1. loob kuiva ja pehme aseme loomiseks. 2. vedeliku ja gaaside (NH4) sidumiseks. 3. sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks (põhu kasulik kasutus). 4. sõnniku säilituskadude vähendamiseks. 5. soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks. Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase).
koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. · Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. · Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks.
sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. · Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. · Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks.
kasulik kasutus) · sõnniku säilituskadude vähendamiseks · soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks, tervislikumate tingimuste loomiseks Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teraviljapõhu veeimamisvõime sõltub palju koristamise tehnoloogiast. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist 1 lü annab ~10-12 t sõnnikut Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase).
*Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. *Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. *Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. *Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. *Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. põhu kasutamine väetisena. läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5- 6kg N’i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses. Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. *Melioratiivturvas – kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. *Aiandusturvas
Iga söötmiskorraga antakse heina, kuid heina kogus võib söötmiskordadel vahelduda. Siiski tuleks mõtelda sellele, et suur hobune ei suuda kasutada korraga rohkem kui 2 kg jõusööta, poni veel vähem. Hobuse magu on väike ja ainevahetus kiire. Soovitatav on anda hein enne jõusööta, see takistab jõusööda liiga kiiret ahmimist ning kindlustab rikkaliku süljeerituse, mis valmistab seedeelundid ette jõusööda töötlemiseks. Parim oleks sööta jõusööta koos hekseldatud põhu või heinaga - nii ei saa hobune suurt jõusöödakogust sisse ahmida. Hobuse söögi ja töövalmidust, samuti seisundit (karvastik, lihavus, limaskestad) ja väljaheidete kvaliteeti tuleb pidevalt jälgida. Sööda maitsvust ja söötmisratsiooni tuleb vajadusel parandada, söödakoguseid suurendada või vähendada, allergiat põhjustavad söödad kõrvaldada, söötade kogusesuhteid muuta ja toitainetepuudust vajalikul määral korvata.
sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline (läbimõõt 3 m ja kõrgus 30...45 cm). Võrk selleks ei kõlba, küll aga sobib plekk või vineer, sest need vähendavad tõmbetuult kunstema lähedal. Allapanuks sobivad puitlaastud, saepuru, hekseldatud õled, turvas, ja liiv. Igasugune allapanu peab olema puhas, tolmuta, hallituseta ja kuiv. Liiv soovitatakse algul katta puitlaastudega. Kõige rohkem on levinud puitlaastallapanu, 5...6 cm sügavune höövelmasinalaastude ja saepuru kiht, mis sobib allapanuks ka ööpäevastele tibudele. Esimestel elupäevadel soovitatakse sügavallapanu katta paberi või riidega, et tibud ei sööks allapanumaterjali. Paigutustihedusest sõltub suurel määral tibude säilivus. Ühe kunstema alla
Vajalik -> Et loomadel oleks soe, kuiv. Vedelike ja gaaside sidumiseks. Sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks. Vähenevad säilituskaod. Loomade hügieeni tingimused, piima kvaliteedi parandamiseks. Allapanu kasutatakse laialdasemalt *teravilja põhuks. Selle kvliteet võib olla erinev, see sõltub sellest kuidas on põhku koristatud. Parim hekseldatud põhk. !!!Keskelt läbi on 1loomaühiku kohta vaja 1,5t põhku aastas. 1loomaühik on üks 1piimalehm kehamassiga 500kg. Põhk on kättesaadavaim allapanuliik. Aga kõige kvaliteetsem on vähelagunenud *rabaturvas - kuna ta seob paremini ammoniaaki ja kõikvõimalike vedelikke. Vähelagunenud rabaturvas peaks olema ka.-d vähemalt 75%. Tuha sisaldus <10% ja lag.aste 15%. Saepurusõnnik - et saaks kasutada peab käärima 4-5 kuud (intensiivselt)
– Käärinud – kuivaine kadu 30…60%. – Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. Allapanu on vajalik kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks, vedelike ja gaaside (NH3) sidumiseks, Sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks, Sõnniku säilituskadude vähendamiseks ning zoohügieeniliste tingimuste ja piima kvaliteedi parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna laguneb mullas aeglaselt. Okaspuusaepuru korral peab sõnnik hoidlas või patareis 4…5 kuud intensiivselt käärima (35…40°C). Sõnnik taimetoitainete allikana • Sisaldus sõltub loomaliigist, söötmisest, toodangutasemest, allapanust ja selle koostisest, sõnniku säilitamisest. • Sõnnikus olevate toitainete kasutamine taimede poolt sõltub peamiselt loomaliigist.
