150 alates) Töökohad e tööpuuduse vähendamine, hargmaised ettevõtted viivad arengumaadesse välisinvesteeringuid, arenguriigis tegutsedes suurendavad ettevõtted riigi maksutulusid, hargmaised ettevõtted on arengu rahastamise lisaallikas. Negatiivsed: laps- ja orjatööjõu abil, makstes lubamatult madalaid palkasid, laastav mõju looduskeskkonnale, kodunt minema aetud palju kohalikud kogukonnad, konfliktide ja diktatuurirežiimide rahastamine. Kohalikud ettevõtted ei suuda harg- maiste hiidudega konkureerida.Arengumaades on tooteid turustatud ja müüdud agressiivsel moel, mis Lääne riikides oleks lubamatu. Poliitika mõjutamine. 3. Mis on ettevõtete ühiskondlik vastutus? CD lk 152 Üldjoontes tähendab vastutus seda, et ettevõte arvestab oma tegevuses erinevate sidusrühmade (töötajad, omanikud, kliendid, tarnijad, kohalik kogukond, valitsus) vajaduste ja ootuste ning looduskeskkonnaga. Vastutus võib tähendada tegevuse negatiivse mõju
Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid rymr tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks Freyjaga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud kui lihtsameelset jõumeest, suurt õgardit ja joodikut
Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal. Thori järgi on nime saanud neljapäev taani, norra ja rootsi keeles (torsdag), inglise keeles (thursday), saksa keeles (donnersdag), hollandi keeles (donderdag) ja soome keeles (torstai).Muistsete saarlaste peajumalas Taarapitas (Taaras-Toorus) on mõned uurijad näinud germaani Thori algupära. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli
Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal. Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid rymr tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks Freyjaga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud kui lihtsameelset jõumeest, suurt õgardit ja joodikut
Mõnikord on trollidel maagilisi võimeid, näiteks võib troll muunduda nooreks neiuks. Trollid elavad küngastes, kivide all, koobastes,mägedes ja metsades – tihtilugu paikades, mida inimesed püüavad vältida[1]. Enamasti on trollid inetud, räpakad, karvased, krimpsus nägudega ning igivanad. Trollid on norra rahvausundi tähtsaimad tegelased, neis elab edasi ristiusu poolt kõrvale tõrjutud vanade skandinaavlaste paganlus oma deemonite ja hiidudega. Kristlikus maailmapildis kujutati trolle kurjade vaimudena, kuid norra talurahvas suhtus neisse soojalt ja südamlikult[2]. Lääne-Skandinaavia, ennekõike Norra inimeste kujutelmas on trollid enamasti hiigelkasvuga olendid. Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate hõimlased ja pisikest kasvu[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinaavias oli ja osaliselt on
Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud
2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud
Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. ? 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P
Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39
32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Need on alati olnud väga mitmekesised. Looduse ja ühiskonna empiirilised vaatlused, kuid mõjutatud ollakse ka meedia ja koolisüsteemi vahendusel. Meedial on võimendav iseloom. Palju tähelepanu taevanähtustel: varjutused, hele komeet, halod, ringid,
eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä, Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse:
alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema. Algusmeeleolu on tume, suured raskused peategelasel teel, aga lõpp on peamiselt õnnelik. kordamise seadus Ühe detaili väljatoomine/kordamine tähendab selle suurust ja tähtsust (nt kolm päeva võitleb noormees hiidudega, iga päev tapab ühe; kolm katset tehakse klaasmäele jõudmiseks jne). On gradatsioonilist kordus ja tavalist kordust. Kordusega on tihti seotud kolmarv, kolm on ülim arv, millega rahvatraditsioonis opereeritakse. Pearõhk on tihti kolmandal osal. Ka on olulised arvud 7 ja 12, ka 9 jt. ees- ja tagakaaluseadus Seotud kolmarvuga. Kui esineb rida isikuid või esemeid, seisab kõige suursugusem esikohal, viimasel see, kel on eriline eepiline osa. Eepiline
alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema. Algusmeeleolu on tume, suured raskused peategelasel teel, aga lõpp on peamiselt õnnelik. kordamise seadus Ühe detaili väljatoomine/kordamine tähendab selle suurust ja tähtsust (nt kolm päeva võitleb noormees hiidudega, iga päev tapab ühe; kolm katset tehakse klaasmäele jõudmiseks jne). On gradatsioonilist kordus ja tavalist kordust. Kordusega on tihti seotud kolmarv, kolm on ülim arv, millega rahvatraditsioonis opereeritakse. Pearõhk on tihti kolmandal osal. Ka on olulised arvud 7 ja 12, ka 9 jt. ees- ja tagakaaluseadus Seotud kolmarvuga. Kui esineb rida isikuid või esemeid, seisab kõige suursugusem esikohal, viimasel see, kel on eriline eepiline osa. Eepiline raskuskese asetseb alati
Soome toiduainetööstuse konkurentsivõime on võrreldes Eestiga üsna vilets ja turg ülekaitstud. Üsna lühikese ajaga on toiduainetööstuse töötajate arv kahanenud 50 000-lt 37 000-le ning paljud firmad on kas ühinenud või liitunud, mis tähendab, et Soome toiduainetööstus ei ole just kõige paremas seisus. Põhihädaks olid ja jäävad väikesed tootmismahud. Soome firmad, millest ükski ei mahu Euroopa 50 suurema sekka, ei suuda ELi meeletus konkurentsis võistelda hiidudega. Seetõttu on kurb tõsiasi, et Soome firmad pole suutnud viie aasta jooksul eriti suurendada oma eksporti ELi, kuid samal ajal on toiduaineimport Soome kasvanud kolm korda. Soomes on toiduainefirmade suurim probleem hinnad, mis suurte kaubakettide ja välisfirmade survel järjest alanevad ega kajasta kasvavaid kulusid. Kui võrrelda Soome toiduainetööstuse hindu teiste Euroopa riikide omadega, siis on need keskmisest madalamad, samal ajal kui palga- ja tootearenduskulud on üle ELi keskmise
annaabi.ee 
