elementide vahel, millel eelnevalt ei tundunud olevat seost. Mis iseloomustab süstemaatilist Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab L10b mõtlemist? suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristikud- mõtlemist lihtsustavad ÕO10b, L10b mõtlemisülesannetes heuristikuid reeglid, mis tagavad õige lahenduse kasutatakse? vaid tuttavatele probleemidele Kuidas mõjutavad teadmised ja Eksperidid töötlevad infot tõhusamalt, L10b, ÕO10b kogemused erinevate struktureerivad probleeme paremini mõtlemisülesannete lahendamist? ning kasutavad sobivaid heuristikuid
mõtlemist? algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas reziimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristiline mõtlemine toetub ÕO11, L11 mõtlemisülesannetes heuristikuid heuristikutele ehk mõtlemist kasutatakse? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus reziimis
mittealgoritmilise lahendusega ülesanded). Vt eelmist küsimust. - Ülesandeid, millel on vaid üks kindel lahendusviis, nimetatakse algoritmilise lahendusega ülesanneteks. - Ülesandeid, millel pole ühtset lahendusviisi, nimetatakse määratlemata lahendusviisiga ülesanneteks. 10. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Et määratlemata struktuuriga probleemide lahendamisel toimida siiski otstarbekamalt ja edukamalt, kasutatakse heuristikuid. Heuristikud on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised informatsiooni töötlemiseks ning ülesannete lahendamiseks, mis on osutunud kasulikuks määratlemata struktuuriga probleemidega tegelemiseks. Tüüpiliseks heuristiliseks soovituseks on probleemülesande lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja milliseid on lahendamiseks vaja. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide
protsessidesse. Turg pole muust maailmast lahus seisev nähtus nagu majandusteadlased eeldavad. Institutsionaalne majandusteadus arvestab institutsioonide mõjuga majandusele 2. Inimesed pole ratsionaalsed, ei suuda alati langetada enda jaoks parimat otsust Mitmed uuringud on näidanud, et inimeste otsused erinevad süstemaatiliselt ratsionaalsest; otsuste langetamisel kasutavad inimesed mitmeid heuristikuid (lihtsustavaid rusikareegleid). 3. Inimesed ei püüa alati ja igal pool oma kasumit maksimeerida. Kasumi maksimeerimise püüd on ainult kapitalismile omane nähtus. Töö ja organisatsioon Organisatsiooni peamised komponendid: - eesmärgid: organisatsiooni tegevusala, miks ta on loodud - struktuur: tööjaotus, info ja käskude liikumine organisatsioonis
(2008) Mis on Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mtlemist ÕO11, heuristik? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid L11 Millistes tuttavatele probleemidele. Heuristikud võimaldavad eirata mõtlemisüles ebaolulist osa infotst ning neid saab käivitada ilmselt nii annetes kaalutlevas kui vaistlikus režiimis. heuristikuid kasutatakse? Kuidas mõjutavad teadmised ja kogemused erinevate mõtlemisüles annete lahendamist? 1. Kuidas Ajukoore representeerit motoorsete akse liigutusi piirkondade hierarhias
Heuristikud toimivad nii automaatselt kui teadlikul tasandil; nii sotsiaalsetes kui muudes küsimustes. Heuristikud võivad olla nii kaasasündinud, kogemusest tekkinud kui sotsiaalselt õpitud. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile viinud). Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eesmärk garanteeritakse. Kognitiivseid ressursse mingite otsuste tegemisel hoitakse kokku kasutades heuristikuid aega säästvaid mentaalsed otseteid, mis taandavad keerulised otsustusprotsessid lihsateks rusikareegliteks. Need on kiired ja lihtsad, kuid tuleb silmas pidada, et infotöötlus võib olla kallutatud. Kättesaadavuse heuristik - inimeste kalduvus hinnata mingi sündmuse tõenäosust või sagedust lähtuvalt sellest, kui hõlpsasti saab sellise sündmuste kohta näiteid tuua. Näiteks kardab inimene lennukiga lendamist rohkem siis, kui ta on just kuulnud lennuõnnetusest
Mõjutab sõnumi kvaliteet – tekitab positiivse suhtumise ja viib sõnumi vastuvõtmisele, nõrgal sõnumil võib olla vastupidine mõju. Sõnum paistab olevat pikemaajalise muutusega ja vastupidavam propagandavõtetele, mõju uskumustele ja hoiakutele hea. Isikud opereerivad meiega peatee kaudu – isikud võtavad sõnumit isiklikult o Perifeerne – kasutatakse lihtsaid heuristikuid, kas võtta vastu esitatud sõnumis olnud mõju või lükata tagasi. Kui on piisavalt võimekust sõnumit töödelda, olemas on mentaalne ressurss. Võib takistada kui kasutada segajaid ja suurendada kui korrata sõnumit. Väheoluline sõnumi enda sisu, mõjukust suurendavad sõnumi meeldivus ja kommunikaatori usaldusväärsus. Muutus pigem lühiajaline ja pinnapealne. - Oluline on sõnumi kvaliteet
