20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi.
20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi.
Rieti, V. Nairise, H. Pedusaare kollektsioonid. Filmiarhiiv kogub helidokumente eesmärgiga dokumenteerida Eesti riigi ja ühiskonna arengu olulisi külgi. Hoiul on poliitika-, ühiskonna-, teaduse- ja kultuuritegelaste kõned, esinemised ja intervjuud (G. Ots, P. Ariste, P. Keres, H. Kruus, V. Alttoa jt.). Esindatud on eesti ajakirjanduse-, spordi-, tehnika-, meditsiini- ja teadusajalugu kajastavad teemad. Väärivad märkimist helidokumendid, mis sisaldavad autentseid helisalvestusi ühiskondlikke liikumiste tegevusest Eesti riigi taastamisel (Eesti NSV Loominguliste Liitude juhatuste ühispleenum, Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutav kogu, Eesti Kongress (I), Eestimaa Rahvarinde I kongress) ning ühiskondlike algatuste kogunemisest. Suuremad arhiivid kajastavad Eesti riigi seadusandlike, valitsus- ja teiste asutuste tegevust nagu Eesti NSV Ministrite Nõukogu (1398 arhivaali istungite fonogrammid aastatest 1971-1989). Eesti Televisioon (611, sh
Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev. Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse strukturalistlikus psühholoogias. Väline vaatluson teiste inimeste välise käitumise jälgimine. Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne. Test lühiajaline katse, millega uuritakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest. Testiga selgitatakse ainult teatud inimese psüühilisi omadusi. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd 1879. aastal Leipzigis asutas W.Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.sajandi psühhofüüsika
loomeprotsess • palju digitaalset visandamist • seinade leidmine keeruline • inspiratsiooni kodukoha kunstnikelt, inimestlet, loomadelt • pole olnud prob politseiga • näitus sel aastal henrik hakansson • rootsi kunstnik • konstfacki ülikool • inimese ja looduse vaheline suhe • • veab piiri maa ökosüsteemi ja inimkonna vahele • rahvusvahleised grupi näitused • • kasutab video- foto- ja helisalvestusi gunnar berg • 21.mai-1863- 23.dets 1893 • norra • lofoteni saarestik • 12 õde-venda • kaupmees • 1871-1875 eratunnid • 1883-1885 düsseldorfi kunstiakadeemias1886 berliiin • 1891 vähk paremas jalas • • looming • kohalikud kalamehed • loodus • portreed odd nerdrum 1944- • sündis rootsis, ii ms lõppu tagasi norra • lapsena tundis end ükiskuna
Ajalooarhiivi kogudesse kuulub 2,7 miljonit säilikut, millest enamus on paberdokumendid. Neile lisanduvad poolteisttuhat pärgamentdokumenti, ligi 80 000 kaarti, 2200 pitserit ja 4 umbes 1500 klaasnegatiivi. Riigiarhiivi kuulub 3,45 miljonit säilikut, millest taaskord enamus on paberdokumendid, kuid leidub ka videoid, helisalvestusi ja fotosid ning 2 pärgamentdokumenti. Filmiarhiivi kuulub umbes 480 000 erinevat nimetust audiovisuaalseid arhivaale ehk filmi-, heli- ja videojäädvustusi. Arhiivis on 9,3 miljonit meetrit (ca 30 000 nimetust) filme, 440 000 fotot, 10 000 helisalvestust ning umbes 1500 videot. (Rahvusarhiiv3, 2015). Hoiustamine Fotomaterjalid Fotomaterjalide tehes on läbi aegade kasutatud erinevaid kemikaale, mistõttu teeb see fotomaterjalide säilitamise üpris raskeks
§ 16 loetleb piirangud eradetektiivi tegevusele. Nendeks on teise isiku au ja väärikuse teotamise keeld, isikupuutumatuse, eluruumi puutumatuse ning kirjavahetuse- ja ärisaladuse rikkumise keeld, muude isiku õiguste ja vabaduste rikkumise keeld, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, asutuste ja ametiisikute tegevuse takistamise keeld, jälitustegevuse teostamise keeld. Samuti on keelatud eradetektiivil teha foto-ja filmivõtteid ning helisalvestusi ameti- või muus ruumis, samuti eraterritooriumil ilma selle valdaja või omaniku kirjaliku loata ning kasutada oma tegevuses meetodeid, vahendeid ja aineid, mis rikuvad teise isiku õigusi ja vabadusi või seavad ohtu tema elu, tervise, au ja hea nime või vara puutumatuse. Lisaks § 16 loetletud piirangutele on sätestatud eradetektiivile piirangud ka teabe kogumisel (§ 17). Nimelt on eradetektiivil keelatud koguda ja kasutada teavet
Andmekogud ja ainestiku publitseerimine Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide
2 1. SISSEJUHATUS Proseminaritöö teema valiti muusikapsühholoogia valdkonnast, milleks osutus „Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil”. Töö uurimusküsimused seisnevad selles, kui täpselt viiuldaja suudab intoneerida helide kõrgusi vastavuses võrdtempereeritud diatoonilise helireaga; millisel määral esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ja milline on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Analüüsides helisalvestusi programmiga „Praat” on võimalik välja tuua iga noodi keskmine sagedus. Hüpotees on, et süstemaatilised helikõrguse kõrvalekalded esinevad suuremal või vähesemal määral iga noodi puhul. Töö meetodiks on katse II kursuse viiuli interpreetatsiooni tudengi Helin Pihlapiga ning seejärel helisalvestuse analüüs programmiga „Praat”. Töö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate helikõrguse olemusest, intonatsioonist praktikas ning viiuli intonatsioonist
Kvalitatiivne uurimismeetod hakkas levima 1980. a alguses. Tunnused: 1. loomulik olukord otsene andmete kogumise allikas ja uurija on võtmeisik. Nt. uurija läheb kooli, võimlasse, mänguväljakule... ja kogub andmeid ning vestleb loomulikes tingimustes. 2. kvalitatiivne uuring on kirjeldav kirjeldab osavõtjaid, uuritavat tegevust, osavõtjate vahelist tegevust ja suhtlemist, kasutades nende sõnavara. Kasutatakse ka helisalvestusi. 3. keskendub protsessile, mitte tulemusele tähelepanu küsimustele nagu kuidas? ja mis see on?, mitte kui palju? ja kuidas see toimib?. Püütakse aru saada, mida osaleja mõtleb ja kuidas end harjutades tajub ja tunnetab. 4. andmeid analüüsitakse intuitiivselt ei püstitata hüpoteesi ega püüta midagi tõestada või ümber lükata. Oluline on püstitada küsimus, mida vaadelda ja hinnata. Andmete
annaabi.ee 
