R muna- muna- E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm D Sinikiil Pääsusaba Muskussikk Sipelgas Toakärbes Koer- Sarviknaksur Kuplane Toasääsk
..2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks
Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt kartulimardikas, kärsakas) Pidev ale põletamine. Et saada toitaineid. Üleväetamine ja liiga palju pestitsiide. Mulla liigne tallamine mulla õhu vähenemine.
Kes kahjustab? Selts: sarnastiivalised Muna Vastne, valmik Selts: lutikalised Valmik Vastne, valmik Maakirp Noormardikas Vastne/valmik Naerimardikas Valmik Vastne/valmik Hiilamardikas Noormardikas (vastne), valmik Kärsakas Noormardikas Vastne, (valmik) Naeri-lehevaablane Viimase kj ebaröövik Vastne Selts: liblikalised Nukk Vastne Selts: kahetiivalised nukk vastne Viljapuude kahjurid Lestalised. Ploomipuu-pahklest eestis levinud. Vastne ja valmik imevad taimemahla, tekivad pahad. Suvised emaslestad arenevad ja annavad järglasi pahkades
Kuna hernes on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega, tuleks külvikorra ja mullaharimisega hoida põld enne herne külvi umbrohupuhas. Keemilise umbrohutõrje teostamisel arvestada segaviljas eelkõige herne kasvufaasi (3-6 lehe faasis). Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes), herne närbumistõbi (Fusarium oxysporum), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja herne-ebajahukaste (Pernospora pisi). Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne-lehetäi. Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad. Koristamisega tuleks alustada siis, kui 4-6 kauna on valmis ja seemnete niiskus u 30%. Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse. Valmimisperioodi niiskus ja soojus võivad pikendada seemnete valmimist, põhjustada kaunte
Nt maasikaltele sobib tehismultš ehk kile. Orgaaniliseks materjalik sobib põhk, koorepuru, turvas, puiduhake, saepuru. Orgaaniline multš parandab niiskussisaldust, ei teki koorikut, meelitab ligi vihmausse, pärsib umbr teket, tuleb pidevalt juurde panna. Iselagunev multš on paberisarnane toode. 90. Bioloogiline umbrohutõrje, mükoherbitsiidid. Umbrohtudele levitatakse haigusi, kahjureid, mis neid ennast ei kahjusta. Peamiseks biotõrjevahendiks on putukad--- odra vastu kärsakas. Mükoherbitsiidid – kemikaalid, mis hävitavad seeni? 91. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon – kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed,mullaherbitsiidid, taime ja mulla kaudu mõjuvad, taime kaudu mõjuvad). Herbitsiidide toimespekter. Herbitsiidide kasutamine. Hommikul vara pritsitakse. Toime järgi jagatakse kaheks: 1. Üldhävitava toimega Mitteselektiivsed Surmavad kogu taimeestiku- Kasutatakse peale kultuuride koristamist
multsimaterjale, mis mulda kündes lagunevad ja ei tekita seega mingeid probleeme Bioloogiline tõrje - looduslike vaenlaste kasutamine umbrohutõrjel - piirdub vaid mitmeaastaste taimedega madala väärtustega maadel nagu karjamaadel ja metsades - bioloogiline tõrje pole olnud tõhus kiiresti arenevate üheaastaste umbrohtude tõrjel Putukad peamine biotõrje vahend maapealsete umbrohtude tõrjel. Näiteks kärsakas teatud ohaka vastu, varres elutsev põrnikas piimalille vastu ning mõhnasid tekitav kärbes teatud jumikaliikide vastu. Probleemiks on siiski looduslike vaenlaste võimalik söögieelistuste muutumine umbrohtudest kultuurile Mikroherbitsiidid (kasutatakse lisaks putukatele) seenhaigusi tekitavad preparaadid seenhaiguste levitamine KEEMILINE TAIMEKAITSE Herbitsiidid 1) üldhävitava tomega surmavad kogu taimestiku (roundup näiteks)
Suuremaid kahjustusi on meil esinenud 1930. il ja 1990. il aastail Kagu-Eestis, kui näiteks 1937. aastal oli kahjustatud 3290 ha puistuid, 90. il puistuid paaril tuhandel hektaril. On meil tähtsamaid keskealiste männipuistute kahjureid. Lendlus toimub aprillist juunini. Haudepuuna eelistab eelkõige puid, mida on eelnevalt nõrgestanud okkakahjurid või seenhaigused. Munemiskohaks on õhukese sileda koorega tüveosa või jämedamad oksad. Emane kärsakas asetab 1-2 muna koorde näritud lohukestesse, kokku paarkümmend muna. Munemine on intensiivne mais, pärast munemist teostatakse küpsussööm ja rajatakse ka sõsarhaudeid. Munadest kooruvad heledad kollase peaga tõugud tungivad koorde ja söövad niines korrapäratult väänlevaid järjest laienevaid tõugukäike, millised on kuni 15 cm pikad. Tõugud nukkuvad puitu uuristatud hällis järgmisel aastal. Noormardikad kooruvad juulis ja teostavad
annaabi.ee 
