rakke vabade radikaalide kahjustava toime eest siit tulenevad teaduslikult tõestatud rohelise tee vähivastased ja südant kaitsvad omadused. Katehhiinid omavad ka antimikroobset toimet. · Proantotsüaanid ja antotsüaniidid - võimsad veresoonte kaitsjad viinamarjades, veinis (nn. Prantsuse paradoks). Neutraliseerivad vabu radikaale koevedelikus. · Leidub viinamarjaseemnetes, männikooreekstraktis, viinamarjakestades. Vähesed antioksüdandid, mis suudavad ületada hemato-entsefaalset barjääri, et kaitsta aju ja närvikudesid oksüdatsiooni eest. · Isoflavoonid - kaunviljades ja marjades leiduvad taimsed toitained. Organismis muudetakse fütoöstrogeenideks, hormoonidele sarnasteks ühenditeks mis aitavad blokeerida hormoonsõltuvate vähkkasvajate teket. Leidub sojaubades.
Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete oksudatsiooni pohirada on β-oksudatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2-susinikuline molekul. Toimib mitokondrite membraanis, rasvhapet transpordib karnitiin Atsüül-CoA→trans-enoüül-CoA→L-hüdroksüatsüül-CoA→β-ketoatsüül-CoA→Atsüül- CoA(lühem)+Atsetüül-CoA 8. Mis on ajukoe peamine energiallikas? Miks? Ainus energiaallikas aju jaoks, glükoos läbib piisava kiirusega hemato-entsefaliitset barjääri, suudab tagada ajukoe energiavajadused. Aju kasutab 110-130g glükoosi ööpäevas. 9. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate aminohapete aminorühma lõhustumise etappe. Aminohapete α-aminorühm kantakse α-ketoglutaraadile, mille tulemusel tekib glutamaat, millelt omakorda eemaldatakse aminogrupp ammoniaagi vormis. Transamiinimine (NH3 ülekanne α-aminohappelt α-ketohappele) Oksüdatiivne desamiinimine (Aminohappelt aminogrupi elimineerimine)
metaboolsetes protsessides, ta on jaotatav üle kogu raku Glükoosi metabolism (süsivesikute metabolism) • Glükoosi universaalsust tagavad faktorid: • Lahustub hästi vees • Tsükliline struktuur optimaalse stabiilsusega (milline konformatsioon?) • Vaba Glc on keemiliselt suhteliselt inertne (kuidas aktiveeritakse rakus?) • Glc on metaboolne „põhikütus“ (milline makroergiline ühend saadakse Glc- lüüsist?) • Glc läbib piisava kiirusega hemato-ensefaalset barjääri (ajukoe energiaallikas) • Tavatingimustes ainus metaboolne kütus ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta ja testiste jaoks (kui toitainetest saadav Glc on ammendunud, kust saavad Glc?) • Inimorganismi kõikides rakkudes leidub glükoosi, vajalik tase tagatakse Glc metaboolsete radadega • Häired Glc metabolismis – suhkrutõbi, rasvumine (üldised metaboolsed haigused) on seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, neeruhaiguste jms.
Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk. 196-197. Hematoom ehk verimuhk kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon Metrorraagia emaka verejooks tsükliväline Epitaksis nina verejooks Hematemees veriokse Hemato-... veri- ... Verejooksu lõpe: - väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; - verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess; - verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini, hüübimishäirete tekkele ja võivad surmaga lõppeda.
Siis tuleb energia ketokehadest mida saab lipiididest. Tekkinud glükoosi defitsiit, sel juhul on raskendatud CoA lülitumine tsitraaditsüklisse, samal ajal on intensiivistunud rasvhapete lõhustumineatsetüül-CcoA. Ketokehade süntees (slide 32). 8. Mis on ajukoe peamine energiallikas? Miks? Glükoos. Ajus puuduvad energiavarud ja glükoosi tsükliline vorm on väga stabiilne. Ta on suht. inertne ja ensümaatiliselt kontrollitav. Eelkõige: ta läbib piisavalt kiiresti hemato- entsefaalset barjääri ja suudab seega tagada ajukoe energiavajaduse. Ajukoe sisuliselt ainus energiaallikas, välja arvatud pikaajalise nälgimise korral, on glükoos. Ajukoes puuduvad energia varud, mistõttu aju vajab pidevat glükoosiga varustamist. Aju kasutab ööpäevas ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest. Enamus energiast kulub ajul Na+-K+ membraani potentsiaali hoidmiseks, mis on vajalik närvi impulside ülekandeks.
