5 0 1 2 3 4 5 Kogus. Pakkumise kõver on sellest tulenevalt kasvav kõver ehk positiivse tõusuga kõver. y= ax + b P= aQ + b HINNAELASTSUS Nõudmise kõvera kalle peegeldab nõudmise tundlikkust. Nõudmise tundlikkuseks (hinnaelastsuseks) nimetatakse kauba nõudluskoguse muutmise intensiivsust sõltuvalt sellele eelnenud hinnamuutusest. Hinnaelastsust väljendab elastsuskoefitsient. - Tähistatakse E; - Leitakse jagades müügikäive pärast hinnamuutust müügikäibe mahuga enne hinnamuutust (Käive pärast/käive enne) Müügikäive ehk tulu = Toote hind x toote kogus. - Kulud Kasum E= Käive pärast hinnamuutust/käive enne hinnamuutust= Hind pärast x kogus pärast/hind enne x kogus enne. Normaalelastsus - Ehk ühikuelastsus; - E= 1 - Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui antud kauba hinna suhteline muutus 9 x 400 / 12 x 300= 3600/3600= 1 Üleelastsus. - Ehk elastsus - E>1
erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega. 7.Millest sõltub pakkumise muutus? Kui langeb tootmise piirkulu, näiteks leitakse paremad ja odavamad materjalid või konstrueeritakse paremaid ja tõhusamaid tööriistu ja seadmeid, siis suudavad müüjad pakkuda rohkem iga võimaliku hinnaga. Tootmiskulul on aga vastupidine efekt-pakkumine langeb. 8.Kuidas mõõdetakse pakkumise elastsust? Majandusteadlased võrdlevad protsentuaalselt hinnamuutust protsentuaalse pakutava koguse muutusega. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: pakkumine, turupakkumine Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Turupakkumine on kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma, antud turul kindlal ajahetkel.
7,00 30 20 40 70 160 8,00 20 20 30 70 140 9,00 10 20 30 70 130 Tee siia alla joonis, millel on kujutatud bensiini nõudlusgraafik. Koolajookide ja piima nõudluse hinnaelastsus. Tabel 2 1 liitri piima ja 1 pudeli koolajoogi koguse ja tulu muutus peale 50% hinnamuutust. Kaup hind kogus tulu vahe Hinnaelastsus 1 l piima 4,00 kr 70 280,00 kr jäik 1 l piima 6,00 kr 60 360,00 kr 80,00 kr 1 pdl koolat 4,00 kr 70 280,00 kr elesatne 1 pdl koolat 6,00 kr 40 240,00 kr - 40,00 kr
● Ohutusnõuded ● Hügeeninõuded ● Negatiivsete välismõjude pidurdamine (nt saastemaks) ● Positiivsete välismõjude soosimine SKT, (GPT, SKD) - sisemajanduse kogutoodang Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Majandusaastas on neli kvartalit. Nominaalne SKP e jooksevhinnad per capita SKP - SKP inimese kohta Inflatsioon - raha väärtuse e ostujõu langus THI - tarbijaindeks Näitaja, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust. Soodsam majanduskeskkond jätab rohkem raha kätte. Impordi-ekspordi tasakaal! Kõige rohkem imporditakse ja ka eksporditakse elektriseadmeid. ELi roll Eesti majanduses + kaupade ja kapitali vaba liikumine + Tööjõu vaba liikumine + Toetused - suhteliselt karmid reeglid
Vastupidiselt majanduslikele andmetele ei tehta BDTI andmetes järgnevaid muudatusi. Indeksi määramise meetodiga pole manipuleerimine võimalik. Igapäevaseid värskendusi tehakse reaalajas. BDTI: 434,00 (Day range 27.09.20). d). WCI (World Container Index) - Konteineri hind pakub reaalajas ülevaadet konkreetse kaubatee praegusest pakkumise / nõudluse tasakaalust. Kui kiirus langeb, on liiga palju mahtu versus kaubamaht ja vastupidi. Indeksid jälgivad hinnamuutust 40-jala ekvivalendiühiku (FEU) konteineri saatmise maksumuse kohta. Ülemaailmne konteinerindeks on individuaalsete sõiduliinide indeksite kaalutud keskmine ja pakub suurt ülevaadet kogu maailma nõudluse ja pakkumise tasakaalu. Mitme aasta jooksul vaadatuna annavad globaalsed indeksid olulist teavet okeanikonteinerite turgude mõõnade ja voogude kohta. Maailma kaubaveo suundade keskmine. WCI: 2,644,26 USD per 40 feet container (Day range 27.09.20) 4
Hinnapoliitika kujundamisel arvestatakse turul valitseva konkurentsitüübiga, sest sellest sõltub tootja ja müüja hinnaautonoomia. (Vihalemm 2008) · Monopol riikliku monopoli korral täidab hind nõudluse reguleerimise funktsiooni, eramonopoli korral on hinnakujundus vaba ja hind määratakse kellestki sõltumata. · Oligopol turul on enamasti hinnaliider, keda teised jälgivad ja kellega arvestavad. Kui võistlejad hinnamuutust ei järgi, on neil oht kaotada kliendid. Hinnamuutusele reageeritakse omapoolse hinna või teeninduse muutmisega · Monopolistliik konkurents turul olevad paljud ostjad-müüjad võivad teatud hinnavahemikus käituda monopolina. Hinnakujundus tuleneb pakkumise diferentseerimisest, toote ja teenuste eristamisest. Tootjad orienteeruvad spetsiifilistele sihtrühmadele ja on seeläbi eristatavad.
