Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu - keiser Antonius Pius olevat ennast Helveetsia mägedest pärinevast juustust surnuks söönud. Columella ajajärgust pärinevad esimesed juustu retseptid. Nad ilmusid Marcus Gavius Apiciuse poolt kirjutatud kümnest köitest koosneva koguteosena ,,De re coquinara". Oletatavasti ei olnud Apicius ise autor, kuigi ta oli tuntud rooma gurmaanina mitte ainult oma pillavate pidude poolest, vaid leiutas ka uusi toite, mida õpetati eraldi selleks loodud koolides. Apiciuse teosest võib leida isegi juba midagi juustufondüü taolist
võitu ning tungis ka Süüriasse. Seal saadeti tema vastu aga juba Türgi väed, mis suutsid teda sundida Acre'i (Akka) piiramisest loobuma. Napoleon taandus Egiptusesse, kus purustas Abukiri lahingus maabunud türklaste väed. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. Samal ajal olid Prantsusmaa väed Euroopas saavutanud mõningaid uusi võite: hõivatud oli Sveits ja loodud Helveetsia vabariik ning samuti oli tagasi löödud Napoli väed, mis ajutiselt olid prantslastelt vallutanud Rooma. Kuid 1799. aastal said prantslased mitme lüüasaamise osaliseks, kui Vene väejuht Aleksandr Suvorov koos austerlastega taas sõda alustas ning Itaalia tagasi vallutas. Prantslaste enesekindlus lõi tugevalt kõikuma, kuid siiski suutsid kindralid Jean Victor Marie Moreau ja André Masséna Suvorovi lõpuks tagasi lüüa. Kuid oht välississetungi osas jäi püsima.
· euroametnike korterid · raekoda · kuninga maja · Manneken Pis pissiv poiss 1619 a. · St Miikaeli kirik romaani stiilis · värav Bruparcki belglaste oma ,,triumfikaar" · Atoomium · Bruparck Okeaadium ja Mini-Euroopa Waterloo lahinguväli · 18. juunil 1815 sai Napoleon siin hävitavalt lüüa · Lõviküngas · Külastuskeskus SVEITSI KONFÖDERATSIOON Sveitsis välditakse ühe keele eelistamist teisele · Helveetsia · Schweiz sks · Suisse pr · Svizzera it · Switzerland ing · Helvetia lad Üldandmed · pindala 41 285 km2 · elanike arv 7, 996 miljonit · riigikord: föderatiivne vabariik · haldusjaotus 26 kantonit · religioon 41,8% katoliiklasi, 35,3% protestante · president valitakse 1 aastaks Liidunõukogu liikmete seas · suurima välismaalaste osatähtsusega riike Euroopas · 79,5% sveitslasi, 20,5% välismaalasi · 4 põlisrahvast:
kodanikuvabadused. Prantsusmaaga liidetakse Nizza ja Savoia, Cannae ja vallutatakse Veneetsia linnvabariik. Röövitakse kunstiväärtusi. Itaalia linnriike toetab Austria, kes saab samuti lüüa.. 1797. aastal vaherahu Prantsusmaa ja Austria vahel CAMPOFORMIO vaherahu. Austria peab nõustuma Reini vasakkaldast loobumisega (ca 63 000 km2 ja 3,5 milj elanikku, Belgia ja Milano vahetatakse Veneetsia vastu). Luuakse Prantsuse tütarvabariikide süsteem. 1798. aastal Sveitsi vallutamine ja Helveetsia vabariigi loomine. Kirikuriik kuulutatakse Rooma Vabariigiks, Napoli Parthenoni vabariigiks. Sõjakäik Egiptusesse 1798/99, mis kuulub Türgile. Prantsusmaa juhid oli märganud Napoleoni võimutaotlusi ja lootsid, et Napoleon hukkub selles sõjas. Tekib huvi Euroopas Idamaade vastu, samas käitutakse röövlitena, sest hävitatakse kultuuriväärtusi. Saab alguse egüptoloogia. Sõjalises mõttes oli Egiptuse sõjakäik Prantsusmaale mõttetu.
