Levinud toetused on tasuta istikud, finantsabi või juhtimisabi Isegi Tsiili tuntud vabaturumaana, andis finantsabi metsanduse valdkonnas Maksud Maksustamine on põhiliselt era metsamaadele ( nagu maamaks või haigekassa) ( 3 põhilist maksu: Maamaks, metsamaks ja raiemaks) On ka nö. Kännuraha, kuid selle kogumine on osutunud raskeks Regulatsioonid Paljudes riikides on lubatud Raiemaht Metsade taastamise regulatsioon, mis on kahjuks üpris tundmatu Troopilises vöötmes Hinnaregulatsioon v. Kaitse, et aidata paberitööstuste poolsete ekspluateerimiste vastu ( metsaomanikud vs. Saetöökojad ja paberitööstused) Keskkonnaküsimused: Rootsi jätab surnud puud lindudele elupaigaks Lepingud e eksklusiivkasutusõigus Üheks strateegiaks on metsade haldamine anda erafirmadele ( riikides, kus palju riigimetsa) Kasumlikkus riigile ( tulude laekumine) Ebaseadusliku raie vältimine Metsade säilimine ja kontroll raie üle Probleemiks on korruptsioon
Keynes´i järgi peaks elavnemise perioodil raha säästma, et seda saaks kasutada madalseisu ajal. Stab pol toetamiseks kasutatakse tihti tulupoliitika instrumente - miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine jne. Eesmärgiks on saavutada erasektori stabilisatsioonile orienteeritud nominaalne sissetulek, k.a. töötasud, intressimäärad ja kasumid. Informatsioonipoliitika (infovahetus huvigruppidega), otsene hinnaregulatsioon ( min ja max hinnad, töötasud, intressimäärad) ning pol sekkumised, mis reguleerivad erasissetulekuid kaudselt. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapol peamiseks ülesandeks on rahapakkumise kujundamine, sest kasvav majandus vajab suuremat reaalset rahapakkumist. Riigi parlament vastutab rahasüsteemi eest ning keskpank koordineerib kodumaist rahapakkumist ning rahvusvah valuutasuhteid. Rahapakkumise optimeerimisele kui peaeesmärgile on lähedane raha väärtuse stabiilsuse
kasv, ujuvkurss. 18. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas madal töötuse tase; stabiilne hinnatase; tasakaalustatud maksebilanss; majanduse pidev reaalkasv. 19. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid Riigi kulutused, maksud(mõjutavad ka erakulutusi), laenude tase. Tutupoliitika instrumente: miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine. Informatsioonipoliitika, otsene hinnaregulatsioon, poliitilised sekkumised, iseseisev keskpank, selge konkurentsipoliitika. 20. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapakkumise kujundamine, nominaalse rahapakkumise kasv. Rahasüsteemi eest vastutamine, kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine. Raha väärtuse stabiilsus. 21. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine
Põhiliseks instrumendiks on fiskaalpoliitika. Keskpanga intressimäärad. Peamiseks eesmärgiks on hinnataseme stabiilsus. Ujuv kurss. Sageli sõnastatud seaduses, nt tasakaalustatud riigieelarve. Turupoliitika instrumendid stabilisatsioonis: - miinimumpalgad - palga ja hinna külmutamine - informatsioonipoliitika 17 - otsene hinnaregulatsioon - poliitilised sekkumised - iseseisev keskpank - selge konkurentsipoliitika 38. Rahapoliitika Eesmärk stabiilse raha tagamine, millega tegeleb peamiselt keskkpank. Peamised ülesanded: - rahapakkumise kujundamine - rahasüsteem - riika ja keskpank - rahvusvaheliste valuutasuhete reguleerimine - raha väärtuse stabiilsus NB! Tegelik raha ja krediidiraha eksisteerib koos. Ainsaks tõhusaks instrumendiks peetakse rahapakkumist
Õppimis- e kogemusefektid; Võrgustikuefektid. 28. Pöördumatud kulutused (investeeringud). Pöördumatud kulutused (sunk costs): Investeeringud turule sisenemiseks lähevad turult väljumisel kaduma; 29. Loomuliku monopoli teke ja kadu. Tekke: Kadu: 30.Loomuliku monopoli hinnaprobleemid. 31.Ruineeriv konkurents (rosinanokkimine). 32.Monopolikontrolli meetmed. Monopoli tegevuse piiramine teistel, suuruseelisteta turgudel; Riiklik hinnaregulatsioon piirkuluhinnad dotatsioonidega hinnadiferentseerimine kulukatvad hinnad; Vastujõu loomine turul; Monopoliõiguse müük oksjonil; Turule sisenemise tõkked; Kvaliteedinõuded, lepingukohustus. 33. Monopoli vertikaalne isoleerimine: poolt ja vastu. Vastu ja poolt 34.Dotatsioon ja hinnadiferentseerimine. 3 järku: igaüks maksab vastavalt oma maksevalmidusel – tarbijakasu puudub; hind sõltub ostukogusest; tarbijate
8. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Struktuuriökonoomikas püütakse selgitada, milliste situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada, millal võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori neg hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Institutsiooniökonoomika püüab teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid nagu kombed, traditsioonid, koostöövalmidus ja altruism. 9. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Vaatlevad ja mõõdavad üksikisiku ja majandussubjektide heaolu ja käitumist. 10. Miks on mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete raske kättesaadavuse tõttu. 11
käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi
nõudeid suurusele, pakendile ja sisule. Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas selgitanud koguseliste piirangute keelu tähendust. Imporditavaid tooteid mõjutada võivateks meetmeteks on näiteks: · piiriformaalsused; · kontrollid ja haldusmenetlused; · müügi- ja turustuskeelud; · tehnilised nõuded ehk teisisõnu nõuded kaupade koostisele, märgistusele, suurusele, pakendamisele ja nimetamisele või nõuded selliste nõuete testimisele ja kontrollimisele; · hinnaregulatsioon; · diskrimineerimise soodustamine. Koguseliste piirangute keelu alla kuuluvad sageli tehnilisi nõudeid sisaldavad liikmesriikide eeskirjad. Nendes nõutakse, et imporditud tooteid peab siseriiklikul turul müümiseks kohandama. Kuna see tähendab tootjatele või importijatele täiendavaid kulusid, leitakse, et need takistavad kaubandust viisil, mis on samaväärne koguseliste impordipiirangutega. Lisaks koguselistele impordipiirangutele keelatakse ELi toimimise lepinguga ära kõik
käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga – organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi
Kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q (tasakaalukogus), mille korral piirtulu=piirkulu. Kui piirtulu on 3 kr ja piirkulu 2 kr, siis maksimeerimiseks peaks tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu. Koguse suurenedes väheneb hind, tulu siiski suureneb. Mõistlik mahtu suurendada seni, kuni viimasest tooteühikust saadav MR=MC. Monopolide reguleerimine: riiklik omand, hinnaregulatsioon, maksustamine. Loomulik monopol Konkurents ei võimalda saavutada optimaalset tootmismahtu (tootmismahu ökonoomsus!). Ainult üks ettevõte on võimeline saavutama tootmismahu ökonoomsuse (kulude madalaima taseme) Monopoolne ettevõte toodab odavamalt, aga müüb kallimalt kui konkurentsi tingimustes-ebaefektiivne konkurentsivorm. tekib siis kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid üks ettevõte (Eesti Energia).
Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega. Struktuuriökonoomikas püütaksegi selgitada, millistes situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada (näiteks kartellide keelamise kaudu), kuna võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid (maksud, subventsioonid, kvaliteedistandardite esitamine) ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori negatiivselt hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Sageli vastandatakse omavahel turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning plaanimajandusteooriat, kus põhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalduv avalik võim. Mistahes reaalses majandussituatsioonis on mõlemad olemas, lisaks sellele avaldavad inimeste
See võimaldab vältida rist- subsideerimisega tekkivat dumpingut. Radikaalsem tee on siin monopolisti tegevuse keelamine eel- ja järelturgudel koos kõigi klientide kohustusliku ja mittediskrimineeriva 43 teenindamisega monopoolses sektoris. Peamiseks vastuargumendiks on tavaliselt seoseeliste (economies of scope) hülgamine. Kui viimased tõesti on olulised, tuleb igal üksikjuhtumil valida kahest halvast parim. Riiklik hinnaregulatsioon, millel on rida alternatiive. o Piirkuluhinnad koos sel puhul paratamatute riiklike dotatsioonidega. Raskusi valmistab piirkulude mõõtmine. Ohtu satuvad ka kulusäästu stiimulid, kui riik igasuguse ülekulu enda kanda võtab. Dotatsiooniks vajalikud maksud võivad omakorda tekitada konku- rentsimoonutusi. o Pareto-optimaalsed hinnad ja hinnadiferentseerimine
annaabi.ee 