Näiteks jahu ja jahutooted, sh leib-sai, on jäänud enam-vähem samale hinnatasemele. Lihatooted on aga endiselt kallinenud ka novembris. Trasanovi väitel on ka värske kala kuuga kallimaks läinud. «Soodusmüüke on ilmselt vähem olnud ja 49-kroonist forelli ei ole novembris näha olnud,» nentis ta. Kaup, mis aga aastaga on oluliselt kallinenud, on Trasanovi sõnul näiteks taimeõli hinnatõus mullusega võrreldes 35 protsenti. Kuu võrdluses on taimeõli hinnamuutust keerulisem hinnata. Tarbijahinnaindeksi langus oleks aga veelgi suurem olnud, kui soojusenergia poleks novembris 5-protsendilise hinnahüppe teinud. SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul ei maksa loota, et hinnad jäävadki nüüd kuust kuusse püsivalt langema juba jaanuaris tuleb taas märgatavalt rohkem raha välja käia eluasemekulude eest. Hindade alanemine võrreldes oktoobriga ei ole Eieri hinnangul üllatav, sest siis oli üheks peamiseks hinnatõusu ülal hoidvaks põhjuseks gaasi
Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus. Erasektori investeerimiskäitumise muutumine, erainvesteerija käitumise tsükliline iseloom. Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas Tõhusa stabilisatsioonipol teostamiseks on vaja selgelt def ja reaalselt rakendatavaid sihte. Sihtide saavutamine peab olema võimalikult selgesti jälgitav. Lääne-Euroopa riikides on stab pol peaeesmärkideks olnud hinnataseme stabiilsis,
Tollimaks- maks import ja eksport kaupadele Kvoot- väliskabanduse mahuline piirang Kaitsetoll- vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud- tootmisstandarid Makromajanduse põhinäitajad SKT/SKP- mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemust. Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus Eelarvetasakaal- tulud ja kulud on võrdsed Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarekaupade ja teenuste hinnamuutust Impordi-ekspordi tasakaal- import ja eksport on enam-vähem võrdsed Eesti riigi välisvõlg: 2,5 tuhat miljonit Fiskaalpoliitika- valitsuse eelarve poliitika Maksud Maksukoormus- näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele Kaudne maks toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aktsiisimaks) Otsene maks sissetulekutelt makstav maks (tulumaks, sotsiaalmaks) Maksusüsteemid proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt
Mida rohkem on hüvisel asendushüviseid, seda suurem on tema nõudluse hinnaelastsus, sest hinna tõustes on see hüvis võimalik väga hõlpsalt asendada mõne teise hüvisega. Mida suurema osa moodustavad hüvisele tehtavad kulutused tarbija sissetulekust, seda tundlikumalt tarbija hüvise hinnamuutustele reageerib. Näiteks kui hüvise hind kahekordistub, ei avalda see tarbija rahakotile erilist mõju ja seda tarbitakse tõenäoliselt sama palju kui enne hinnamuutust. Kui aga peaks korteriüür kahekordistuma, võib juhtuda, et tarbija on sunnitud uut korterit otsima, kuna tal ei jää muidu muude kulutuste jaoks üldse raha alles. Kohe pärast mingi hüvise hinna muutust pole tarbijatel võimalik oma tarbimisharjumusi muuta. Aja jooksul suudetakse oma elu ümber korraldada ja leida mingeid asendushüviseid. Seetõttu, mida rohkem on hinnamuutusest aega möödunud, seda elastsemaks nõudlus muutub.