millega kogu senine Itaalia poliitiline süsteem ümber korraldati. Loodi Prantsusmaast sõltuv Tsisalpiini vabariik ning Liguuria vabariik. Lisaks loobus Austri Belgiast. Kompensatsiooniks sai Austria osa Veneetsia valdustest (shl Veneetsia). See muutis oluliselt jõudude vahekorda Euroopas ning tugevdas Prantsusmaa positsiooni. Järgnevalt tungisid prantslased Shveisti ning kuulutasid 1798 aasta märtsis välja sõltuva Helveetsia vabariigi. Samal aastal loodi paavsti valduste baasil ka Rooma vabariik. 1798 aasta lõpus hõivati enamus Sardiiniast ja kuulutati välja Parthenopea vabariik keskusega Napolis. Prantsusmaaga oli sõjajalal veel vaid Inglismaa. II koalitsioon 1798-1802 II koalitsiooni initsiaatoriks oli selgelt Suurbritannia, kelle positsioon oli pärast I koalitsiooni lagunemist üsna nigel. Siiski võideti 1797 nii Hispaania kui Hollandi (Bataavia) laevastikku, mis
Seal saadeti tema vastu aga juba Türgi väed, mis suutsid teda sundida Acre'i (Akka) piiramisest loobuma. Napoleon taandus Egiptusesse, kus purustas Abukiri lahingus maabunud türklaste väed. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. Samal ajal olid Prantsusmaa väed Euroopas saavutanud mõningaid uusi võite: hõivatud oli Sveits ja loodud Helveetsia vabariik ning samuti oli tagasi löödud Napoli väed, mis ajutiselt olid prantslastelt vallutanud Rooma. Kuid 1799. aastal said prantslased mitme lüüasaamise osaliseks, kui Vene väejuht Aleksandr Suvorov koos austerlastega taas sõda alustas ning Itaalia tagasi vallutas. Prantslaste enesekindlus lõi tugevalt kõikuma, kuid siiski suutsid kindralid Jean Victor Marie Moreau ja André Masséna Suvorovi lõpuks tagasi lüüa. Kuid oht välississetungi osas jäi püsima.
juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse 7 Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu - keiser Antonius Pius olevat ennast Helveetsia mägedest pärinevast juustust surnuks söönud. Columella ajajärgust pärinevad esimesed juustu retseptid. Nad ilmusid Marcus Gavius Apiciuse poolt kirjutatud kümnest köitest koosneva koguteosena ,,De re coquinara". Oletatavasti ei olnud Apicius ise autor, kuigi ta oli tuntud rooma gurmaanina mitte ainult oma pillavate pidude poolest, vaid leiutas ka uusi toite, mida õpetati eraldi selleks loodud koolides. Apiciuse teosest võib leida isegi juba midagi juustufondüü taolist
Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu - keiser Antonius Pius olevat ennast Helveetsia mägedest pärinevast juustust surnuks söönud. Columella ajajärgust pärinevad esimesed juustu retseptid. Nad ilmusid Marcus Gavius Apiciuse poolt kirjutatud kümnest köitest koosneva koguteosena ,,De re coquinara". Oletatavasti ei olnud Apicius ise autor, kuigi ta oli tuntud rooma gurmaanina mitte ainult oma pillavate pidude poolest, vaid leiutas ka uusi toite, mida õpetati eraldi selleks loodud koolides. Apiciuse teosest võib leida isegi juba midagi juustufondüü taolist
ideoloogiad hakkasid kujundama riiki. 100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm kõikides Euroopa riikides. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). uusajaga poliitika ei kuulunud enam ülemkihtidele. Šveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Esimesed konst.võeti vastu USAs, Poolas(1791) ja Pr.maal(1781), USA konst. lõi ka Euroopas väga palju uusi norme Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap.lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur. Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. 19.saj jooksul konst
Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks. Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt rändasid keldid oma asukohta ligi 1000 eKr ida poolt. Teise teooria järgi nad lihtsalt kujunesid kohalikest hõimudest välja. Keltide seas olid erinevad hõimud, kelle sekka kuulusid: gallid (Gallia, tänapäeva Prantsusmaa), britid (Suurbritannia saarel, Inglismaa), skotid (tänapäeva Sotimaa), helveedid (Helveetsia, tänapäeva Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid.