mikroobirakkude autolüüsi. · Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. · Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. · Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma-aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. · Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid 40.C. teatni poolt põhjustatud haigused ja nende patogenees. · C
http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=683(09.02.09) 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi? Meie maitsmismeel tajub kofeiini mõruna. Tunduvalt rohkem kui maitsmismeelt, mõjutab kofeiin aga kesknärvisüsteemi. Kofeiini omastamine on kiire: 45 minuti möödudes on 99% kofeiinist imendunud, sellest umbes 20% maost ja ülejäänud osa peensoolest. Kofeiinimolekul on piisavalt hüdrofoobne ehk lipiid-lahustuv, et läbida nii biomembraane kui ka hemato-entsefaalset barjääri. Vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes 30 minutiga. Kofeiini poolväärtustusaeg on inimorganismis 35 tundi, st. selle aja jooksul laguneb ligikaudu pool organismi viidud kofeiinist. Pärast tarbimist on inimesel seda leitud süljest, sapist, spermast, samuti rinnapiimast, kus ta seostub piimarasvadega. Väike osa (0,54%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96%
Meningiit – ajukelmepõletik (aseptilised viiruslik, purulentsed e bakteriaalsed, sroossed – tuberkuloosne, borrelia). Meningiidi patogenees – võimalikud infektsiooniallikad (keskkõrvapõletik, mastoidiit, sinusiit, nasofarüngiit, nahainfektsioon jne), algus kiire, palavik, peavalu,kuklakangestus, teadvusehäire, kooma,kramp oksendamine, uimasus, kaelavalu, seljavalu, neuroloogiline koldeleid. Ülemised hingamisteed →vereringe→ajukelme kapillaarid→hemato-entsefaalne barjäär→kesknärvissteem. Põlvekõverdamistest, pea tõstmine (põlved kõverad-sirged). Diagnoosimine - Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal. Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist. Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud juhtudel ka tõenäolise haigustekitaja esinemist. Ravi - Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega.
rasvumine Süsivesikute metabolism inimkehas on sisuliselt glükoosi metabolism Glükoos: Lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega Vaba glükoos on organismis keemiliselt inertne – muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja on seega kontrolli all On metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks Läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe erivajadused Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid(ekspressioon koespets) Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-amülaas)
Süsivesikute metabolism inimkehas on sisuliselt glükoosi metabolism Glükoos: Lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega Vaba glükoos on organismis keemiliselt inertne muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja on seega kontrolli all On metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks Läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe erivajadused Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-alfa- amülaas)
Teiste monooside metabolism sulandub glükoosi metabolismi. Glükoosi universaalsuse peapõhjused: · Ta lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega · Vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne (tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega täpse kontrolli all) · Ta on metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks · Ta läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe en.vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre.
Sahhariidide metabolism on sisuliselt glükoosi metabolism. Teiste monooside metabolism sulandub glükoosi metabolismi. Glükoosi universaalsuse peapõhjused: · Ta lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega · Vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne (tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega täpse kontrolli all) · Ta on metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks · Ta läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe en.vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 35
- Bensodiasepiini retseptorite süsteemi talitlushäire - GABA toimet tugevdavad ravimid vähendavad ärevust - GABA toiimet nõrgendavad ravimid suurendavad ärevust Trankvilisaatorite toimed: anksiolüütiline toime, paanikatunde vähenemine, krambivastane toime, müorelakseeriv toime, uinutav ja rahustav BD toimet mõjutavad tegurid - Eliminatsiooni poolväärtusaeg - Aktiivsete metaboliitide olemasolu - Toime aeg - Imendumine, hemato-entsefaalbarjääri läbimine - Toime tugevus ehk afiinsus GABA – bennsodiasepiin retseptorkompleksi suhtes BS näidustused ja vastunäidustused Näidustused: - Ärevushäired: tugevad ja sagedasied sümptomid; teiste raviviiside vähene toime või halb taulimine, kiire sümptomite kõraldamise vajadus - Muud näidustused: alkoholi võõrutusnähud, anesteesia premedikatsioon, lihaspingega kaasneva valusündroomi leevendamine Vastunäidustused
selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. § Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele (GT1 ). § Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. Tetanospasmiin 2 § Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma- aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid. Patogenees C. tetani pole invasiivne mikroob. Infektsioon lokaliseerub
düs- eba- düspnoe (hingamishäire) e-, eks- välja- ekskreet (eritus) ekstra- eraldi ekstrasüstol (südame vahelöök) extern- väline a.iliaca externa (välimine niudearter) enter- soole- enteriit (soolepõletik) eu- normaalne eutüreoos (kilpnäärme normaalne talitlus) gastr- mao- gastriit (maopõletik) hemo-, hemato- vere- hemolüüs (punaliblede lagunemine) hüdro- vee- hüdrotsefaalia (vesipea) hüper- üle-, liig- hüperventilatsioon (hingeldamine) hüpo- ala- hüpoglükeemia (veresuhkru vähesus) in- mitte- intolerantsus (talumatus) infra- allpool infraspinaalne (lülist allpool)
annaabi.ee 
