Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel. Akropolis kõrgemal kohal asuv, kuhu sai peitu joosta. Arhidektuur Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi
14) Eukleides oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" 15) Archimedes-oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. 3. Daatumid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 eKr 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr) 9) Roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse 30 eKr 4. Poliste valitsemine, Ateena ja Sparta 5. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu 6. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Vali omal valikul vähemalt 5 jumalat, kelle tegevust ja kaitsevaldkonda tutvustad 7. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus, teater, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 8
esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat. Ludwig van Beethoven.Tema on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued zanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja.
776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hellenismiperiood(338-30ekr) 336-323ekr Aleksander Suure valitsusaeg. 146ekr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100 2000ekr hakkas Egeuse mere lõunaosas kujunema omapärane kõrgkultuur Minoiline kultuur(kreeta): nimi tuleb Kreeta valitsejat Minoselt, kes viis saare tsivilisatsiooni tasemele
Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".ning Hesiodose ,,Theogonia". Kujunevad välja vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud riigi- ja ühiskonnasüsteem nn Lykurgose korraldus ja demokraatlik riigikorraldus, mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest. Kreeka suurimaks vaenlaseks kujunes Pärsia riik, millega sõditi aastatel 499-479 eKr. Sõja võitsid kreeklased sõdadele järgneb Ateena demokraatia hiilgeperiood, mida nimetatakse ka Periklese ajaks. See aeg kestis aastatel umbes 460-430 eKr. Kogu võimutäius kuulus sellel perioodil rahvakoosolekule, kes kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellede hulgast olid tähtsamad 10 strateegi. Igal aastal pandi ametisse ka 6000 kohtunikku. Tänapäeval öeldakse, et Ateenas kehtis otsene demokraatia ehk osalusdemokraatia, mis tähendab
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid).
Tema tervis, mis oli juba aastaid vilets, halvenes oluliselt 1826. aasta detsembris. ( Siitan 1998, lk 338-342) Kokkuvõte Beethoven on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued zanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja.
omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. Peep Reimer 6 3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkas ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli.
Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. Sellele lepingule järgnes 1907.a. Inglismaa ja Venemaa vaheline leping. Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääsenud, ent hakkas ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. 1899-1902 toimus
juhiks. Ajajooksul tugevnes Ateena võim mereliidus. Suur osa liitlastest ei andnud enam liidu jaoks laevui vaid annetasid raha. Selle raha eest arendasid Ateenlased enda laevastikku. Ka rahakassa toodi Ateenasse. Perikles oli kõrgelt haritud ja suursugust päritolu. Oma kõnedega suutis ta rahva peaaegu iga kord nõusse saada. Rahvas usaldas periklest. Periklest valiti strateegiks koguni 15 aastat järjest. Perikles suurendas riigi võimsust. Periklese aeg oli Ateena hiilgeperiood. Perikles lasi oma eluajal rajada mitmeid uhkeid ehitisi ja skulptuure. Üks suurim ehitis mida ta tegi olid pikad müürid. Pikad müürid ühendasid Ateenad Pireuse sadamaga. See oli vajalik sest kui Ateenat piirati said inimesed mere kaudu tuua Ateenasse toitu ja muud. Nii oli Ateena piiramine mõtetu tegevus kuna nad võisid seal peaaegu igavesti vastu pidada. Perikles ( 462-429 eKr) Ateena. Ateena oli Periklese ajal uhkeim linn Kreekas
Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). 1906.a
lõpetada. Seetõttu on teda peetud ka Os imp taastajaks. Murat II – tema teeneks Os imp Euroopa valduste edukas kaitsmine 1440ndatel aastatel Yanos Hunyadi rünnakute eest. Pärast 1440ndate alguse mitmeid kaotusi pidid Os-d 1444 allakirjutama Edirne- Szegedi rahule, mille kohaselt Serbia pääses Os riigi vasallriigi staatusest. Hiljem Yanos Hunyadi sõjaõnn pöördus pärast Kosovo lahingu võitmist 1448 õnnestus osmanitel Serbia vasallriigi staatus taastada. 2) hiilgeperiood 1453 – 1699 – valitsesid Os riiki 15 valitsejat. Nende hulgas kõige tuntumad Mehmed II Võidukas (1451 – 1481), Bayezid II ( 1481 – 1512), Selim I Julm (1512 – 1520), Süleyman I Seaduseandja ( 1520 – 1566), neist viimased 2 valitsejat kandsid peale sultani tiitlile ka kaliifi tiitlid. Hiilgeperioodi lõppu märgib 1699 sõlmitud Karlowitzi rahu Mehmed II – suutis Konst vallutamisega 1453 liita Os riigi An ja Eur alad üheks tervikuks
Tema sõjavägi oli konkurentsitult tugevaim ja sellel põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Ateena oli aga demokraatlik riik, peamine Kreeka kaubandus- ja kultuurikeskus. Arhitektuurilistest ansamblitest on silmapaistvam Ateena akropol (akropol oli Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus), mis rajati riigitegelase Periklese ajal. Ateena demokraatia hiilgeperiood oligi Periklese aeg aastatel 460-430 eKr. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Kuid Sparta ja Ateena omavahelised suhted olid pingelised ning Peloponnesose sõjas (431-404) alistus Ateena Spartale, sai tema sõltlaseks. Hiljem suutis taas oma positsioone taastada. Seejärel tõusis esile Teeba riik, mis 371.a. eKr suutis Sparta ülemvõimule lõpu teha. Peaaegu lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ja püsivat rahu
jahenevad teatri vastu muutub vastutulelikuks nendele häältele, mis soovitavad teatri ärakeelamist, lein oli keelatud ja armuintriigi kujutavate näidendite näitamine, vaimulikuteatrit võis teha aga mitte ilmalikke komöödiaid. Palju piiranguid: vallalised naised ei tohtinud laval olla, pidid olema abielus, travestiad keelatud, tagasihoidlikult riides pidid naised olema, nende abikaasad pidid kulisside taga valves olema. Sise- ja välispoliitilise tausta halvenemine. Hiilgeperiood oli saanud läbi, Hispaania kiiresti provintsialiseerus. See avaldas mõju ka Calderonile, kes 1651. aastal võtab vastu otsuse saada preestriks, ülejäänud elu pühendab kirikule. Sellest hetkest alates ei kirjuta ta ilmalikke näidendeid vaid ainult autosakramentaale ja õukonnapidustuste stsenaariume õukonna dramaturg oli. 1653. aastal määratakse ta Toleda kiriku peapreestriks, kuninga pihiisaks saab ta 1663. aastal. Philipp IV sureb 1664. aastal ja siis