m= T-valitsuse eelarve M0 CU + R = = NX-jooksev konto või kaubandusbilanss Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta
Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( ) P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P % muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π) 5.Töötus L=E+U L – tööjõud E – hõivatud tööga U – töötud U u= L u on töötuse määr ehk töötute inimeste osakaal tääjõust (majanduslikult aktiivsest rahvastikust) sE =fU s-töö kaotanute määr f-töö leidnute määr Korraldades antud võrrandi ümber saame leida tasakaaluseisundi/püsiseisundi töötuse määra (steady-state unemployment rate).
Y = töötasu, palk ning lisamaksed (sh sotsiaalmaks) W + renditulud rt + netointressitulud (intressitulu - tulumaks) r + dividendid (aktsionäridele, osanikele) + mittekorporatiivsed kasumid (tulud e omanikutulu) noncorp Isiklik (kogu)tulu sisaldab aga tulusid, mida saavad kodumajapidamised (KMP) ja mittekorporatiivne ettevõtlus. 3. Elukalliduse määramine tarbijahinnaindeksi THI abil Inflatsioon on märgatav ja püsiv tõus kaupade ja teenuste keskmises hinnatasemes, so üldises (hüviste valiku kaalutud keskmises) hinnatasemes. Inflatsioonist saame rääkida vaid siis, kui ühe osa kaupade ja teenuste hindade tõusu ei korva teiste hüviste hindade langus. Teiste sõnadega, inflatsiooni korral tõuseb üldine hinnatase ehk mingi kaupade valimi (nn ostukorvi, turukorvi, tarbimiskorvi) hindade kaalutud keskmine. Raha ostujõud väheneb, mis väljendub hindade tõusus. Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult
Valitsustel on rohkem kontrolli kodumaiste intressimäärade üle, vähemalt lühiajaliselt, seetõttu võib reaalne intressimäär olla väiksem kui välismaal, kuid seda lõpmatuseni hoida pole võimalik. 1.4. Ostujõu pariteedi teooria (seos 3) Ostujõu pariteedi teooria (purshasing power parity, PPP) oli esmakordselt pakutud Rootsi majandusteadlase Gustav Cassel'i poolt (1918). Tänapäeval see on enimlevinud teooria valuutakursi määramisel. Teooria põhiteesiks on: Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad inflatsioonimäära vahega. %S = %P %P* See tähendab et, kui puuduvad kaubanduspiirangud, valuutakursi muutused peegeldavad kahe riigi suhtelist hinnataset. Miks see nii on? Vabakaubanduse põhiprintsiibiks on, et homogeensete kaupade hinnad
brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt
Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides. Ühed keskenduvad erilistele teenusetele, teised rõhutavad paremaid materjale ja tootmismeetodeid, mis muudavad just nende toodete kvaliteedi konkurendi omast paremaks. Jalgpallitreener näeb tõsist vaeva, et tõsta oma võistkonna võimekust. Samal kombel otsivad eduka konkureerimise võimalusi ettevõtjad ja firmajuhid. Turu struktuurist ehk konkreetse majandusharu ülesehitusest sõltub, milline strateegia on ettevõttele optimaalne
börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid 1 defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus
igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis rahvamajanduse kogutoodangu nõutav kogus alaneb ja vastupidi. Seega on rahvamajanduse kogutoodangu nõutav kogus funktsioon üldisest hinnatasemest, eeldusel, et kõik teised tegurid on muutumatud. Hind on sõltumatu muutuja, mis põhjustab muutusi nõutavas koguses. Kogunõudlusfunktsiooni võime väljendada ka graafiliselt kogunõudluskõvera abil (vt joonis 1). Muutused rahvamajanduse kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumise piki kogunõudluskõverat, ceteris paribus. Kogunõudlus suureneb või väheneb, kui toimuvad muutused plaanitud tarbimiskulutustes, investeeringutes, avaliku sektori kulutustes või netoekspordis. Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale, kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule Kogunõudluskõvera ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt määrab tasakaalu
Kogukulutste mudeli puuduseks on asjaolu, et see ei võta arvesse hinnamuutusi. Majanduse toimemehhanismide paremaks mõistmiseks saab käsitleda ka kogunõudlust (AD- aggregate demand) ja kogupakkumist (aggregate supply). Kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Antud graafiku jaoks saab kasutada kogukulutuste-kogutulu mudelit. Muutused rahvamajanduse kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumisi piki kogunõudluskõverat, ceteris paribus. Kogunõudlus muutub kui toimuvad muutused plaanitud tarbimiskulutustes, investeeringutes, avalikusektori kulutustes või netoekspordis. Suureneb kui joon nihkub paremale ja väheneb kui joon nihkub vasakule. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavas toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Hüviste kogupakkumine
Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE Kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluskõvera tuletamiseks saab kasutada kogukulutuste-kogutulu mudelit. Muutused rahvamajanduse kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumise piki nõudluskõverat, Kogunõudlus suureneb või vähenebkui toimuvad muutused plaanitud tarbimiskulutustes, investeeringutes, avaliku sektori kulutustes või netosekspordis. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku usektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. AUTOMAATNE FISKAALPOLIITIKA
intressimäärasid riigis. Kui raha kogus näiteks suureneb, siis intressimäärad langevad ning suurenevad nii tarbimine kui investeerimine. On selge, et kui maailma majandus kasvab kiiresti, siis suureneb ka kulutuste tase maailmas. Seega suureneb netoeksport, mis on üks AD komponente. Kui muutub mõni nimetatud teguritest, siis ei toimu liikumist piki AD kõverat (mille kutsub esile ainult muutus hinnatasemes), vaid toimub AD kõvera nihe. 16 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Meeldetuletuseks, et mikroökonoomika nõudluskõver väljendas seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel olukorras, kus sissetulekute tase ja teiste kaupade hinnad püsivad muutumatuna
vastust) tarbijate kui ka firmade majandususalduse kahanemist, IS kõvera nihet alla vasakule, börsikrahhe 15. Ootamatu deflatsioon teeb laenuandjad rikkamaks ja laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks. Tõene 16. Kui IS-LM mudelis M suureneb, kuid P jääb muutumatuks, siis üldjuhul lühiperioodil intressimäär …………. ja kogutoodang ………….: alaneb; suureneb 17. Põhjus miks kogunõudluskõver AD ei nihku, on muutus: üldises hinnatasemes 18. Kui IS-LM mudelis M jääb muutumatuks, kuid P suureneb, siis üldjuhul lühiperioodil intressimäär …………. ja kogutoodang ………….: tõuseb; väheneb 19. Kui valitsussektori kulutused suurenevad, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….……..: tõus; suurenemine 20. Kitsendav rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule, mistõttu intressimäär kasvab,
annaabi.ee 