Elastsuskoefitsiendi arvutamise valem saab nüüd järgmise kuju: Q P E= ÷ , (2) (Q1 + Q2 ) / 2 ( P1 + P2 ) / 2 kus Q tähistab koguse ja P hinna muutust (eespool toodud Nokia näites Q = 2 mln ja P = 500 kr). Q1 ja P1 on vastavalt koguse ja hinna väärtused enne hinnamuutust (Nokia näites vastavalt 1 mln ja 1000 kr) ja Q2 ja P2 vastavalt koguse ja hinna väärtused pärast hinna muutust (Nokia näites vastavalt 3 mln ja 500 kr). Vastavalt valemile (2) on eespool toodud Nokia näite puhul E väärtus 1,5 , mis on oluliselt väiksem kui valemiga (1) arvutatud väärtus (E = 4). Valemiga (1) leitud elastsust nimetatakse ka punktelastsuseks, kuna see on leitud teatud punktis nõudluskõvera peal
Nõutava koguse protsentuaalne muutus E = ----------------------------------------------------- Hinna protsentuaalne muutus Sõltuvalt elastsuskoefitsiendi suurusest eristatakse kolme liiki nõudmise hinna elastsust: 1. ÜLEELASTNE EHK ELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus on väiksem kui nõutava koguse muutus; E>1; nõudluskõver on laugjas. Kui vaadelda pakkuja müügitulu (hind * kogus), siis selle elastsuse puhul müügitulud suurenevad peale hinnamuutust. 2. NORMAAL- EHK ÜHIKUELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus võrdub nõutava koguse muutusega; E=1; nõudluskõver on sümmeetriline telgede suhtes. Siin pakkuja müügitulu peale hinnamuutust jääb samaks. 3. ALA- EHK VÄHEELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus on suurem kui nõutava koguse muutus; E<1; nõudluskõver on järsk. Pakkuja müügitulu selle elastsuse korral väheneb. 9 3
Täielikest asenduskaupadest koosnevate komp-lektide korral on samakasulikkusjooned sirged ja kaaskaupadest koosnevate komplektide korral murdjooned. Asendusnorm / asenduspiirmäär MRS, see näitab, milles tuleb omavahel asendada kasulikkused. (3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus hüviseid asendama eelistustest lähtudes. 6 Tarbija reaktsioon hinnamuutusele elastsus ehk E. Hinnamuutust arvutatakse %. Valemi ees miinus märk. (3.loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral. Optimaalse tarbimiskomplekti korral on korraga täidetud mõlemad tingimused: q 2 MU1 p MU1 p1 1 . q1 MU 2 p2 MU 2 p2 Sellised komplektid maksimeerivad kasulikkuse fikseeritud eelarve korral või tagavad minimaalsed kulutused mingi teadaoleva (soovitava) kasulikkustaseme saavutamiseks.
Täiendhüvise korral toob ühe hüvise hinna tõus kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise (nt autod ja kütus). ③ Maitse-eelistus. Tarbijate maitsed on erinevad ning vastavalt sellele, kui väga on mingi hüvis tarbijale meelepärane, kujuneb ka tarbija nõudlus selle järgi. 7 ④ Ootused. Kui tarbijal on põhjust eeldada suuremat sissetulekut lähitulevikus või mõne hüvise hinnamuutust, siis vastavalt sellele võib muutuda ka tarbija nõudlus. ⑤ Tarbijate arv turul. Mida rohkem tarbijaid, seda suuremaks kujunevad nõutavad kogused igal hinnatasemel. Nõutav kogus on üks konkreetne number, nõudlus on terve hulk numbreid nõudluskõveral. Muutus hinnas toob kaasa muutuse nõutavas koguses (ehk liikumise nõudluskõvera peal). Teisisõnu, muutus hinnas ei too kaasa muutuse nõudluses. Muutuse nõudluses võivad tekitada kõik muud tegurid välja arvatud hind -
7,00 30 20 40 70 160 8,00 20 20 30 70 140 9,00 10 20 30 70 130 Tee siia alla joonis, millel on kujutatud bensiini nõudlusgraafik. Koolajookide ja piima nõudluse hinnaelastsus. Tabel 2 1 liitri piima ja 1 pudeli koolajoogi koguse ja tulu muutus peale 50% hinnamuutust. Kaup hind kogus tulu vahe Hinnaelastsus 1 l piima 4,00 kr 70 280,00 kr jäik 1 l piima 6,00 kr 60 360,00 kr 80,00 kr 1 pdl koolat 4,00 kr 70 280,00 kr elesatne 1 pdl koolat 6,00 kr 40 240,00 kr - 40,00 kr
3) kriisi ajal pankade päästmine viis paljud riigid võlgadesse. Portugal, Hispaania, Läti 4) võimekus makse korjata-ebaefektiivne Saksa palgad jäävad rahast ilma ?!? Kas Saksa pangad teadsid kuhu Kreeka pankadesse nad raha andsid ? Erinevates riikides on kriisid erinevad. INFLATSIOON Hindade üldine keskmine kasv Raha ostujõu vähenemine SKPs üldine hinnaindeks-deflaar (kui palju SKP läks suuremaks) TARBIJAHINNAINDEKS JA INFLATSIOON Mõõdab tarbija hinnakorvi absoluutset hinnamuutust Kõikides Euroopa riikides on ühiselt arvestatud. Kui palju läks kallimaks kaup. Mõõdame seda erinevatel perioodidel. Raha on rohkem ja kandub üle ka hindadesse. Mittemonetaarsed põhjused-tekib nõudlus mingitele kaupadele. Ehitusbuum, kinnisvara läheb kallimaks. Inflatsiooniootused: Mida me arvame juhtuvat. Adaptiivsed-arvame, et asi läheb edasi nii nagu need on olnud. Ratsionaalsed-muutused kohe rakenduvad. Alko hinnad juba
annaabi.ee 
