrud Kadi Hinrikus KM12-PE Suhkrud KORRUS Peamised suhkrud Leib, teraviljatooted, Maltoos, sahharoos kartul Puu- ja köögiviljad Fruktoos, glükoos, sahharoos Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk...
Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm , Tänapäev 2006, 91 lk. (5) 9 KIRJAVAHETUSED Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under" ,,Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus"). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk. (5) 10
R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet. 1990. aastal valiti Kirjandusmuuseumi direktoriks Peeter Olesk, kes oli sellel kohal kuni 1993. aastani. 1993. oktoobrist kuni 1995. a. märtsini täitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus. 2 Sisukord. 1. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 2. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 3. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 4. Eesti kirjandusmuuseumi osakonnad 5. Eesti kirjanusmuuseumi tähtsus RAKVERE AMETIKOOL 3. kursus Jüri Kuslap EESTI KIRJANDUSMUUSEUM Juhendaja: Marju Lina Rakvere 2010 Osakonnad.
jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate vältel uudisteriba, mis tutvustab veebiportaali uudised.err.ee tähtsamaid ja värskemaid lugusid. Saade algab tunnuslooga ja logo kuvamisega, millele järgneb saadet tutvustav osa. Uudistesaade
TransferWise Ajalugu Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann on kaks sõpra, kes jagavad arusaama, et raha peaks vabalt ringlema. Ent maailmas puudub üks ja ühine valuuta, mis seab vabale ringlusele piirid. Suurepärane mõttevälgatus säästis aga mõlema mehe jaoks tuhandeid eurosid. Taavet töötas Skype’i Eesti üksuse jaoks ja sai palka eurodes, ent tema elukohaks oli London. Kristo omakorda töötas Londonis, ent maksis eurodes tagasi Eestis võetud kodulaenu. Nad sõlmisid lihtsa kokkuleppe
Toitumishäired Elge Spelman Kadi Hinrikus Mis see on? • Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. • Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Kuidas haigestutakse? • Harilikult algab kõik dieedipidamisest. On mure ja näib, et kergem on sellega toime tulla olles veidi saledam. Mõnda aega vähem süüa tundub olevat lihtne ja tavaliselt nii see ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis algul oli vaid tee probleemi lahendamiseks, muutub palju suuremate probleemide allikaks. Toitumishäirete põhjused • Tahan meeldida ja selleks pean olema ilus, aga tänapäeval on ilus see, kes on kõhn • Tahan olla arvestatav, seega pean suutma ennast kontrollida ja...
"Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942) 3 ALLIKAD 1. Hinrikus, Rutt; Kronberg, Janika; Olesk, Sirje; Tepandi, Tio (2003). Maria Under. Tartu, Kirjatus : ,,Ilmamaa" ja autorid. 2. Kruus, Oskar; Puhvel, Heino (1995 ja 2000). Eesti kirjanike leksikon. Kirjastus: OÜ Eesti Raamat 3. Koolielu. Pagulaskirjanikud. www.koolielu.ee/files/Pagulaskirjanikud.ppt ( 15.02.2009) 4
aktiivsus. Uurimust juhtinud Darius Leszczynski sõnul pole siiski võimalik olemasolevatele andmetele tuginedes tõestada mobiiltelefonide negatiivset mõju inimese tervisele. Mobiiltelefon ja tervis Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Keskuses on pikka aega tuntud huvi madala nivooga mikrolainekiirguse, st. mobiiltelefoni mõju vastu inimesele. Esimesed katsed tehti 1996.a: biomeditsiinitehnika-keskuse juhataja professor Hiie Hinrikus hoidis mikrolainekiirguse allikat pea lähedal ja temast sõltumatult muudeti modulatsiooni sagedust. 7 herzine modulatsioonisagedus oli eristatav - tekkis spetsiifiline ebameeldiv, aga õnneks nõrk aisting peas. Teistel katsealustel seda ei tekkinud, mis näitab inimeste individuaalset tundlikkust mikrolainele. Rootsis Lundis nähtud filmilõigus "Motorola" mobiiltelefonide katsetajast, kes oma töökohustuste tõttu pidi mobiiltelefoni kasutama 4 kuni 5 tundi päevas, on märgata
samaväärse luule. Lisaks veel oli just Laikmaa see, kes saatis mõni aeg hiljem temale näha toodud mõne eestikeelse Underi värsi autori enda teadmata ajalehtedele avaldamiseks. Nii tuli Underi trükidebüüt, küll varjunime Mutti all. See armastus võinuks päädida ka muuga kui kõrge kunstiga. "Laikmaa ja Underi suhe oli teatud perioodil nii produktiivne, et selle tulemuseks oleks võinud peale värsside olla ka üks teine fruktus," kirjutab delikaatselt Hinrikus. Sel kuumal suvel maalis Laikmaa Underist ka teise, palju vähem tuntud portree. See kujutab kammitsetud noort daami, kellest hoovab kõike muud kui ülemeelikut elurõõmu. Portree sarnaneb väga Underist Moskvas tehtud fotoga aastast 1905. Pole võimatu, et foto on tehtud aasta varem, 1904. Tõenäoliselt on see Underi pastellportree ajaliselt esimene, maalitud Printsessi ja Kaanekuke tutvuse hakul, mitte kaua aega pärast Underi Moskvast saabumist.
linnamotiivid (külatemaatika jääb kõrvale) ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Ühtlasi tuleb novellides sisse ka naisemantsipatsiooni teema ning võib rääkida juba Tammsaare naisekäsitlusest ( vt lähemalt nt: M. Hinrikus "Naisküsimuse lahendus Weiningeri moodi. Otto Weiningeri minatud naised Tammsaare loomingus", Vikerkaar 1-2/2005). Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja tõelisuse subjektiivsuse nig küsimuse: mis on tõde ja kas on tõde. Kindlasti võib siin leida ka Dostojevski mõjusid (eriti novell "Uurimisel"), vabaduse ja "piiride" proovilepanekut. Üliõpilasaastatel tutvus Tammsaare rohkem ka "Noor-Eesti" põhimõtete ja loomelaadiga ning
psühhoanalüütiline lähenemine (Hasso Krull, Jaanus Adamson jt); diskursuse analüüsist lähtuvad suunad (Tiit Hennoste, Arne Merilai jt); 1990. keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse analüüsid jne). Lisaks on oluline muutus selles, et varasemast enam ja järjekindlamalt on hakatud looma amaenda teroreetilisi mudeleid (J. Undusk, A. Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku
põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski. Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke. Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva huvi nooruki kujunemisloo vastu TEINE LAINE Laias laastus annavad 90-ndate teisele poolele kuju kaks asjaolu: esiteks -- kümnendi alguse uued jooned võetakse pöördumatult ,,päris"-kirjandusse vastu, senised noored institutsionaliseeritakse ja nad elavad omakorda läbi muutusi. Teiseks -- ka uute noorte tulek kirjandusse sünnib lainena. 1980
annaabi.ee 
