Itaalia 1)Pisa toomkirik 2)Kuulsa viltuse Pisa toomkiriku kellatorn 3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris
Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. St. Michaeli kirik Mainzi katedraal Speyeri toomkirik Hildesheimis Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres.
Vööndkaar taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia. Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa. Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Saksamaa. Pilt8. Wartburgi linnus Eisenachis. Saksamaa. Pilt9. Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa. Pilt10. Notre Dame de la Grande kirik Pointiers's. Prantsusm. Pilt11.Tornlinnus Dinant'is. Prantsusmaa. Pilt12. Toweri kindlus Londonis. Inglismaa. Pilt13. Viimne kohtupäev Vezelay kloosterkiriku portaal. Pilt14. Kristuse sünd. Hildesheimi St. Micheali kiriku pronksuksed. Pilt15. Eeva paradiisiaias. Pilt16. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Pilt17
Veel iseloomulikku: Antiikkunsti mõjud fassaadid kaetud eri värvi marmorist mustriga. Torne polnud, neid asendasid kiriku kõrval olevad kellatornid. Prantsusmaa Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. Cluny kloostrikirik. Tornlinnus Dinant'is. Saksamaa Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad Wormsi toomkirik. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Wartburgi linnus Eisenachis. Inglismaa (ka Normannide stiil) Toweri linnus Londonis. Romaani stiilis kujutav kunst Lamereljeef (esines portaalidel, fassaadidel, sambakapiteelil. Temaatika jutustav ja õpetlik, ,,vaeste piibel" Kristuse sünd. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Gislebertus. Viimne kohtupäev
Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili
Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid
Kas püramiidides oli elekter? Paljud teadlased on pidanud aru selle üle, kuidas õnnestus egiptlastel seinamaalinguid täielikus pimeduses luua. Nende juurest pole leitud tõrvikutahma ega selliste asjade jälgi. See mõistatus on senimaani veel lahendamata. Nüüdseks on kindlaks tehtud ,et ka egiptlased tundsid elektrit.1936. aastal leiti Bagdadi lähedalt väljakaevamistel 2000 aasta vanune Partia ajastust pärit savipudel, milles olid vasest silinder ja selle sees sinine raudpulk. Ühe Hildesheimis toimunud näituse jaoks valmistati selle aparaadi mudel ja silinder täideti veiniäädikaga. Ja selles saavutati tõepoolest ühevoldiline elektripinge. Egiptuses aga avastati Dendera templi salapärastes hauakambrites seinamaalingutelt elektripirni täpne kujutis. Nende jooniste põhjal valmistas Austria insener Walter Garn niisuguse põiekujulise asjanduse täpse mudeli. Ta sai 40 cm pikkuse klaasmuna, mille läbimõõt oli kõige laiemas kohas 12cm
on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. NÄITED Romaani ehituskunstist: ITAALIA - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes PRANTSUSMAA - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. SAKSAMAA - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud EESTI - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn INGLISMAA: Toweri linnus NÄITED Gooti ehituskunstist: Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. SKULPTUUR Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Romaanlased eelistasid just reljeefe
Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Romaani Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike
Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid
Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövid jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Itaalia - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes Prantsusmaa - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. Saksamaa - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud Eesti - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn Inglismaa: Toweri linnus Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina
–11. saj Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 12 Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6. saj Püha Miikaeli kirik Fuldas 9. saj St. Galleni klooster Šveitsis 9. saj (ümberehitatud) Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9. saj (säilinud värav) Kölni Sankt Pantaleoni kiriku lääneosa 10.–11. saj Püha Miikaeli kirik Hildesheimis 11. saj Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Basiilikad moodustasid enamlevinud kirikutüübi. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena, ühe või kahe põiklööviga ja lamedate lagedega.
Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused, mille tähtsamad osad on müür ja tornid. Tuli arvestada loodustingimusi. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtsaim kõrge torn, mis oli viimaseks kaitseingliks, seal ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn või aadliku eluhoone. o Vara-Romaani parimad näited asuvad Saksamaal. Varase romaani stiil- ottooni stiil. St. Michaeli kirik Hildesheimis (eripäraks- kaks kooriruumi(idas ja läänes), läänes-kolm torni). o Lõuna-Prantsusmaa- St. Serinini kirik Toulouse'is- palverändurite kirik. Nelitistorn. 5- lööviline, põikihoone 3-lööviline. Sealt tuleb kasutusele koori ümberkäik. o Lääne-Prantsusmaa- Notre Dame de la Grabnde kirik Poitiers's. suurte skulptuuriliste kaunistustega. o Ida-Prantsusmaa- Cluny kloostrikirik- benediktlaste klooster, palverändurite kirik, 5-
Vaatamata Ottode antiigiihalusele juurdusid antiigitraditsioonid uues impeeriumis visalt. Üheks põhjuseks oli uue impeeriumi kaugus ja isoleeritus Roomast, teisest küljest mõjustas uue impeeriumi kunsti juba olemasolev, karolingide kunstipärand. Kiriku üha kasvav mõju tõstis taas esikohale sakraalehituse ning siin tuginetigi juba olemasolevatele arhitektuurinäidistele. Ottode aegset arhitektuuri esindavad püha Cyriacuse kirik Gernrodes ja Püha Miikaeli kirik Hildesheimis Saksamaal (mõlemad 10.saj.) Ehitatud karolingide eeskujul, on nendegi kavatises lähtutud varakristlikust basiilikast: tavaline oli siseruumi jaotus kolmeks lööviks. Löövid eraldati üksteisest tihti massiivsete nelinurksete piilaritega või kasutati toevaheldust (piilar sammas / 2 sammast/ - piilar). Võrreldes karolingide ajaga muutusid aga sammaste kapiteelid raskemaks ja kohmakamaks, neis ilmnes tugev püüd geometriseerimise suunas.
annaabi.ee 
