HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude
trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka intervalle. Hiina Hiina muusikakultuur rangete reeglitega keisrite maailmamuusika Muusika oli tihedalt seotud riigiga. Muusika oli kõikide teaduste allikaks, mille abil filosoofid õpetasid rahvast. Muusika aluseks oli pentatoonika e. 5-astmeline helilaad, pooltoonideta. Igal keisril oli oma noot. Fa(keiser), sol(minister), la(truu alamlik rahvas), do(ühiskondlikud asjad, riigi olukord, re(riigi asjaajamine, üldpilt). Hiina kammertoon Meisterdatud 2700 eKr. Ling-Luni poolt. Bambustoru, kuhu mahtus 100
Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Afganistani asukohaks on varieeruvalt pakutud nii Lõuna- kui Kesk-Aasiat. Pealinn – Kabul Pindala – 647500 km² Ametlikud keeled – puštu, dari Rahvaarv – 31 822 848 (2013 seisuga) Rahvstikutihedus - 49,1 in/km² President - Ashraf Ghani Rahaühik - afgaani (AFN) Nabber riigid - Iraan, Türkmenistan,Usbekistan, Tadžikistan, Hiina, Pakistan 4 Tänapäev Afganistan on tänapäeval maailma üks vaesemaid riike, kus alla vaesuspiiri elab üle poole elanikkonnast. Riigis on kõrge imikute suremus ja väga madal keskmine eluiga (umbes 44 aastat). Afganistani 28-miljoniline elanikkond koosneb väga erinevatest rahvustest – puštudest, tadžikkidest, turkmeenidest, usbekkidest ja teistest. Lisaks kahele ametlikule keelele (puštu ja
Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism.
• Teine, väiksem rühm valis Muhamedi järglaseks – imaamiks - tema väimehe ‘Alī ibn Abī Tālibi - neist said ši-iidid. Püha sõda (džihaad) ja misjon Muhameedlaste kogukond – ummah – peab kogu aeg laienema Araabia kalifaat 8. saj (islam mõjutas ennekõike Hispaania kaudu Euroopa õiguse ja kultuuri kujunemist, hoiti antiigi pärandit, arendati teadust) Hiina Konfutsianistlik häbenemiskultuur Hiina impeerium 3. s. eKr – Konfutsianism • Sotsiaalne kontroll inimeste moraalse harimise kaudu • Inimene on loomult hea • Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus • Seadused vaid neile, kes ise ei suuda olla piisavalt head • Li – kultuuriliselt ja sotsiaalselt heaks kiidetud normid, mida kõik peavad järgima
taandub üksteise kõrval eksisteerivate suveräänsete (iseseisvate) riikide ees. ❑ Lõpetas Kolmekümneaastase sõja (1618-1648), mis laastas eriti Saksamaad jm Kesk- Euroopat. 2.6Regionaalsed arengud teistes maailmajagudes ❑ Siyar islamimaailmas (eraldi reeglid islamimaailma sees ja uskmatutega suheldes) ❑ Sinotsentristlik käsitlus Ida-Aasias. Suveräänset võrdsust ei tunnustata, vaid teised on kas Hiina vasallid või barbarid. Kowtow. ❑ Kujutisel vasallriikide saadikud Hiina keisri juures 2.7Esimesed RÕ autorid-teadlased Euroopas ❑ Francisco de Vitoria (1492-1546) ❑ Hispaania hilisskolastika (moraalteoloogilise koolkonna) väljapaistev esindaja ❑ „De Indis“, 1532 ❑ „De Jure belli Hispanorum in barbaris“, 1532 ❑ Francisco Suarez (1548-1617) ❑ Samuti Hispaania Salamanca koolkond ❑ „Tractatus de legibus ac deo legislatore“ (1612) ❑ Alberico Gentili (1552-1608) ❑ Itaalia päritolu Oxfordi Ülikooli juuraprofessor
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
Kõik kommentaarid