millega kogu senine Itaalia poliitiline süsteem ümber korraldati. Loodi Prantsusmaast sõltuv Tsisalpiini vabariik ning Liguuria vabariik. Lisaks loobus Austri Belgiast. Kompensatsiooniks sai Austria osa Veneetsia valdustest (shl Veneetsia). See muutis oluliselt jõudude vahekorda Euroopas ning tugevdas Prantsusmaa positsiooni. Järgnevalt tungisid prantslased Shveisti ning kuulutasid 1798 aasta märtsis välja sõltuva Helveetsia vabariigi. Samal aastal loodi paavsti valduste baasil ka Rooma vabariik. 1798 aasta lõpus hõivati enamus Sardiiniast ja kuulutati välja Parthenopea vabariik keskusega Napolis. Prantsusmaaga oli sõjajalal veel vaid Inglismaa. II koalitsioon 1798-1802 II koalitsiooni initsiaatoriks oli selgelt Suurbritannia, kelle positsioon oli pärast I koalitsiooni lagunemist üsna nigel. Siiski võideti 1797 nii Hispaania kui Hollandi
· 1805 hõivas Napoleon Viini. · 1805 saavutas hiilgava võidu Austerlitzi lahingus. Austria kirjutas alla rahulepingule ja loovutas oma valdused Itaalias. · 1806 purustas Napoleon Preisi väed ja vallutas Berliini. · Napoleon allutas Prantsuse võimule Belgia, Hollandi, Illüüria, Loode-Saksamaa · Lõuna-Saksamaal lõi Napoleon endale lojaalse Reini Liidu. Värskelt jagatud Poolas lõi Varssavi hertsogkonna. Itaalias Napoli kuningriigi, Helveetsia jt. vasallriigid · Sundis-meelitas enda liitlasteks ajutiselt ka Austria, Venemaa, Taani ja Preisimaa. · Jagas asehaldurite kohti oma sugulastele (vend Joseph Napoli ja Hispaania asekuningas, vend Louis Hollandi kuningas, vend Jerome Vestfaali kuningas). · 1807 sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsiti rahu. Venemaa liitus kontinentaalblokaadiga, tunnistas Napoleoni vallutusi Lääne-Euroopas, aga sai ühtlasi ka vabad käed tegutsemiseks Soomes
Prantsusmaal tundis, et neid rünnatakse ja tekkis rahvuslik armee. 19.saj tekivad ka massiarmeed: I MS-ks kasvavad armeed juba liiga suureks. Väga oluliseks osaks saab hümn, mida tuntakse enda ja riigi osana. Kuigi vabariiklikud nõudmised tekkisid Prantuse revolutsiooni päevil, siis ainsaks erandiks jäi Sveits, mis jäi ilma konstitutsioonita. Sveits oli olnud ka vabariik: kui 1798a Napoelon vallutas Sceitsi, siis kuulutati ta Helveetsia(?) vabariigiks, kuid Viini kongressil uuesti taastati Sveitsi autonoomsete kantonite süsteem. Viini kongressil deklareeriti põhimõte, et Sveits peab jääma igaveseks ajaks igavesti neutraalseks riigiks. Konstiutsiooniline monarhia on Euroopa sünnitis. Konstitutsioon põhimõttelise erinevusega Euroopas 1)kuningas annab konsitutsiooni ja säilitab tugeva seadusandliku ja kõrgeima võimkandja õigused 2) parlamentaarne konstitutsionism, kus parlamendil on kõrgeim sõnaõigus riigis
Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. Pierre Joseph Proudhon. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). Sveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. Suurbritannia parlamentarism (selle kujunemine, Lord Liverpool ja toorid, Sir Robert Peel ja Konservatiivne Partei, viigid ja Liberaalne Partei, Earl Grey ja Reform Act of 1832, valimisõiguse laienemine Inglismaal, sufrazett, Emmeline Pankhurst ja Naiste Ühiskondlik ja Poliitiline Liit)
annaabi.ee 
