varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka orjanduse areng, mille tõttu kujunes Roomas orjanduslik ühiskond. Arvatavasti kasvas orjatöö osakaal Roomas isegi suuremaks kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Muidugi ei tähendanud see vabade talupoegade kadumist, kuid nende osatähtsus vähenes olulisel määral. Kuigi varanduslik ebavõrdsus lihtrahva ja aristokraatide vahel oli kuningriigi ajal suur, kasvas see märgatavalt vabariigi ajal. Plebeid said endale küll rohkem õigusi, aga sellele järgnesid varsti vallutussõjad, mille käigus kasvas linna elanike arv pidevalt. Vallutatud aladelt toodi ka palju
25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad.
uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommetekomöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja
kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helleniseerunud ülikutega moodustasid nende riikide valitseva klassi. 3.saja e.m.a elavnes orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m.a alanud majanduse
polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Hellenistlikes linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enamvähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud.
Hellenistlikud suurriigid Aleksandri suramle järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm hellenistliku riiki: 1. Egiptus , kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2. Seleukiidide riik(valitsenud Seleukiidide dünastia järgi) 3. Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Hellenistlikud linnad Aleksandria;Antiookia; ;Pergamon; linnade arhitektuur ,elulaad muutus kreekapäraseks; Linnade valitsemine: tegutses linnanõukogud; Kultuur hellenistlikes riikides Uhked ehitised Hellenistlik kirjandus Silmapasitvaimaks tõusis luule pöörati tähelepanu hoopis elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Teater; tunti pigem huvi eraelu üle kui poliitika Filosoofia Epikuros;Stoitistlik koolkond Teaduse areng Teaduse hiilgeaeg; teaduskeskuseks sai Aleksandria; matemaatik eukleides; Archimedes(kruvi, mida kasutati veetõstukina);astronoomia(maa on kerakujuline) ,Ptolemaios(matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom)
Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /.../ Valitsejate kultus, mis oli hellenistlikes linnades üsna hästi levinud, ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist. Kuid viimanegi polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketos`ena (Võitmatu Jumalana). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste
tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommete komöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad.
-segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia:
Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse. Ühiskond valdavalt põllumajanduslik. Käsitöö Roomas kõrvaline. Tõusis linna poliitiline tähtsus. Vallutussõjad tõid kihistumise ja talupoegade laostumise, samuti orjanduse arengu. Suurem kaal kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Tiberius ja Gaius Gracchus üritasid läbi viia maareformi, kuid ei suutnud murda senati vastuseisu, mõlemad hukkusid. 3. Vabariigi langus ja varane keisririik. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Mitmed võimunäljas väejuhid. Marius vs Sulla - 82 eKr kehtestas Sulla esimesena vägivaldselt ainuvõimu
Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse. => Vahemerest sai Rooma sisemeri 3. saj pKr algasid jälle Roomas kodusõjad ning seda kasutasid ära välisvaenlased. 359 pKr jagati Rooma riik kaheks: Ida-Rooma ja Lääne-Rooma Ida-Rooma võim hukutati 456 pKr, mis on ka vanaaja lõpp Orjandus orjade hulk suurenes eelkõige vallutussõdadega 3. saj eKr. Orjatöödel oli Roomas suurem osakaal, kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Ori oli Roomas kõnelev tööriist, kellega võis omanik teha, mida tahtis, kaasaarvatud tappa. Nad tegid füüsilist tööd, kuid olid ka õpetajad ja arstid. Roomas võis ori endale raha teenida ja elada vaba inimese kombel, kuid nii ori ja raha olid ikkagi omaniku omad. Ori võis küll loota, et saab teatud rahasumma eest vabaks. See polnud üldse haruldane nähtus ning nii mõnigi neist lõpetas rikka ja mõjuka inimesena. Vabakslastud said koheselt Rooma riigi kodanikuks. §22
Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest
Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest
-segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia:
kliendid, kes ootasid oma patroonilt hädakorral materiaalset ning kohtuasjades ka õiguslikku toetust. Roomas võis sageli näha rikaste patroonide majaustele kogunenud kliente, kes ootasid hetke, mil saaks talt truudusavalduse eest rahalist annetust paluda. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad tagasid orjade pideva juurdevoolu. Orjatöö osakaal oli siin arvatavasti veelgi suurem kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Juba vabariigi ajal toodi Rooma orjadena paljudest rahvustest ja erineva kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi. Seetõttu võis siin orjana kohata nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka kirjaoskamatuid ja kõrgemast kultuurist puutumata barbareid. Loomulikult rakendati neid sageli eri töödel. Orje kasutati põllumajanduses, kus nad moodustasid peamise tööjõu suurmaavaldajate põldudel ja viinamarja- ning oliiviistandustes, kuid ka kaevandustes,
mõõtmed. Linnu valitseti traditisoonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kultuur hellenistlikes riikides Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased. Museioni
Viimased olid peaaegu eranditult kreeka või makedoonia päritolu, kuigi kohtadel edutati ametisse ka olusid tundvaid kohaliku ülemkihi esindajaid. Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Välise võimusümbolina kandis ta valget peapaela diadeemi ja lasi tavaliselt vermida oma portree müntidele. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist, mis mõnikord tulenes ka tänulike linnade siirast poolehoiust. Hellenistlikes linnades üsna levinud valitsejakultus ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist, kuid ka see polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketosena (Võitmatu Jumalana). Ptolemaios jätkas tema jumalikku austamist, Ptolemaiose poeg Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend).
annaabi.ee 