Üsna tihti on näha seda väga noortel või väga vanadel, sportlastel. Harva ilmevad sümptomid või vajab see ravi. 24. Traumaline retikuloperitoniit- Äge traumaline retikuliit, retikuloperitoniit või retikuloperikardiit on terava metalleseme allaneelamisel ja torkumise tagajärjel tekkiv võrkmiku põletik. Erinevalt lammastest ja kitsedest, ei kasuta lehm toidu haaramisel mokkasid ning seetõttu ei erista ta jämedaid söödaosasid mittesöödavatest teravatest esemetest. Hekseldatud sööda sisse võib sattuda laudamasinatelt metalliosi, karjamaadelt teravaid esemeid jne. Lisaks võivad lehmadel teatud ainevahetushaiguste taustal tekkida isuväärastused. Sissesöödud võõrkehad satuvad raskusjõu mõjul ventraalsesse vatsakotti ning sealt kontraktsioonide toimel edasi võrkmikusse. Sagedamini haigestuvad üle aasta vanused lehmad. Võõrkehad võivad olla võrkmikus torkumata pikka aega, kuid näiteks tiinuse arenemisel, kui surve eesmaole suureneb, torkuvad
Põhiliselt põlluheina sõid vanasti vanemad hobused. Ees- ja Kesk-Aasias ja USA-s söödetakse lutserni heina. Heina min määraks peetakse 0,5 kg 100 kg kehamassi kohta. Kui 500-600 kg siis min peaks ta saama 2,5-3 kg heina päevas. See on minimaalne kogus. See tagab selle, et hobune saab vähemalt 12% toorkiudu ja vajalik mikrobiaal- käärimine. Ülejäänud sööda võib anda teiste söötadena. Kui heina ei ole, siis tuleb anda rohkem jõusööta ja lisaks hekseldatud põhku. Põhku võib anda ka siis, kui vesi on liiga külm. Siis ta ei joo nii ahnelt. Hobune ei talu hallitust sööda sees. Haljassööt on põhiliselt vabalt karjatatavate hobuste sööt, keda spordiks ja tööks ei kasutata. Ka suvel on roht ainult nö salatina heina ja jõusööda kõrval. Ohtlik on ristikheinarikas sööt. Eriti kui see on lastud hunnikus kuumaks. Koplite süsteem käib nii, et hobused lastakse peale veiseid karjamaale. Sest nad söövad madalamalt. Hea
nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline. Võrk selleks ei kõlba, küll aga sobib plekk või vineer, sest need vähendavad tõmbetuult kunstema lähedal. Allapanuks sobivad puitlaastud, saepuru, hekseldatud õled, turvas ja liiv. Igasugune allapanu peab olema puhas, tolmuta, hallituseta ja kuiv. Liiv soovitatakse algul katta puitlaastudega. Kõige rohkem on levinud puitlaastallapanu, 5...6 cm sügavune höövelmasinalaastude ja saepuru kiht, mis sobib allapanuks ka ööpäevastele tibudele. Esimestel elupäevadel soovitatakse sügavallapanu katta paberi või riidega, et tibud ei sööks allapanumaterjali. Paigutustihedusest sõltub suurel määral tibude säilivus
Mitte ühtegi nendest maadest ja nende valitsustest ei hinda Zuroff rahuldavaks. Andres Küng. Elukutse: natsikütt. Eesti Ekspress, 27.03.2002. Eestlastele tegi Efraim Zuroff pakkumise –10 000 dollarit sõjakurjategija teatamise eest. Kaitsepolitsei teatel ei leidu juba KGB poolt põhjalikult läbi hekseldatud Eesti arhiivides vettpidavaid tõendeid mõne uue juuditapja süüdimõistmiseks kohtus. Zuroffi pakkumises on klausel, et preemia antakse välja tõepärase info eest, mis aitab natsikurjategijaid kohtu ette tuua ja ka süüdi mõista. Seega saab raha kätte alles siis, kui Eesti kohus on sõjakurjategija süüdi mõistnud. Pekka Erelt. Juudatöö hõbeseekliteta. Eesti Ekspress, 17.07.2002. 1
annaabi.ee 