Ülesandeid, millel pole ühtset lahendusviisi, nimetatakse määratlemata lahendusviisiga ülesanneteks. Määratlemata lahendusviisiga ülesannetel pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldsegi lahenduda, isegi siis, kui me teame eesmärki, kuhu lahendusega tuleks jõuda. Et selliste ülesannete lahendamisel toimida siiski otstarbekamalt ja arukamalt, kasutatakse heuristikuid. 13. Millised on Polya (1967) järgi probleemülesande põhietapid? 1) Saa ülesandest aru! Tee kindlaks, milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks täiendavalt vaja. 2) Kavanda lahendusplaan! Otsi seoseid olemasoleva informatsiooni ja tundmatu vahel. Kas olemasolev info seostub mõne üldise reegli ja algoritmiga? Kas probleem sarnaneb mõne tuntud ülesandega, kust võiks leida viiteid või osutusi lahendusviisi kohta? 3) Teosta planeeritu
dokumentide kataloogidesse jaotamisele. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Selge struktuuriga probleemülesanded lahenevad õigele lahendusele viivate reeglite järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel aga pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldse laheneda isegi siis kui me teame eesmärki kuhu lahendusega jõuda. Selleks aga, et siiski ülesannete lahendamisel toimida otstarbekalt ja arukalt kasut. heuristikuid- üldised soovitused, suunised info töötlemiseks ja ülesannete lahendamiseks. Tüüpiline heuristikute soovitus on probleemülesande lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja millised on lahendamiseks vaja. Heuristikud aitavad orienteeruda probleemi olemuses ja leida lahendusviise. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest (Dewey ja Polya näitel). Probl. ülesannete lahendamises eristas Dewey 5 etappi1
Ka mõrvaritel on leitud olevat kõrgem enesehinnang ja nad on sooritanud kuriteo, sest neid on alandatud. Alkohol alkoholi tarbimine kaldub seostuma suurenenud agressiivsusega. Ca 30 uuringus on leitud, et rohkem alkoholi tarbinud meestel on suurem agressiivsus. Alkoholi tarbimisel suureneb psühholoogiline erutus, kuid halvenevad neuropsühholoogilised protsessid; inimene ei suuda enam mõelda analüütiliselt, seega kasutab olukorra hindamisel rohkem heuristikuid ning agressiivse käitumise ilmnemise tõenäosus suureneb. Alkoholi mõju eelduse teooria (alcohol expectancy theory) inimestel on teatud eeldused alkoholi mõjude kohta indiviidi psüühikale. Nimelt arvatakse, et alkohol teeb inimese ekstravertsemaks ja rohkem agressiivseks. Seega kiputakse inimese negatiivset käitumist vabandama alkoholi mõju all olemisega. Usutakse, et indiviid võib käituda agressiivselt, kuna arvab ka ise, et saab käitumise põhjuseks tuua alkoholi.
Süllogismi lahendamist takistavad faktorid – 1. abstraktne, konkreetne sisu 2. konkreetsed asjad. 3. eelduste ümberpööramine 4. atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest. Kalduvus otsida oma hüpoteesile kinnitavaid tõendeid. Otsuste langetamine: kuna infot on väga palju, tuleb kasutada heuristikuid. Heuristikute kasutamisel aga tekkivad vead: 1. esindatavuse heuristik – kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel. 2. kättesaadavuse heuristik – hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad. Probleemilahendustehnikad • Jaga suured probleemid väiksemateks • Tagurpidi töötamine • Katse-eksitus meetod • Brainstorming
Arenda kogutud info tegevuskavaks; Veendu, et lõppvastus on õige. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Määratletud struktuuriga ülesanded lahenevad algoritmi järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel puudub kindel lahendusviis ja sageli pole ka kriteeriume lahenduse õigsuse hindamiseks. Määratlemata struktuuriga probleemide lahendamiseks kasutatakse heuristikuid. HEURISTIKUD on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised info töötlemiseks ning ülesannete lahendamiseks, mis on osutunud kasulikuks määratlemata struktuuriga probleemidega tegelemisel. Tüüpiliseks soovituseks: alguses välja selgitada, millised andmed on antud, milliseid on lahendamiseks vaja. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise.
annaabi.ee 
