materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati erineva suurusega portselannõusid.*Veneetsia vaadete maalijad GUARDI ja CANALLETTO*ROMANTISM/KLASSITSISM: *stiili on kujundanud gootika ja vararenessanss/antiik Kreeka-Rooma *kaasaeg=pettumus/kaasaeg=parim *kahtlus/ideaalid *tunded, emotsioonid, sentimetaalsus, üleloomulikkus/mõistus *maastikumaal saab juhtivaks/maastik ei huvita neid, tohutu huvi ajalooliste ja heroiliste teemade vastu*Klassitsiste huvitasid ajaloolised ja heroilised teemad, nad ei tundnud maastiku vastu huvi, takerduti Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Romantismis saab maastikumaal juhtivaks. Tihti valiti äärmuslikke, isegi ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive, nt FRIEDRICH loobus klassistsistidele tüüpilisest suletud või
Puskini surma puhul kirjutatud luuletuse ,,Poeedi surm" pärast ja saadeti Kaukaasiasse tragunipolku. Aastal 1838 sai ta loa naasta. Ta pagendati aastal 1840 uuesti Kaukaasiasse mägilastega võitlevasse jalaväepolku. Lermontov suhtles Peterburi kirjandusringkondadega ja oli vastuolus kõrgseltskonnaga. Tal tekkis tüli kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase N. Martõnoviga. Lermontov hukkus nendevahelises kahevõitluses. Teosed ja looming Lermontovi on peetud dekabristide romantiliste ja heroiliste traditsioonide jätkajaks ning nimetatud vene Byroniks. Tema proosa on mõjutanud vene realistliku proosa arengut. Lermontovi loomingut saab jagada varasemaks romantiliseks ja hilisemaks realistlikuks. Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni.
ära Albert Camus - "Võõras", "Katk". Elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses püsivas vabaduse otsingus. Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20. sajandi inimesele olulisi teemasid: paramtamatus, surm, alateadvis, kunstniku saatus jne. Jean Giraudoux - Ehkki kirjanik möönab inimese ebatäiuslikkust ja nõrkusi, ülendab ta heroiliste väärtuste asemel maist ja inimlikku. Tema dramaturgia on intellektuaalne, seda iseloomustavad selge mõttearendus ja peen stiilitaju. Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Julmusteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ja vapustama vaatajat. Näidates inimestele neid endid nii, nagu nad on, kisub teater neilt maskid eest.
4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? (analüütikud, unitaarid) 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
meenuvad läbi emotsionaalse mälu, see viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil, väärtustatakse ka üksildust. Oluline loodusesse minek, loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Teos on eelmänguks hilisemale romantismile. Siin ongi kaks tegurit: taandumine loodusesse ja tõmbumine üksindusse. Louis Sébastien Mercier sai kuulsaks draamateoste ja heroiliste epistlitiega. Tema sõnul rikkus klassitsistlik draama ära prantsuse keele. Mercier kirjutas u 60 draamat. Vastuoluline autor, ründas klassitsismi. Kujutas inimesi, kes pole ühiskonna tipus, nagu ka Rousseau ja Diderot. Kui varasemalt kujutati lihtinimest ja tema probleeme läbi huumori, siis Mercier seda enam ei teinud. Tema kontekst oli igapäevane, puuduvad erakordsed sündmused. Tavalised töökad inimesed. Kolmas kiht jääb enamvähem tähelepanuta
arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud. Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate müütide tegevuskohad on mükeene kultuuri keskused, sealt pärinevad kangelaseeposte motiivid, müüdid. See ajajärk on olnud ka heroiliste muistendite ajalooliseks baasiks. Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 5. * Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? * Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? * Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes? Mõlemad eeposed keskenduvad ühele tegevusliinile, on kompositsioonilt keerukamad, kui teised tolle aja eeposed ning kajastavad sündmusi seoses Trooja
ja joonia murdest). 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Vana-Kreeka: 1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 3.1
