koordinatsioon, hingamise, südametalitluse, vererõhu, neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regulatsioon. Oksendamis-, köha- , imemise- ja aevastamisreflekside integreerimine. 2) Sild - Tagaaju koosseisu kuuluvad sild (pons) ja väikeaju. Sillast saavad alguse V-VIII peaajunärv (kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. 3) Väikeaju- *Talitlus? Peamised funktsioonid: tasakaalureflekside ja lihaste toonuse regulatsioon, inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste jõu, ulatuse ja kiiruse regulatsioon. Väikeaju kahjustustega kaasnevad lihastoonuse langus, tasakaaluhäired ja lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada täpne liigutus 4) Keskaju  Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni analüüsimine,
Imikurefleksid reflektoorsed reaktsioonid organismi varajasel etapil pärast sündi, mis hiljem kaovad. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, selle kaudu reguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust. Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus.
Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud
Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O 2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO 2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus.
kahendharuks c) bifuratio aortae Hingetoru ülesandeks on (1p) a) tagada gaasivahetud b) olla õhuteeks c) ühendada looteeas kopsutüve ja aordikaart Hingetoru tagumine sein on (1p) a) kilesein b) kõhreline sein c) vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga 11 Hingamiskeskus paikneb (2p) a) hüpotaalamuses b) sümpaatikuse tüves c) ajutüves d) pikklikajus Hingamisneuronite (4p) aktiivsust mõjutavab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid, mis paiknevad nahas, lihastes, arterites, kopsudes. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu.
väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Vastavalt sellele, millises hingamisfaasis on neuronite aktiivsus kõige suurem, eristatakse mitmeid erineva erutusmustriga neuronite gruppe. Nende neuronite aktiivsuse rütmi  tsentraalse rütmogeneesi  kujundamine on autonoomne ning seda mõjutab perifeerselt retseptoritelt ja kesknärvisüsteemi teiselt osadelt saadav informatsioon. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab periveeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano- (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid ja Golgi kõõluseorgan), kemo- (perifeerne ja tsentraalne), termo- ja valusensorid. Lisaks vere keemilistele muutustele mõjutab hingamist veel termosensoreilt ning valusensoreilt ja veresoonkonna rõhusensoreilt lähtuv informatsioon. Ka mitmed hormoonid stimuleerivad kopsude ventilatsiooni. Hingamiselundite hulka kuuluvad hingamisteed ja kopsud.
aluselisi. Reguleeritakse CO2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini. Kopsu verevarustuse iseärasused- Verega voolutatakse läbi just neid alvioole, mida ventileeritakse. Hingamise neuraalne regulatsioon-lihastöö ajal nii aktiivne, et humoraalne ei jõua isegi alata. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus olev hingamiskeskus, kus eristatakse sisse ja välja hingamiseks kasutatavaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuvinformatsioon, mida edastavad kemo, termo, valu ja mehhanosensorid. Mehhanosensorid on kopsudevenitus, hingamislihaste propriosensorid. Hingamise humoraalne regulatsioon-CO2 mõju kõige suurem, 2% CO2 sissehingatavas õhus suurendab kopsude ventilatsiooni kolmandiku võrra. Hapniku vähesus stimuleerib hingamist vähe. Alles siis kui arteriaalses veres on hapniku osarõhk langenud 60%, hakkab hingamiskeskus hapnikuvähesusele reageerima 74
3. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse: * inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd * ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: - mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid - kemosensorid
C. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse:  inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd  ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad:  mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid  kemosensorid
tasakaalustatakse pidurduvatega. Niiviisi hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF alanevad mõjud võivad olla kas pidurdavad või erutavad. Pidurdavad mõjud pärinevad täielikult piklikaju piirkonnast. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Tagaaju koosseisu kuuluvad sild ja väikeaju. Sillast saavad alguse V, VI, VII ja VIII peaaju närv (kolmik-, eemaldaja-, näo-, ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast osast, mida nim ussiks. Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on ühendatud teiste ajuosadega alumiste, kesksete ja ülemiste väikeajujalakeste kaudu. Olilisemateks väikeaju ja teiste ajosade vaheliseks ühendusteedeks on: 1) seljaaju-väikaju kulgla, mis toob impulsse lihaste ja liigeste propriosensoriteilt; 2) esiku-
kopsus, veres [hüpokseemia], kudedes). Võrdluseks kasutatakse merepinna kõrgusel atmosfääriõhku hingava puhkeolekus terve normaalkaalus oleva inimese andmeid. Arteriaalsete hingamisgaaside ja pH konstantsuse eest vastutav regulatsioonikontuur: kemoretseptorid (sensor) mõõdavad reguleeritavate suuruste (PO2, PCO2, pH) tegelikud väärtused (aktiivsus muutub neile vastavalt), neid võrreldakse nõutavate väärtustega (PO2 = 95 mmHg, PCO2 = 40 mmHg, pH = 7.4) hingamisneuronite (tsentraalne regulaator) poolt. Respiratoorsete neuronite aktiivsuse muutumine avaldub hingamislihaste (efektor) töö muutumisena - muutub ventilatsioon. Eduka regulatsiooni tunnuseks on hingamisgaaside osarõhkude suhteline stabiilsus arteriaalses veres. Füüsilise töö ajal - Lihaste hapnikutarbe suurenedes tuleb intensiivistada hingamist ja hingamisgaaside transporti vereringega. Ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui -mahu (jääb reeglina vähemaks kui
Hapikumahtuvuse tõus toob kaasa: 1) Hb taseme tõusu 2) Hapniku omastamise paranemise (energia tootmine, mitokondrite arv, max hapniku tarbimise paranemine) 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min.
Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild kuulub tagaaju koosseisu, nagu ka väikeaju. Sillast saavad alguse V,VI,VII,VIII peaaju närv e.kolmik-,eemaldaja-,näo-,esikuteonärv, mille tuumad asuvad tagaajus. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju: Koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast ussist.Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on ühendatud teiste ajuosadega alumiste, kesksete ja ülemiste väikeajujalakeste kaudu. Olulisemateks ühendusteedeks on seljaaju-väikeaju kulgla (toob impulsse) ja esiku-väikeaju kulgla (seob tasakaalumeele esikuteonärvi tuumasid väikeajuga), mille kaudu tuuakse infot pea,keha, jäsemete asendi kohta. Tähtsamad juhteteed seovad
·Neuraalne regulatsioon on olulisem, see on lihastööajal nii aktiivne, et humoraalne regulatsioon ei jõua isegi alata. NEURAALNE REAKTSIOON ·Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajusasuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse-ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseidja ekspiratoorseidneuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivadmotoneuronid, mis asuvad seljaaju IV.,.VIIkaela-ja I...VII rinnasegmentide eessarvedes. ·Hingamisneuronite aktivsustmõjustab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo-ja valusensorid. ·Mehhanosnsord: kopsudevenitus-, hingamislihaste propriosensorid ·Perifeersed kemosensorid, mis on tundlikud PCO2 ja vere pHmuutuste suhtes, asuvad karotiid-ja aordigloomustes. Tsentraalsed kemosensorid, mis reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pHmuutustele, asuvad piklikajus. ·Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad sellised
annaabi.ee 
