Majaseente tõrje hoiduda nende tingimuste tekest hoones, mis provotseerivad seente teket: kõrge õhuniiskus ja seisev õhk. Kui seen on juba arenenud, siis tuleb eemaldada selle puust või talast see osa, kus on vammi nähtav mädanik ja + 1m. Kui on hoones avastatud 1 vammi kolle, siis on kindel, et koldeid on veel ja selle ühe kolde likvideerimine ei päästa maja. KÄNNUPESS -Fomitopsis pinicola, TULETAEL- Fomes fomentarius, Heterobasidion annosum- MÄNNI- JUUREPESS, Heterobasidion parviporum. - KUUSE-JUUREPESS, Ganoderma applanatum- JÄNESVAABIK, Majavamm- Serpula lacrymans
o kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; o põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel; o mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel; o multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; o püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; o putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel
vetikaekstrakt) ja kolm spl. Õunaäädikat. · Pritsida tuleb nii lehe ülemisi kui ka alumisi külgi · Töötlemist tuleb korrata peale tugevaid vihmasadusid või haigestumisohtlikel perioodidel · Lahuse mõju seisneb selles, et kompostileotisega pritsides jäävad selles olevad mikroorganismid taimedele haigustekitajatel puudub nüüd sinna juurdepääs ROTSTOPiga juurepessu vastu · Juurepess (Heterobasidion spp.) on Euroopa (sh Eesti) metsade kõige ohtlikum haigustekitaja. Kuuse- ja männimetsades on see põhiline juuremädanike põhjustaja, vähendades oluliselt puidutoodangu mahtu ja kvaliteeti. · Juurepessu saab piirata-reguleerida looduslähedasel viisil, kasutades biopreparaati ROTSTOP (stopp mädanikule!). · Tõrjeefekt põhineb kahe seene vahelisel olelusvõitlusel suur korbik kasvab juba nakatunud kändudes juurepessust üle ja tõrjub viimase välja.
muidu ebatavalisi mikroorganisme, nende hulgas ka juurepessu suhtes vaenulikke, takistades sel viisil värske kännu nakatumist juurepessuga. Bioregulaatori ROTSTOP toimeaineks on saprotroofse (s.t ainult surnud puidul elada suutva) seene hiidkooriku eluvõimelised eosed. Hiidkooriku eostest arenev mütseel tungib edasi ka kännu sisemusse ja jämedamatesse juurtesse ning takistab sellega juurepessu levimist ka maa all. Männi-juurepess Heterobasidion annosum Mitmeaastane. Liibuv, poolliibuv v kübarjas, väga varieeruva suurusega, kõva-korkjas, jäik. Kübar riiulikujuline, väike v keskmise suurusega. Pealt kühmjate vöönditega, sigarpruun,pind tihe, krobeline. Torukestepind kreemikasvalge, ümarad. Viljakehasid raske leida, sest paiknevad puujuurte all sammalde varjus. Eestis pole kuigi sage. Kasvab elusate mändide juurtel v tüvealustel, harva ka lamatüvedel. Leitud ka kadakalt ja haavalt, erandharva ka kuuselt
1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses.
3) haigused (peamised mitmesugused seened); ·tormiheide osi: 4) inimene (põlengud, saasted). ·seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja 11.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud või tuuleheite puude juurestikul lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, Juurepess (Heterobasidion) ·kuivanud kadakad alusmetsas tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. Juurepess spp. (Heterobasidion) varasemad ·kasvukohatüüp (pohla) 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, nimetused Fomitopsis annosa või Fomes annosus Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. takistavad mahlade normaalset
puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. 1.7.1Eesti pärisnimed Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Kuusk on üsna levinud perekonnanimi. 1.8 Haigused ja kahjurputukad Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku 1.8.1Seenhaigused Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab
Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakatel kasvukohtadel on ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess spp. (Heterobasidion) üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged.
vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 11. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 11.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) Juurepess (Heterobasidion annosum) vanem nimetus Fomitopsis annosa või Fomes annosus on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. 44
hemitsellulaas. Mädanemisprotsessi lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi. Mädanemisprotsess puidus avaldub värvuses (valge, pruun ja kirju mädanik) ja mädaneva puidu struktuuri muutustes. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige levinum ja ohtlikum okaspuude juure- ja tüvemädanik Eestis. Esineb peamiselt kuusel ja männil, aga võib kahjustada ka kadakat ja isegi lehtpuid. Asustab nii elus- kui surnud puitu. Eluspuidus (puu juurtes, juurekaelas, tüves) tegutseb haigustekitajana, surnud puidus (kändudes ja nende juurtes, lamapuidus) jätkab elu saprotroofina. Elus puudest tabab juurepess igas vanuses puid ja põhjustab nende kuivamist või nõrgestumist
Meil kasvatatakse nulge peamiselt ilupuudena parkides, aedades, haljas-aladel. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge peamiselt metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides ka sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Pärimused: Slaavi traditsiooni järgi elavad metsajumalannad Dziwitza ja Boruta sageli nulgudes, aga metsakuningas elab piirkonna vanimas nulus. Muistses Früügias ja Kreekas oli nulg pühendatud kuujumalannale ja
asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud
Tükid pulbristuvad näppude vahel kergesti; b) korrosioonmädanik - tumenenud puidus tekivad tavaliselt heledad läätsekujulised laigud, mis hiljem muutuvad tühikuiks, moodustades nn. sõelmädaniku. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige olulisem seenhaigus meie metsapuudel, põhjustades juure- ja tüvemädanikku. Esineb peamiselt kuusel ja männil, kuid kahjustab ka kadakat ja isegi lehtpuid. Tabab igas vanuses puid, põhjustades nende kuivamist ja nõrgestumist. Juurepessu tekitajal on erinevad vormid ja nende poolt põhjustatud haigused on erineva kulgemisega. Männi-juurepess kahjustab igas vanuses mändi, samuti kuuske ja teisi kodumaiseid puuliike. Kuuse-
annaabi.ee 