mõistuse filosoofiale , vaid kõrgeneb huvi inimese isiksuse vastu. Kui palju isiksus on mõjutatud ümbritseva keskkonnda poolt.Valgustuse teine pool toob välja elamis- ja olemisviisi kitsaskohad. Neid niisuguseid senitmentalistlikke autoreid on Prantsusmaalgi rohkem. Paljud teosed pole tõlgitud. Mõned autorid võiks märkida, et R ei jääks üksi esindama Pr sentimentalistlikku kirjandust. Üks autor on nt Louis Sébastien Mercier.Sai kuulsaks draamateostega ja heroiliste epistlitega. Ta jõudis veendumisele, et klassitsistlik draama on ära rikkunud pr keele. Ta leidis, et Pr tragöödia on antiiktragöödiate karikatuur. (suur kriitika!). See võis olla oma võltsis heroilisuses ja seda klassitsistlikku tragöödiat on ka välja naerdud vms. Mercier on mahukas autor- kirjutas umbes 60 draamat. Ta on ka vastuoluline. Eriti ründab klassitsismi. Tema puhul tuleks rõhutada seda, et M kujutab nt inimesi, kes pole ühiskonna tipub
Mükeene ajajärk etendas kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks olid kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. On isegi võimalik, et kreeka heeroste hulgas leidub reaalseid ajaloolisi isikuid. Kui kõrvutada II aastatuhande kohta käivaid ajalooandmeid hilisemate kreeka müütidega, siis järeldub vaieldamatult, et Mükeene ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. Veel vanemast kreeta kultuurist on kreeka mütoloogia säilitanud märksa ähmasema mälestuse. Siit tuleneb omakorda kreeka kirjandusloo seisukohalt oluline seik. Kui Homerose poeemid, mida lahutab Mükeene ajajärgust rida sajandeid, sisaldavad rohkesti selle ajajärgu jooni, siis võib seda, arvestades kirjalike allikate puudumist, seletada ainult
Vahepeal vajus tagaplaanile, kuid nüüd on see jälle esil. Traditsioonilise ajaloolise romaani tegevus leiab aset vähemalt 50-60 a enne sellest kirjutamist. Olulisene ka ajaloolise tõepära või täpsusega arvestamine, mis tähendab ajaloolise olustiku võimalikult usutavat edasiandmist detailirikka kirjelduse kaudu. Nõnda peaks kirjandus tekitama lugejas minevikus ,,kohalolu" tunde. Peategelasest kangelase tüüp, kelle kanda jäi teose põhiidee ja kes pidi minevikus toimunud heroiliste tegude kaudu inspireerima lugejaid. Üldjuhul positiivne kangelane. Muutused: Pärast 20.saj toimunud ohvriterohkeid sõdasid ja repressioone mõjub traditsioonilise kangelase kuju väheveenvalt. Kangelast asendab kahtluste ja süütunde küüsis vaevlev antikangelane või ajaloosündmustes osalev, kuid nende kulgu mitte määrav tavainimene. Kuid ajaloolise kirjanduse muutumise peapõhjus seisneb mõistmises, et
Järgmisel aastal introdutseeriti Cardiozol'i sokiteraapia. 1938. aastal võeti kasutusse elekterkrampravi. 1930. aastatel kasutusele tulnud lobotoomia (psühhokirurgia, otsmikusagarasse minevate närvide kahjustamine) ,,isa" oli portugaallane Egaz Moniz (1874-1955). Viimane sai selle eest 1949. aastal ka Nobeli preemia, mida talt tänapäeval mõned kodanikerühmitused tahavad postuumselt ära võtta, sest ilmneb, et ravi polnud efektiivne ning oli pealegi inimvaenulik. Heroiliste meetodite üle vaieldakse siiamaani (vt ka ptk 20, ,,antipsühhiaatriline liikumine"). 20. sajandil arenes psühhoteraapia. Siegmund Freudi (1856-1939) puhul ei tohi unustada, et tema õpetus kasvas välja materialistlikust õpetusest ning jäi põhimõtteliselt sellele pinnale. Pärast sõda alanud nn terapeutiline revolutsioon tõi endaga kaasa erinevate ravimite (rahustid, antidepressandid) tähtsuse esiletõusu. Kirjandus: Alo Jüriloo, Vaino Vahing. Vaimuhaiguse müüt. Akadeemia, nr
autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) · novell eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi VanaKreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia
vastuolus olevana kujutama. Sellist kujutlusviisi ei leidu küll mingil moel Kanti süsteemi vaimus, kuid selle kirjatähes võib seda vägagi kergesti leida. lisa: Perry Andresoni põhjal Vikerkaarest 20. saj. keskel kerkisid esile spekulatsioonid ajaloolõpu üle Euroopa intelligentsi kõrgkihtides. Need spekulatsioonid võrsusid suurest hulgast erinevatest institutsioonidest. Kolm põhivarianti: Nietzchelt pärinev idee heroiliste võimaluste vaimsest ammendumisest; Weberiga seostuv nägemus ühsikonna kivinemisest üheksainsaks hiigelmassiks; ja Henry Adamsist alguse saanud tsivilisatsiooni entroopia eelaimused. Just sel ajal hakkas üks kummlaine mõtlejate ring rõhutama, et ajalugu on lähenemas lõpp punktile. 1898. a. juulis avaldas Francis Fukuyama essee Ajaloo lõpp?. Fukuyama käsitluses hõivasid rõhutatult kogu esiplaani ajalugu ja poliitika ning filosoofilised osutused moodustasid dekoratiivse
kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend;
annaabi.ee 
